Maailma üks suurim mootor Wärtsilä RTA96C

Maailma üks suurim mootor Wärtsilä RTA96C

Jutud vabal teemal / huvitavad pildid ja viruaaltuuning
Kasutaja avatar
overspeed
Foorumi kasutaja
Postitusi: 915
Liitunud: 31 Okt 2002 18:46
Asukoht: Eesti VABAriik, mitte KRDI euroliit
Autod: Omapärane Vene Tehnika
Kontakt:

Maailma üks suurim mootor Wärtsilä RTA96C

Postitus Postitas overspeed »

Mootor, mille silindrisse vaatad kui kaevu !
Mootor, mille kolvist möödud kui suurest vaadist !
Mootor, mis oma möötmetelt mahuks 2 trepikojaga 5-korruselise paneelmaja suurusesse kasti !
Mootor, mis sekundis pöletab pool pange kütust !

Kes viitsib ise juurde lugeda:
http://www.wartsila.com

Mis aga köige huvitavam number on:
http://www.wartsila.com/Wartsila/docs/e ... es_96c.pdf

Vötame selle 14 silindrit R1 n=102 p/min mootori ja arvutame:
Kui efektiivvöimsus on Ne= 80 080 kW, siis pöördemoment on
Mp= (Ne*9550)/n= (80080*9550)/102=7'497'686 Nm

Just nii, seitse ja pool miljonit njuutonmeetrit.
(Siksil siis 55 kW ja 110 Nm)

Kas pole mitte tore mootor?

Kokkuvöte:

14RTA 96 C ( aeglasepööretega 2-taktiline diiselmootor):
1. Silindrite arv 14
2. Silindri läbimööt 96 cm.
3. Kolvi käik 250 cm.
4. Silindri töömaht 1820 liitrit (14 silindrit 25480 liitrit).
5. Karteriruumi körgus 8m , laius 4m.
6. Vändakaela läbimööt 1m .
7. Silindri vöimsus 5720 kw (7780 hj).
8. Mootori koguvöimsus 108'920 hj.
9. Väntvõlli pöörete arv 102 p/min, minimaalne 20 ... 30 p/min.
10. Pöördemoment 7'497'686 Nm
11. Kaal 2300 tonni (umbes 200 keskmist söiduautot).
12. Mootori körgus 13,4 m.
13. Mootori pikkus 27,1 m.
14. Kütuse tunnikulu nimireziimil - 14 t/h (3,6...3,8 kg/s).
15. Kütuse erikulu 163...171 kg/kw h
16. Komprimeerimisröhk Pc 100...120 bar.
17. Maksimaalne röhk silindris Pz 140...150 bar.Pilt
Arrogance diminishes wisdom.
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 4002
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Suurimast ristpeamootorist võib lugeda Tehnikamaailma 2004a. veebruarikuu numbrist. Kel seda käepärast pole ,siis veel mõned näitajad
Wärtsilä-Sulzeri kohta:

kasutegur küünib isegi 53%-ni! (tehasekatsetus) tava u.50%.
tühikäigupöörded 20-30 rpm.
max. pöörded 300 rpm.
küttekulu 14RTA96-C oleks nimivõimsusel 14 tonni/h ,ökoreshiimil 13 t/h ehk siis 3,6-3,8 kg/sek !
k
kalle17
Suletud kasutaja
Postitusi: 28
Liitunud: 01 Jaan 2002 02:00

Postitus Postitas kalle17 »

Silindri läbimõõt ? 96 cm. see vale ple v
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 4002
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Ei ole ,96 cm = 0,96 m ehk siis peaaegu meeter.
See läbimõõt ja silindrite arv on ilusti näha mootori markeeringust.
Wärtsilä-Sulzer 14RTA96-C
Tehakse ka väiksema silindrite arvuga neid ,vastavalt siis 12RTA.... ja 10RTA.....
Kasutaja avatar
overspeed
Foorumi kasutaja
Postitusi: 915
Liitunud: 31 Okt 2002 18:46
Asukoht: Eesti VABAriik, mitte KRDI euroliit
Autod: Omapärane Vene Tehnika
Kontakt:

Postitus Postitas overspeed »

Algselt postitas: overspeed
Mootor, mille kolvist möödud kui suurest vaadist !
Algselt postitas: kalle17
Silindri läbimõõt ? 96 cm. see vale ple v
? pilt on isegi värviline
Arrogance diminishes wisdom.
r
raitsraisk
Suletud kasutaja
Postitusi: 66
Liitunud: 01 Jaan 2002 02:00

Postitus Postitas raitsraisk »

a kuda see asi laeva külge pannakse ?
Kasutaja avatar
overspeed
Foorumi kasutaja
Postitusi: 915
Liitunud: 31 Okt 2002 18:46
Asukoht: Eesti VABAriik, mitte KRDI euroliit
Autod: Omapärane Vene Tehnika
Kontakt:

Postitus Postitas overspeed »

Kui laev on öige alguse ehitusjärgus, kus vaid pöhi on maas masinaruumi sektsioonis, pannakse mootor paika ning ehitatakse laeva edasi mootori ümber.
Arrogance diminishes wisdom.
t
tuhajuhe
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 859
Liitunud: 11 Mai 2002 21:41
Asukoht: türi
Autod: Auto puudub

Postitus Postitas tuhajuhe »

Minulgi on üks laeva mooter tööjuures remontida,ehk kap rem.Ja ilmselt siis ka laev on remondis.Kui see mootor on nagu kõik teised,aga jahutus värk hoopis keerulisem.
56506878
w
Walter
Ladaklubi Liige
Postitusi: 497
Liitunud: 03 Veebr 2006 18:39
Asukoht: Tallinn, Kohila
Autod: 2x2105,Y60,Paskaak.

Postitus Postitas Walter »

ei tia mis häält see mootor teha võib:lol hää rahulik mootor 30 pööret minutis:wow
MännikuLaiali.
Kasutaja avatar
overspeed
Foorumi kasutaja
Postitusi: 915
Liitunud: 31 Okt 2002 18:46
Asukoht: Eesti VABAriik, mitte KRDI euroliit
Autod: Omapärane Vene Tehnika
Kontakt:

Postitus Postitas overspeed »

Möningased pildid veel masinaosadest:Pilt
Arrogance diminishes wisdom.
Kasutaja avatar
overspeed
Foorumi kasutaja
Postitusi: 915
Liitunud: 31 Okt 2002 18:46
Asukoht: Eesti VABAriik, mitte KRDI euroliit
Autod: Omapärane Vene Tehnika
Kontakt:

Postitus Postitas overspeed »

Ja siis ka möned pildid laevadest, milledel selline mootor käib. "Pisike" konteinerivedaja:Pilt
Arrogance diminishes wisdom.
Kasutaja avatar
overspeed
Foorumi kasutaja
Postitusi: 915
Liitunud: 31 Okt 2002 18:46
Asukoht: Eesti VABAriik, mitte KRDI euroliit
Autod: Omapärane Vene Tehnika
Kontakt:

Postitus Postitas overspeed »

Ja supertanker:Pilt
Arrogance diminishes wisdom.
Kasutaja avatar
overspeed
Foorumi kasutaja
Postitusi: 915
Liitunud: 31 Okt 2002 18:46
Asukoht: Eesti VABAriik, mitte KRDI euroliit
Autod: Omapärane Vene Tehnika
Kontakt:

Postitus Postitas overspeed »

Vördlusmomendiks: Empire State Building; Eiffeli torn; London-s Tower Bridge:Pilt
Arrogance diminishes wisdom.
m
masuurik
Postitusi: 1711
Liitunud: 09 Juun 2006 10:56
Asukoht: MUUMIORG
Autod: 1.seeria LADA

Postitus Postitas masuurik »

PÄRIS PISIKE:yllatunud:yllatunud:wow
PILL TULEB PIKA EHITAMISE PEALE!
Kasutaja avatar
pedrox
Foorumi kasutaja
Postitusi: 586
Liitunud: 04 Sept 2005 15:07
Asukoht: Pärnu
Autod: Vaz 21061, Vaz 21063, Audi A2 1.4, Audi A6 Allroad 2.7 Biturbo

Postitus Postitas pedrox »

üpriski pirakate asjade peale lähevad sellised mootrid jah ...:P
m
moosmoosik
Foorumi kasutaja
Postitusi: 636
Liitunud: 25 Okt 2003 16:00
Asukoht: Tallinn/Mustamäe
Autod: ei ainsatki ladat enam !

Postitus Postitas moosmoosik »

laevadel mingi võimsus või suurusnäit on see veeväljasurve tonnides. kas sa saaksid selle tavainimese jaoks ka lahti mõtestada et mida see veeväljasurve siis tähendab? ilmselt ei ole tegemist pilsiveega...:P
o
oxecot
Foorumi kasutaja
Postitusi: 112
Liitunud: 05 Sept 2003 08:26
Autod: Auto puudub

Postitus Postitas oxecot »

Veeväljasurve (ik. displacement) on vee mass tonnides mille laeva kere vette pannes niiöelda välja surub ehk veeliinist allapoole jääva laeva kere maht (m3) korrutatuna vee tihedusega (t/m3).
Kasutaja avatar
Hulkur
Foorumi kasutaja
Postitusi: 707
Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
Asukoht: V-Maarja Vald
Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
Kontakt:

Postitus Postitas Hulkur »

Laevad ehitatakse mootori ümber praktiliselt. Kui mootori vahetuseks läheb siis lõigatakse tekkisisse auk. Ei mäletagi enam kuidas see oli. Onu rootsis mereväes ta rääkis nende suurte laevade ehitusest.
f
fanatt
Foorumi kasutaja
Postitusi: 309
Liitunud: 22 Jaan 2006 20:10
Asukoht: saaremaa
Autod: VAZ 2101, 21063, Mitsubishi ECLIPSE

Postitus Postitas fanatt »

kas sellel supertankeril on sama mootor peal?:yllatunud
pidur = kiiruse surm
Kasutaja avatar
overspeed
Foorumi kasutaja
Postitusi: 915
Liitunud: 31 Okt 2002 18:46
Asukoht: Eesti VABAriik, mitte KRDI euroliit
Autod: Omapärane Vene Tehnika
Kontakt:

Postitus Postitas overspeed »

Algselt postitas: moosmoosik
laevadel mingi võimsus või suurusnäit on see veeväljasurve tonnides. kas sa saaksid selle tavainimese jaoks ka lahti mõtestada et mida see veeväljasurve siis tähendab? ilmselt ei ole tegemist pilsiveega...:P
Oxecot ei eksi.
Asi saab alguse Archimedese seadusest, kus vedelikuga täidetud anumasse (meil siis meri) pandud keha surub välja just enda mahuga vördse koguse vedelikku (laev siis vett). Kui keha vajub pöhja, kaalub ta rohkem kui see kogu vett mis ta välja surus. Kui keha jääb aga pinnale ujuma, on tema mass samaväärne väljasurutud vedeliku koguse massiga. Väljasurutud vedeliku koguse massi arvutamisel tuleb arvestada selle tihedusega, laevade puhul siis kas soolane vesi vöi mage vesi. Kui laev vette panna, tahab ta suruda teatud koguse vett merest välja, sealt ka söna VEEVÄLJASURVE. Kui loete kuskilt andmetest laeva veeväljasurvet ning selle ühik on tonnides, siis see näitabki laeva tühikaalu. Kaupa peale vöttes muutub laev raskemaks. Seda, kui palju vett ta merest välja surub ei saa ju tegelikkuses mööta, seda arvutatakse laeva süvise (see osa laevast mis jääb allapoole veeliini) järgi, mis kaupa peale vöttes muudkui suureneb.

[Muudetud: 13-6-2008 overspeed]Pilt
Arrogance diminishes wisdom.
Vasta