K: Turbo
Postitatud: 13 Jaan 2013 19:13
Kus kohast saaks uut/kasutatud turbot osta alla 400euri? Uued u 400 euri maksavadki.
1. leht 1-st
Postitatud: 13 Jaan 2013 19:15
Millist turbot ja millele ?
Postitatud: 13 Jaan 2013 20:22
Postitatud: 13 Jaan 2013 21:23
06'lePuZuP kirjutas:Millist turbot ja millele ?
Postitatud: 13 Jaan 2013 21:24
Aga milline läheb üldse? Iga tavaline turbo vist ei sobi?
Nt mõni neist läheb? http://www.db-hp.ee/shopnew/?turbo,298
Nt mõni neist läheb? http://www.db-hp.ee/shopnew/?turbo,298
Postitatud: 13 Jaan 2013 21:34
Tundub, et palju teooriat lugemata jäetud.ErXxOja kirjutas:Aga milline läheb üldse? Iga tavaline turbo vist ei sobi?
Nt mõni neist läheb? http://www.db-hp.ee/shopnew/?turbo,298
http://foorum.turboclub.ee/viewtopic.php?f=1&t=589
Postitatud: 13 Jaan 2013 21:57
Jah, eks nii on ka.hautz kirjutas:Tundub, et palju teooriat lugemata jäetud.ErXxOja kirjutas:Aga milline läheb üldse? Iga tavaline turbo vist ei sobi?
Nt mõni neist läheb? http://www.db-hp.ee/shopnew/?turbo,298
http://foorum.turboclub.ee/viewtopic.php?f=1&t=589
Lugesin seda foorumit ja mitte kohe ei saa aru palju see jant neil on maksma läinud. Mõni ütleb, et 50 000krooni ja teine 5000krooni.
Kas keegi on siit foorumist oma siksile pannud turbo?
Postitatud: 13 Jaan 2013 22:05
Leia nüüd üles siit foorumist "Otsing" nupp ja kasuta seda!
Annan väikse vihje ka "Liikmete-/Kasutajate autod"
Annan väikse vihje ka "Liikmete-/Kasutajate autod"
Postitatud: 13 Jaan 2013 22:06
Aga milleks üldse turbo? Tänavalegaalseks asja enam kindlasti ei saa, ilma sissepritseta suhteliselt lootusetu seda asja korralikult toimima saada, pritse on jälle kallis ja selle raha eest mis läheb siksi turbotamiseks saaksid Sa teha korraliku vabalthingava mootori või osta üldse juba mingi turboga auto. Kui ikkagi kindel soov just siksile turbo peale panna loe seda teemat: http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=27084
Kui saadki mootorist selle jõu kätte, kas siis turboga või ilma hakkavad teised detailid purunema, näiteks sidur, poolassid, käigukast, differentsiaal jne. Ühesõnaga suhteliselt mõttetu ja kallis tegevus, vastasel juhul oleksid ju pooltele sigullidele juba ammu turbod peale ehitatud.
Kui saadki mootorist selle jõu kätte, kas siis turboga või ilma hakkavad teised detailid purunema, näiteks sidur, poolassid, käigukast, differentsiaal jne. Ühesõnaga suhteliselt mõttetu ja kallis tegevus, vastasel juhul oleksid ju pooltele sigullidele juba ammu turbod peale ehitatud.
Postitatud: 13 Jaan 2013 22:15
Kui on ikkagi kindel plaan turbotada, siis osta sissepritsega mootor. Karpaturbot on peaaegu võimatu tööle saada ja üleüldse mõtetu. Samas korralik sissepritse mootor(1.8is, C20XE/NE) on lada kere vahel juba suht raju asi, niiet turbotada mõtet pole.
Postitatud: 13 Jaan 2013 22:18
Jah, lugesin neid teemasi kus keegi on pannud oma siksile turbo ja ega tõesti, isu kadus ära.
Pigem tõesti panna juba 1.8is või 2.0.
Pigem tõesti panna juba 1.8is või 2.0.
Postitatud: 13 Jaan 2013 22:22
On võimalik väga eduliselt tööle saada, aga mitte Lada originaal karpaga. Et paigaldada turbo karburaatoriga mootorile oleks sul ideaalis vaja blow through karburaatorit.Sander kirjutas:Karpaturbot on peaaegu võimatu tööle saada ja üleüldse mõtetu.
Teemaalgatajale:
Reeglina on iga vabalthingava mootori edukaks turbotamiseks vaja rohkem kui ainult turbot - kepsud, kolvid, plokikaane töötlemine, kolled jne..
Tee endale kõige pealt ülelaadimise põhitõed selgeks. Interneedus on tohutult materjali täis..
Postitatud: 13 Jaan 2013 22:52
Üks huvitav asi on ka draw through turbosüsteem. Ehk turbo imeb läbi karburaatori ja puhub mootorisse. Saab kasutada siksi karpat ja puha. Teistele ei julge soovitada kuna segusid tõenäoliselt väga paika ei saagi 
. Kindlasti läheb vaja lairiba lambdat, muidu korraga mahlad koos. Peale selle hakkab mootor kuumaks minema, kuna intercooleri lisamine on välistatud. Kunagi oli endalgi plaanis selline asjandus lihtsalt kokku visata ja proovida just külmade ilmadega jäärada ja muud. Sai isegi vesijahutusega turbo valmis ostetud, kuid puhuma hakkasid teised tuuled ja hakkasin ehitama EFI süsteemi. Eks näis mis sellest välja tuleb...
. Kindlasti läheb vaja lairiba lambdat, muidu korraga mahlad koos. Peale selle hakkab mootor kuumaks minema, kuna intercooleri lisamine on välistatud. Kunagi oli endalgi plaanis selline asjandus lihtsalt kokku visata ja proovida just külmade ilmadega jäärada ja muud. Sai isegi vesijahutusega turbo valmis ostetud, kuid puhuma hakkasid teised tuuled ja hakkasin ehitama EFI süsteemi. Eks näis mis sellest välja tuleb...Postitatud: 14 Jaan 2013 03:04
Nonii... oligi tükk aega sellekohastel teemadel vaikus olnud 
Esiteks, selleks et mootorile lisada ülelaadimine, ei ole vaja teisi kepse, miljonit maksvat kaanetihendit, polte, kolbe ja kurat teab mida iganes, mida kõik mikidemaa ja muu maailma kodanikud endale kokku tellivad ja siis sellest pildi teevad ja lõppkokkuvõttes ikkagi lõpetavad oma albumi pildiga kus on üritatud kepsuga sepisplokki valmistada
Kui nüüd süveneme veidi ajalukku ja mootorite tehnoloogia arendusse, siis ülelaadimine on praktiliselt sama vana kui autotööstus ise. Eks igaüks otsustab, kas siis idee tasandilt või esimese käegakatsutava tulemuse juures. Ülelaadimise mõte tuleneb energia jäävuse- ja termodünaamika seaduste tasandilt. Selleks et imeda õhku mootorisse on tarvis teha tööd - selleks, et teha tööd on vaja energiat - et, tööta energiat on vaja kütust põletada - et saavutada maksimaalne jõudlus, on seda vaja teha efektiivselt. Et seda teha efektiivselt, on vaja väga täpseid parameetreid. Kuna tehnoloogia areng ning materjaliteadus oli tol ajal veel lapsekingades, siis järelikult kui võrrand liiga keeruliseks läheb, tuleb mõelda lapse tasemel. Selleks et imeda õhku, on vaja teha tööd ja selleks kulutada energiat. Aga kuidas kulutada vähem energiat, et teha vähem tööd, et imeda VÄHEMALT sama kogus õhku ? - Tuleb lihtsustada võrrandit.
Mõeldes sellele, kui suur kogus energiat sisepõlemismootoris tegelikult tuulde lastakse, ajab piltlikult silmanurga niiskeks. Väljalaskegaaside liikumis ja soojusenergia tegelikult ju läheb sõna otsese mõttes korstnasse. Miks mitte siis seda ära kasutada, et teha vähem tööd - lihtne - pumpame nende arvelt õhku juurde. Ehk siis lihtne väljalaskegaasidel käitatava kompressori põhimõte. Mida rohkem õhku, seda rohkem kütust ja seda rohkem energiat ja seda kaduvenergia kasutamisega. Ehk siis "turbot" ei mõeldud välja mitte selleks, et ehitada puitratastega rakette, vaid selleks, et teha vähema vaevaga tööd - mis annab tulemuseks parema ökonoomsuse. See, et ülelaadimisega on võimalik saavutada meeletuid jõunumbreid, on vaid väike meeldiv kõrvalnähtus
Ning et düslektikutel oleks ka tore olla, teeme asja veel lihtsamaks: ülelaadimisega mootor peab tegema vähem tööd selleks, et saavutada sama võimsust, kui vabalthingava mootoriga.
Aga loomulikult on kõik kinni seadistuses, seadistuses ja veelkord seadistuses. Nagu Reiner juba ütles, siis saab karpamootori väga edukalt seadesse, näitena toon siin T-16 (lisatud pildil). Kahjuks peenhäälestuse saavutamine on ülemäära raskendatud ning maailma ökonoomseimat Ladat teha on suhteliselt keeruline. DT süsteemi puhul saab saab vahejahutit kasutada küll, kuid küttesegu kvaliteedist ei saa siinkohal enam rääkida.
Ehk kui teemaalgataja tahab mootorit üle laadida eesmärgiga ulmelisi jõunumbreid graafikule manada, siis ka see on teostatav. Hetkeliselt ja o*****i ajal. Ilma erinevate modifikatsioonideta ning originaaldetaile kasutades, ei kesta selline kooslus lihtsalt. Mootor on välja arendatud niikaua aastaid tagasi, kus materjaliteadus ei olnud selliste jõunubrite jaoks veel niivõrd välja arenenud. Ning kui aus olla, siis tegemist oli ajastuga, kus ökonoomsus ei olnud väga tagaotsitud teema ning seepärast ei näinud tehas ka mõtet arendada ülelaadimisega standardmootorit.
t16.jpg-thumb.jpg
Esiteks, selleks et mootorile lisada ülelaadimine, ei ole vaja teisi kepse, miljonit maksvat kaanetihendit, polte, kolbe ja kurat teab mida iganes, mida kõik mikidemaa ja muu maailma kodanikud endale kokku tellivad ja siis sellest pildi teevad ja lõppkokkuvõttes ikkagi lõpetavad oma albumi pildiga kus on üritatud kepsuga sepisplokki valmistada
Kui nüüd süveneme veidi ajalukku ja mootorite tehnoloogia arendusse, siis ülelaadimine on praktiliselt sama vana kui autotööstus ise. Eks igaüks otsustab, kas siis idee tasandilt või esimese käegakatsutava tulemuse juures. Ülelaadimise mõte tuleneb energia jäävuse- ja termodünaamika seaduste tasandilt. Selleks et imeda õhku mootorisse on tarvis teha tööd - selleks, et teha tööd on vaja energiat - et, tööta energiat on vaja kütust põletada - et saavutada maksimaalne jõudlus, on seda vaja teha efektiivselt. Et seda teha efektiivselt, on vaja väga täpseid parameetreid. Kuna tehnoloogia areng ning materjaliteadus oli tol ajal veel lapsekingades, siis järelikult kui võrrand liiga keeruliseks läheb, tuleb mõelda lapse tasemel. Selleks et imeda õhku, on vaja teha tööd ja selleks kulutada energiat. Aga kuidas kulutada vähem energiat, et teha vähem tööd, et imeda VÄHEMALT sama kogus õhku ? - Tuleb lihtsustada võrrandit.
Mõeldes sellele, kui suur kogus energiat sisepõlemismootoris tegelikult tuulde lastakse, ajab piltlikult silmanurga niiskeks. Väljalaskegaaside liikumis ja soojusenergia tegelikult ju läheb sõna otsese mõttes korstnasse. Miks mitte siis seda ära kasutada, et teha vähem tööd - lihtne - pumpame nende arvelt õhku juurde. Ehk siis lihtne väljalaskegaasidel käitatava kompressori põhimõte. Mida rohkem õhku, seda rohkem kütust ja seda rohkem energiat ja seda kaduvenergia kasutamisega. Ehk siis "turbot" ei mõeldud välja mitte selleks, et ehitada puitratastega rakette, vaid selleks, et teha vähema vaevaga tööd - mis annab tulemuseks parema ökonoomsuse. See, et ülelaadimisega on võimalik saavutada meeletuid jõunumbreid, on vaid väike meeldiv kõrvalnähtus
Ning et düslektikutel oleks ka tore olla, teeme asja veel lihtsamaks: ülelaadimisega mootor peab tegema vähem tööd selleks, et saavutada sama võimsust, kui vabalthingava mootoriga.
Aga loomulikult on kõik kinni seadistuses, seadistuses ja veelkord seadistuses. Nagu Reiner juba ütles, siis saab karpamootori väga edukalt seadesse, näitena toon siin T-16 (lisatud pildil). Kahjuks peenhäälestuse saavutamine on ülemäära raskendatud ning maailma ökonoomseimat Ladat teha on suhteliselt keeruline. DT süsteemi puhul saab saab vahejahutit kasutada küll, kuid küttesegu kvaliteedist ei saa siinkohal enam rääkida.
Ehk kui teemaalgataja tahab mootorit üle laadida eesmärgiga ulmelisi jõunumbreid graafikule manada, siis ka see on teostatav. Hetkeliselt ja o*****i ajal. Ilma erinevate modifikatsioonideta ning originaaldetaile kasutades, ei kesta selline kooslus lihtsalt. Mootor on välja arendatud niikaua aastaid tagasi, kus materjaliteadus ei olnud selliste jõunubrite jaoks veel niivõrd välja arenenud. Ning kui aus olla, siis tegemist oli ajastuga, kus ökonoomsus ei olnud väga tagaotsitud teema ning seepärast ei näinud tehas ka mõtet arendada ülelaadimisega standardmootorit.
t16.jpg-thumb.jpg