Eesti Ladaklubi

Plaanis hankida endale lähiajal üks Samara, et tuua nostalgiat oma igapäevaellu. Autot hakkan pidama hobikorras, seega olen valmis ka käsi määrima. Nüüd on küsimus, kumb oleks parem valik: kas vanem ja karburaatoriga versioon või uuem ja pritsungiga? Hinnad on neil üsna samad, kere on kindlasti vanematel rohkem päevi näinud, kuid uuemate elektroonika ajab kergel judinaid üle selja (lugedes siinset foorumit).

Ette tänades asjalikele vastustele

Elektroonika kohapealt niipalju,et kindlat pole midagi siin ilmas.See jupsib ka läänekatel ja kohati hulleminigi.Eelistaks igaljuhul pritset karpale.Kütusekulu madalam,minek parem

Loomulikult on ka lääne masinatel elektriprobleeme ja vb veelgi enam, kui vene masinatel, sest viimastel on tunduvalt vähem elektroonilisi vidinaid peal. Siiani on foorumit lugedes jäänud mulje nagu andurid ja ajud annaksid üksteise järel otsasid. Samas on foorumi põhjal üsna keeruline hetkel õigeid järeldusi teha, sest tundub, et siinsetel kasutajatel on esiveolisi suhteliselt vähe - võrrelde õige sillaveoga isenditega. Aga Sinu vastuses on iva sees.

Ma vastaks nii, et kas karburaator või pritse. Kindlasti mitte see vahepealne elektrooniliselt juhitud karburaator. Enne 1987 toodetud autode seast võib kere poolest väga positiivseid üllatusi olla.
90-ndate teises pooles toodetud GM pritsega autol on vilets dünaamika madalatel pööretel, samas on süsteem ise töökindlam kui Bosch. Raudselt parima minekuga on Bosch euro-3, mida toodeti alates 2001.

Ostes vaata ainult kere, kindlalt valiks mina enne 1988 aasta korralikuma isendi millel kasvõi 1100cc mootor mis kokkujooksnud. Kere on kõik - selle remont kallis ja resultaat tavaliselt kehva. 1500 Pritsemootoreid saab 200-400 euroga, karpamootoreid saab odavamaltki. Käsi määrida ju omanik ei karda nagu aru saan.
Pritse on linnas ökom (euro2/3) maanteel on vahe väiksem korras masina puhul. Solex karburaatoril on omad trikid, samas bosch pritse kohapealt peab sama tunnistama andurid kohati väga kehva kvaliteediga - nädalas 3x gaasiasendi andurit vahetada pole mingi probleem, samuti absorberi klapp kipub korra aastas ära ikalduma, osad nukvõlli andurid kardavad õli ja lähevad katki.
1500 karpa on võimalik väga hästi liikuma saada, olen sellise 88 aasta autoga läbinud ca 60000 km, käinud korduvalt tsehhis, poolas, leedus. mehaaniliselt vaevavad masinaid samad mured.

edu valikul!

Suur tänu asjaliku vastuse eest. Sai siit taaskord mõtteid, mida kõrvataha panna.

2000 ja edasi masinatel on tüüpvigadeks mädanenud luugid, kusjuures tagaluugi alläärt tihti polegi enam, seega tasub seda põhjalikult kontrollida. äsja värvitud masinatesse tasub äärmiselt ettevaatlikult suhelda.
Pikatiivalise esikapott kipub ka mädanema väga kenasti eest äärest.

Veel kipub mureks olema tagasilla kinnituste kehv seisukord põhja all.

Kas seda sillakinnitust saab tuvastada ilma autot ülesse tõstmata või jääb see kuidagi suurpäraselt varju nii, et ilma ülesse tõstmata ei ole võimalik seda näha? Kas sillakinnituse mure võib olla kõigil või just eelkõige 2000 ja edasi?

see pole kaugeltki kõigil - esineb aastast sõltumata, ja tuvastada on raske - tuvastada võimalik ainult visuaalselt.

Tänud. Eks püüab nüüd sellele rohkem tähelepanu pöörata, kui läheb hakkab müügis olevaid kulgureid külastama.