Eesti Ladaklubi

Olukord siis järgmine...
Kuna laadimine oli nõrk, mille tõttu nii mõnigi kord sai autot ''käima joostud'', siis sai ette võetud tõsisem generaatoriremont...samuti vastavalt pööretele läksid ka tuled tumedamaks/heledamaks
Kuulasin kaaskodanike nõuandeid, väisasin vanu elektroonikateemasid foorumis ja asusin tegutsema...
Esimesena läks vahetusse süütepool...tulemus: tühikäik läks ühtlasemaks, vahelejätmisi oli vähem...polnud peaaegu enam kuuldagi...
Järgnevalt genekas ja starter maha...starterile harjadevahetus ning puksidevahetus, aga see ei puutu eriti asjasse antud hetkel...
Generaator sai omale uue dioodploki, harjad, laagrid...rootori pealt olku näpunäidete järgi oli igatahes rõngastevaheline näit 0 (To Olku: Sinult saadud rootoril oli see 48.7 )...ühesõnaga kõik nii nagu peaks...
Samuti ka uus pingeregulaator...uuema tüübi oma...klemmid 67 ja 15...
Ka jagaja omandas uued kontaktid, kondensaatori ning rootoripea(misiganes moodi seda ka ei nimetata)
Algselt oli kõik juba nii nagu peab, kui siis algas jälle vana jama...tühikäigul kõik tuled (gabariidid, salongivalgus, näidukid, makk) plingib...nagu mingi kuradi stroboga sõidaks...mingil hetkel kaob ära...ja siis tuleb jälle tagasi...ja ka tahhomeetri osuti on juba esimesi hüppeid jälle tegema hakanud...
Vahemik kogu kompoti koostamisest on 4 päeva...
Asjalike mõtteid, nõuandeid... ?:puzzled

Mul oli sarnane viga ja aitas geneka kommutaatori üle lihvimine. Need on need vasest osad mis vastu harjasid käivad, Tahhoka kõikumise vastu vaata üle kõrgepingejuhtmed, kui sul on tester käepärast siis mõõda üle juhtmete takistus, Täpset takistust kahjuks ei mäleta kuid kui kõikumised juhtmete vahel on suured siis juhtmed vahetusse. Ja kui mõni mees tahab nüüd tarka panna et täitsa savi mis takistusega juhtmed on siis päris nii see ikka ei ole. Kõr4gepinge juhtme eritakistus aitab sädeme tekkimisele kaasa, nn. "pika sädeme" sündroom. Igatahes head proovimist

igasugu massid vaata üle kui vahel ära kaob.
pingeregulaator tahab korralikku massi saada,
vea akult toide otse pingeregulaatori klemmile, et jääks see juhtmete rägastik ära..

muidugi mõni mähis võib poolpidune olla staatoris..

kõige lihtsam. mul on tööl korralik generaator olemas.. paneme peale - kui kõigub ikka siis viga kuskil elektrisüsteemis ja kui ei kõigu siis viga sinu genekas.. kui tuled siis põhjaplekk kruvi kodus maha

Nii...surkisin igasuguseid masse ja ühendusi läbi, pugesin läbi ussim****ide ja muude kohtade, ning kõigele lisaks panin vana pingeregulaatori vahele...
Esialgu tundus, et plinkimine jäi järgi...vaatame mis saab...
Huvitav on see, et olukord tuleb peale, siis kui auto on seisnud väljas veidi aega...ja kõik maha jahtunud...siis on eriti intensiivne...ja jääb natuke vaiksemaks pikapeale...
Kuskohast peaks pingeregulaator üldse massi saama? Kohast kus ta kere külge kinnitub?...hmm...ärge pahandage kui nüüd pange panen konkreetselt, aga alumiinium ei juhi ju elektrit...
Kusjuures kommutaator sa üle lihvitud...ennem oli juba soon sisse kulunud...polnudki treipinki vaja selleks - puurpink sobis ka ideaalselt
Kui nüüd asi ei parane, siis peab ikka Sulle külla tulema, Olku..
P.S. Palju peab olema küünlajuhtmete takistus ?
P.P.S. Mida tähendab "pika sädeme" sündroom ?

Nüüd väänasid küll täie rauaga pange, Alumiinium juhib elektrit ikke küll. Selle küünlajuhtme takistuse saab kindlasti kuskilt remondimehe käsiraamatust välja õngitseda, tasub uurida vanema generatsiooni meeste käest. (Vabandan ette ära üle neljakümneste meeste ees) Pika sädemega on kindlasti kokku puutund põllumajandusmasinate käivitusmootoreid lähemalt nuusutanud mehed. Kui ei taha hästi käivituda siis tuleb hoida kõrgepingejuhet mitte küünla vastas vaid küünlast vpisut kaugemal, tuleb säde võimsam. Oli vist seotud Ohmi seadusega, täpselt ei mäleta enam koolist juba omajagu aega möödas kah:sein. igal juhul parimate soovidega lõpetades.

Nojah....seda ma arvasin, et pange panen...ei tea miks ma nii mõtlema hakkasin...

Kõrgepinge ei teki plaksti järsku. Kui vaadata pinge tõusugraafikut, siis on see ikkagi veidi kaldu. Erinevate süütesüsteemide puhul ka erinevalt kaldu.
"Pika sädeme sündroom" sellest kaldasendist lähtubki. Sellest abi ainult mittekorras süüteküünlaga (küünal tahmunud või nõgine).
Tahm juhib hästi voolu, nõgi natuke vähem. Nüüd sädeme tekkimisel jõuabki osa pingest lihtsalt mööda tahma massi lekkida. Kui aga küünlapiip viia veidi eemale, siis ei leki vool lihtsalt massi (piltlikult õeldes kogub juhtmekatkestuse taha), vaid oma täispinge saavutamisel kargab täie rauaga üle juhtmekatkestuse ja siis ka kohe üle küünla elektroodi. Nii ei jõua osa pingest massi vajuda.
Korras küünlaga teeb sedasama "kogumist" sädevahe (sest koorrs küünlaga ei leki vool keskelektroodilt niisama massi).
Uhhhhh. Jube raske on niimoodi kirja teel seletada. Tahaks kasutada käsi suud ja tahvlit - kõike korraga.
Kõrgestiharitud teoreetikutel ei maksa minu jutust terminoloogilisi (pinge kogub punti...) vigu otsima hakata. Neid on ilma otsimatagi paksult.

Algselt postitas: PuZuP
P.S. Palju peab olema küünlajuhtmete takistus ?

Panen tigitestril "ketta" 20k peale. Niimoodi mõõtes ei tohiks juhtme takistuse näit olla üle 15 ühiku. Lühematel juhtmetel näitab vähem (kusagil 5-7 ühikut). Ka takistust mitteomav juhe võib olla korras (vanemad juhtmed olid lihtsalt hästi isoleeritud vasktraadist sisuga).
Ilmselt on siis õige takistus 3-15kilo oomi.
Juhtme takistusel ei ole mingit pistmist sädeme võimendamisega. Takistus on ette nähtud raadiohäirete summutamiseks.
Alumiinium on palju parem elektrijuht, kui teras. Kindlasti oled näinud alumiiniumjuhtmeid.

Kusjuures kindlasti olen, aga ma siiamaani ei mõista kust kurat ma korraga selle peale tulin, et ei juhi... /me häbeneb nurgas...

Algselt postitas: PuZuP
Huvitav on see, et olukord tuleb peale, siis kui auto on seisnud väljas veidi aega...ja kõik maha jahtunud...siis on eriti intensiivne...ja jääb natuke vaiksemaks pikapeale...

Asi selles et kui gene mõnda aega laadinud siis akus ka juba pinge kõrgem ja kompenseerib ära need kõikumised

Mul põhjustas sellist kõikumist ergutus ahela kaitsme vilets ühendus. Kaitse oli otstest oksüdeerunud. Puhastasin kaitsme ja kaitsme pesa ja kõik hakkas toimima - kadus igasugune tulede vilkumine ja tahhoka tõmblemine.

Täiesti võimalik. On küll väga seda moodi nagu gene ja regulaatori vahel oleks takisti. Ilmselt oksiid siis sellise efekti tekitab. Skeemi järgi 10 kaitse

Puhastatud, määritud ja nii edasi...
Praeguse vana pingeregulaatoriga, siis siiani pole nagu probleemi tekkinud...ei "tõmble" enam valgus...
Tuleb välja jälle sama seaduspärasus, et uus asi ei pruugi alati töötav asi olla

Edit: Uurisin neid laadimisskeemide ühendusi vähe põhjalikumalt...
Kas voltmeetri ühendamine paralleelselt pingeregulaatori klemmile nr. 15 võrdub samaga nagu on foorumis eelnevalt soovitatud - võtta pluss kust iganes...?

Algselt postitas: PuZuP
Kas voltmeetri ühendamine paralleelselt pingeregulaatori klemmile nr. 15 võrdub samaga nagu on foorumis eelnevalt soovitatud - võtta pluss kust iganes...?

Oled õigel teel. Seal juhtmes just genekast väljuv pinge ongi mida pingergulaator mõõdab ja vastavalt sellele ergutusahelat lülitab

Algselt postitas: tiit
Seal juhtmes just genekast väljuv pinge ongi mida pingergulaator mõõdab ja vastavalt sellele ergutusahelat lülitab

Seal ei pea olema genekast väljuv pinge. Seal on "pardapinge".
Genekast väljuv pinge on seal ideaaltingimustel. Kui juhtmete ühendustes/klemmides ei ole pingelangusi. Tavaliselt autol selliseid ideaaltingimusi ei ole.
Siit algavadki "kalad" pihta. Aku ülelaadimised, pingekõikumised ja muud jurad.

kõik tuled virvendavad koguaeg ja aku laadimise näidik on enamvähem põhjas
milles võiks viga olla, kas äkki pingeregulaator tuleks välja vahetada...või mõni muu viga