Üsnagi hästi lahti seletatud eelseisvad võimalikud tagajärjed, kui reformiprojekt praegusel kujul käiku läheb.
Autoriks Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialist Kaupo Kohv.
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... pid=124783
Kokkuvõtvalt minu arusaamisest:
1. Riigimetsamaa pindala võib eelseisvate võimalike müükide tulemina väheneda alla 20%.
2. Metsamajandamise kava (erametsades) hakkab omama nullilähedast tähendust.
See tahab pisut lahtiseletamist:
Siiani oli kava ainus suunav ja õpetav dokument, mis veel kuidagigi erametsa omanikke (üle)raiete tegemisel ohjes hoidis.
Kava arvestas raiete planeerimist ja metsamajanduslikke töid, sh. ka puistu uuendamist e. istutamist või külvi kinnistupõhiselt.
Nüüd kava kaotades võib arvestust pidada ja planeeringuid teha eraldisepõhiselt. (Eraldis on üks väike metsakinnistu osa, mis erineb naabereraldisest tavaliselt seal kasvava puuliigi või muude puistu näitajate poolest (kõrgus, vanus jne)).
Sisuliselt tähendab see näiteks seda, et kui kinnistu on suures osas kaetud võsaga (see ka ju metsamaa!), siis varem võis kava piirata lageraie läbiviimist valik- või aegjärkse raidega keset seda võsavälja asuval mõnehektarilisel maa-alal asuva raieküpse kuusiku eraldisel. Seda selleks, et ei raiutaks mitte korraga ja palju, vaid oodataks, et ka kõrvalolevast võsast midagi püsivamat (haab, kask jne.) sirguma hakkab ja lõppraie saabuks 10-15 aasta pärast.
Uue muudatuse kohaselt aga ei arvestata enam ümbrusega, vaid ainult selle ühe ja kindla eraldise iseärasustega.
3. Kaitsemetsades turberaide piirpindala (maksumumpindala) suurendamine viielt kümnele hektarile.
Turberaie on üks segane mõiste, aga üldjoontes tähendabki ta umbes (mitte täpselt!) sellist raieliiki nagu eelmises punktis seletasin.
Täiskasvanud metsa, mis on mitmes rindes e. tugevalt eri kõrgusega järelkasvuga segunenud, ei raiuta ühe võttega, vaid järkjärgult, et uus pealetulev kultuur jõuaks lagedatingimustega harjuda.
Turberaie ühel eraldisel võib kesta ja peakski tegelikult kestma aastakümneid enne kui viimane raieküps puu langeb.
Muide, väga "harvesterivaenulik" raieliik, õigemini harvester on ise järelkasvule väga vaenulik. Vihkan sellises kohas masinaga töö tegemist
. Aga samas, kui minevikku tagasi kaeda, siis talumees enamasti omi metsi taolise raieviisiga säilitas, värskendas ja majandaski 
.4. Raievanuste alandamine.
No see on juba kohati niigi madal arvestades Eestimaa piirkondlikke erinevusi.
Need olid siis veel mõned kahjulikud punktid, mis said oma arust maakeelde ümber pandud ja millest ka ise suure pusimise peale hr. Kohvi analüüsidest aru sain.
.