Eesti Ladaklubi

Alustaks siis uue mänguga. Mängu idee on pildi peal kujutatud autol mingi jupp vms ära arvata(mis iganes). Pildi paneb üles see kes eelmise ära arvanud.

Vihjeks nii palju , et tegemist on Lada vidinaga ja see on pärit salongist, kuid seda näha ei ole.

meenutab väga vanaaegse nn. pehme laepolstri kinnitusvarda otsikut.

lihtne, aga siiski, millega on tegu?

Nukkvõll või siis väntvõll, üks neist ja korras see ka pole

to Kriisa: jah, täpsemalt siis vända kael. väike lisa ka, et tegelt polnd see auto osa, sinna auku, mis pildil kaela pääl paistab (öliauk), vöite vabalt nimetissörme sisse toppida.
Pane siis uus pilt.

mul siin veel möni on:
eks te siis pakkuge, (ei hakka kirjutama postitust "ei ole" vöi "vale vastus"),kui öige vastus tuleb, annan teada. kui ei tulegi, siis näitan ette (pilt teise nurga alt)

Võin veel pakkuda ristpeamootori kolvi alumist poolt või ka kepsu ,aga kahjuks ei ole rohkem laevamootoriga kokku puutunud kui piltidel nähtud.
Seega - sorry ,minu aju tõrgub kuna sobivat faili pole olemas.
edit: pooleksläinud väntvõll see ju ka pole ,kes kurat siukse valmis meisterdaks...
Või siis klapi tõukur...?
No ei tea lihtsalt!

loeme selle vastuse öigeks. Aga see ei ole ristpeaga mootori oma. mölemil, nii ristpeaga kui ka ristpeata mootoritel on mitmest tükist koosnevad kolvid. See oli meie laeva oma, 4 takti, V12 diisel, 500 p/min. Ristpeaga on 2 taktilised.
Pildil oli siis kolvi alumine osa ehk juhtkeha (öeldakse ka seelik). Osa auke on krooni kinnitamiseks (pildidil:kroon on paremal) teistest käib öli läbi, et jahutada kolvi krooni pölemisgaasidest, ning muidugi läbi teatud kanalite täidab ka oma määrimise ülesannet. Öli jahutatakse mereveega plaatjahuti kaudu. Kolvi juhtosa on alumiiniumist, kroon terasest. kokku kaaluvad 190 kg.
Sellel kolvil sulas al. osa hülssi kinni käigu ajal (tehnilises keeles: silinder "jooksis kokku"), vaht magas silindri ülekuumenemise maha.

Vahi siis ,ei teadnud jah seda ,et ka 4-taktilisel kolvid niimoodi pooleks käivad.
Suurimast ristpeamootorist võib lugeda Tehnikamaailma 2004a. veebruarikuu numbrist. Kel seda käepärast pole ,siis mõned näitajad:
Wärtsilä-Sulzer ...RTA96-C (punktiiri asemele käib syl. arv)

võimsus 5720kw ,e.7780hj silindri kohta!
Syl. D=96 cm
kolvikäik 2,5m
kasutegur küünib isegi 53%-ni! (tehasekatsetus) tava u.50%.
tühikäigupöörded 20-30 rpm.
max. 300 rpm.
küttekulu 14RTA96-C oleks nimivõimsusel 14 tonni/h ,ökoreshiimil 13 t/h
e.3,6-3,8 kg/sek !


Aga mul nüüd küll uut pilti panna pole
Äkki annad veel midagi pureda ,Overspeed?

Mis "seened" need on?

Arvaks esialgu ,et algavad S-tähega. Vist olen õigel teel ,loodan...
Jätan teistele ka avastamise ruumi.
Naine muidugi arvas ,et nendes tehakse võid ja minu meelest on ta ka õigel teel ,st. nende "seente" otstarve on sama ,mis või tegemisel.

Kui Logmani naise mõtet edasi arendada võiks need olla piima-separaatorid.
Logman aga pakkus S tähega sõna. Jätaks siis selle piim/või sealt eest ära aga ma paneks asemele hoopis kütuse-. Tegemist ju ikkagi sisepõlemismootoritega (mitte lehmadega), mis kütust tarbivad. Olen kuulnud ka seda, et laevamootorid ohtrasti seda tarbivad.

Kuna pildi nimi on "sepakad" siis vist jah mingid separaatorid...

Kütusepumbad ?

Arendame siis teemat edasi- separaatoris toimib tsentrifugaaljõud....

on kütuse- ja öli separaatorid. tsentrifugaaljöuga surutakse pöörlevas trumlis vedeliku raskemad osakesed (ka vesi) trumli välisseinale, ning siis teatud hetkel avaneb see sein korra, ning könts lendab trumlist välja. Ja nad on ka pumba eest, sest vedelik (kütus vöi öli) voolab säält ju sunniviisiliselt läbi, 4,5 m3/h, ning saab siis suunata kas samasse tanki tagasi vöi mönda teise, ehk "pump mis vahepeal puhastab".
Pange siis öigestivastajad uus pilt, vöi mul on veel möni...

Mis see on?:yllatunud

Õiged mõlemad. Pane aga uus pilt.

oxecot pole kaua käind, panen seni siis uue:
Sellise asja vöite leida nii autost kui ka mujalt söiduvahenditest.