Eesti Ladaklubi

Kui auto ei taha külmaga käivituda, siis järgmine kord sõidust tulles tehke nii.
http://fishki.net/send/comment.php?id=165180

See on nii lihtne, et isegi oleks selle peale võinud tulla.
Sorry, et venekeeles.

Kui on soovi, siis tõlgin lühidalt, kuigi piltidelt peaks isegi aru saama.
Pange ainult mõni suurem tekk või kangas alla, et värvi ei kahjustaks ja lihtsam eemaldada oleks.

Lumi ei lase külmal ligi tulla.
Isegi kui masin on päev otsa -5 kraadise ilmaga väljas seisnud ja tead, et homme hommikuks viskab -25, võid õhtul mootorit soojendamata ära katta ning olla kindel, et homme on temperatuuriga kapotiall sama OK, nagu katmise ajalgi.
Kui viitsida plats musta maani puhtaks lükata, siis maa soojus on veel lisaboonus.

Mehel on Fiskarsi labidas ja Fordi auto ja tegeleb sellise jamaga.
Kui see lumi on õhtul juhuslikult sula, ja hommikul on 25 kraadi külma, siis on targem jalgsi tööle minna, või tuleb Fiskarsi labida asemel osta raudkang.
Labida asemel tuleb osta hoopis plokisoojendus ja mured on murtud.

Jah, seda küll!
Aga kuna see artikkel on Siberist, siis kahtlen, kas hommikuks seda plokisoojenduse kaablit alles on?

Siberis sulaga väga muret pole, pehme külm stabiilselt ümber.
Praegusel hooajal seal vist -20 pealt kõrgemaks ei roni.
Meetodi lisaboonuseks on tasuta treening mis teadagi südamelihasele väga kasulik

154963_401138016630466_665452419_n.jpg-thumb.jpg

Meie oludes väga mugav lahendus on sõidust tulles vähemalt esiklaasile riie peale panna. Hommikul tõmbad selle maha, ei sees ega väljas pole jääd. Ainult vaja sisse istuda ja minema sõita. Minu kasutatud riie on selline paksemat sorti tihe kangas, mida tihti kasutatakse mööbliriidena. Lisaks ka lund vähem pühkida vaja.

Hea nähtavuse huvides sõites on mõtekas puhtale esiklaasile mitte sooja õhku peale lasta. Lumi libiseb üle esiklaasi hooga minema ega sula klaasile/kojameestele. (Kojamehed mätsib nagunii varem või hiljem lumeklompidega kinni.) Soojenduset tulev õhk on suunatud ainult jalgadele ja otse salongi. Isegi linnas sõites toimib see lahendus, eriti hästi aga maanteel. Tõsi ummikutes ja aeglaselt venides hakkab ikka ka esiklaas sulama. Tagaveoline eriti selle praktiseerimiseks ei kõlba, küll aga näiteks mu "britt" on täiesti ideaalne selleks. Kaasa aitab ka esiklaasi töötlemine erinevate poleerimisvahenditega, mis mõeldud vee tõrjumiseks ja teevad klaasi pinna libedaks. Muidugi on vajalik järgmises lõigus kirjeldatav tegevus, st auto salong peab kuiv olema.

Oluline on auto salong võimalikult kuiv hoida. Korralikud kummimatid/kausid ja nende korraline tühjendamine on oluline. Kui salong juba soe, võib vahel kuuma rohkem peale keerata ja paar akent veidi praokile teha - viib niiskust välja. Kui sinna kõrvale akende sisemised pinnad veel niiskustõrje vedelikega üle teha, siis jäätumine/udutamine väheneb väga oluliselt.

Õige, Mel.
Ja mõistlik on porivannide alla asetada ajalehed, mida tuleb regulaarselt kontrollida. Märgade ilmadega vahetasin ladas vähemalt kord nädalas, nüüd mul neid vanne enam kahjuks pole, on lihtsalt altpoolt kummiga töödeldud matid.
Klaasil olen aastaid kasutanud Motipi Rain Away vahendit: http://www.motipdupli.de/?L=2&id=1794
Viie aasta peale kulus üks pritsitäis ja sellest imbus ka nüüd sügiseks veerandijagu pagasnikusse, sest kork ei pidanud kinni, kui pudel kummuli oli . Vihmaga sõidul peksab selle vahendiga töödeldud klaasil veepiisad nii peeneks pudruks, et kojamehi pole sageli vaja tööle lülitatagi. Talvetingimustes pole proovinud, aga usun, et abi oleks kõvasti.
Kui masina pargin, tõstan kojamehed klaasilt lendu - muidu külmuvad kinni ja see lahtikatkumine ei ole kallitele luudadele teps mitte tervislik.

Pole küll enda kogemus, kuid olen kuulnud, et kojamehi üleval hoides väsib neid klaasile suruv vedru. Kojamehed hakkavad klaasil hüplikult liikuma või muutuvad sõites õhu liikumise tulemusana nö kergeks. St vedru ei suru enam piisvalt tugevalt vastu klaasi.
Osadel uutel autodel ei saagi kojamehi üles asendisse tõsta. Näiteks Clio 3 kojamehi saab tõsta ainult 7-8 cm klaasist eemale ja selles asendis hoovad ei püsigi. Selle põhjuseks on väidetavalt raamita kojamehed, mis pidid kõige paremini kuju hoidma, kui on ühtlaselt klaasi vastas. Kui ma õigesti mäletan, siis oli see kirjas vahetuseks ostetud kojameeste karbil.

 

Mel kirjutas:... Kojamehed hakkavad klaasil hüplikult liikuma ...

Hüplik liikumine seotud kojamehe valest asendist klaasi suhtes.
"Luud" peab olema klaasiga täpselt risti ja natukene kalduma viltu pühkimise ajal. Kui nurk on vastu liikumise suunda, siis hakkabki hüppama.
Selleks, et kojamees hästi pühiks peab luua ja varre ühendus olema korrektne, mitte loksuv. Sellisel juhul annab õige pühkimise nurga luua kumm. Kumm ei tohiks olla igivana, kõvaks muutunud.
Tuleb välja, et ka kojamehed vajavad reguleerimist ja remonti, nagu mootori klapid

 

Mel kirjutas:Pole küll enda kogemus, kuid olen kuulnud, et kojamehi üleval hoides väsib neid klaasile suruv vedru...

Pole see vedru materjal nii sitt ühti.
Ja kui ikke tõesti vedru suremist peljata, siis võib ju veinipudeli korgid luua varre alla panna. Osa korke hoida pardatsokis varuks. Akna pühkimisel lendavad korgid minema. Võtad pärast uued, kuni järgmise pühkimiseni. Muidugi võib ka ennem sõitu minekut korgid ära korjata.

Kuram, palju veini kulub .
Prantsusmaalt oleks korke kiloga saan'd osta.