Eesti Ladaklubi

"Naised saunas rääkisid" et pidi lõhkuma, aga kuidas on tegelikult kui pikemat aega nii sõita, et vedaval teljel on erinevat mõõtu rehvid.

Ei lõhu aga kulutab sattelliite,sellega kaasnevalt ka pisuke kütusekulu tõus.

Lisaks juurde et tänaval eri mõõtu rehvid samal teljel sõita on illegaalne...nagu ka eri mustriga rehvid samal teljel.

Algselt postitas: Ardi Soovik
Ei lõhu aga kulutab sattelliite...

Lõppkokkuvõttes ikkagi lõhub ,poisid ,kui niimoodi pikalt jamada!
Vahetasin just oma tukatil ,kui olid kõige külmemad ilmad ,difrit ja meeldiv see polnud
Kuidas ta pekki ajasin? Vot täpselt nii läkski ,et jäin lumme kinni ja muud võimalust polnud kui et kruus välja kaapida.
Algul ühe ja siis teise rattaga. Differ sai siukse põõna ,et satellidikarp oli lõpuks sassis ,detailid karbis kinni ja differ blokis. Kuradi mõnus on sõita kui esivedusel blokis on ,igas kurvis vääna kahe käega rooli ja ikka läheb otse.

Siinkohal tasub küll mu allkirjast õppust võtta.

Mul hetkel kõik neli rehvi ajutiselt erineva mustriga, tagumised suutsin ühe kõrgusega saada, aga laiused on erinevad, see ei mõjuta õnneks midagi.

Algselt postitas: Kriisa
tagumised suutsin ühe kõrgusega saada, aga laiused on erinevad, see ei mõjuta õnneks midagi.

oled sa kindel, et nad on sama kõrgusega.
igaksjuhuks pööraks su tähelepane sellele, et 165/70 ja 175/70 pole mitte sama kõrgusega (number peale kaldkriipsu näitab suhet numbrisse enne kaldkriipsu)

Algselt postitas: Mahno
Lisaks juurde et tänaval eri mõõtu rehvid samal teljel sõita on illegaalne...nagu ka eri mustriga rehvid samal teljel.

Mitte kuskil ei ole kirjas et ühel teljel olevad rehvid peavad olema sama mustriga. peavad olema samaotstarbelised

põhimõtteliselt ei tohiks ju midagi kahjustada ,kuid pikas perspektiivis võib raduktori eluiga väheneda ,sest näitex ringi keerates on tegemist põhimõtteliselt sama asjaga . Kuid auto mõeldud ikka enamasti otse sõitmiseks nii ,et koguaeg ühe kõrgema rattaga sõit head ei tee.

Olen jah kindel, et sama kõrged, panin nad enne alla panekut kõrvuti ka ja olid samad, pealeg on nad mul kasutuses ainult ajutselt kuni saan uued rehvid.

Tiit läheb ja loeb liikluseeskirja. Siis ta saab teada, et samal teljel peavad olema sama mustriga rehvid (ärme veoautode topeltratastest räägi) ja lisaks kui tegemist on naastrehvidega siis peavad naastrehvid olema kõikidel ratastel. Nii et vedaval sillal on naastud ja veetaval pole, liikluseeskiri ei luba. Lisaks loomulikult see, et samal teljel olevad rehvid peavad sama mõõtu olema.

Lühidalt: Kui passis on kirjas,et rehvimõõt siis vastavalt niisugustes mõõtmetes tohivad rehvid ka olla,seega kui passis pole midagi kirjas,siis seadus ka ette ei näe piiranguid(pane parempoolsetele ratastele või 15 tolli ja vasakpoolsetele 13 tolli).
Mustrid peavad olema ühetüübilised aga mitte ühesugused
Seega mistahes maantemustriga või mistahes talvemustriga,aga mitte läbisegi.Ka pole kirjas,et rehvid peavad olema ühe tootja või ühesuguste omadustega(erinevad kiiruse-kaalu kategooriad).
Või leiab keegi sellest seadusest,mis minu arust on suht auklik teistmoodi tõlgendust.

Nõuded: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, 54 ja 75), kiiruskategooria (tabel 5) ja koormusindeks (tabel 6) peavad vastama sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud näitajatele ja sõidukil kasutatava velje mõõtmetele;

2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal- ja radiaalrehve;
3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (vt joonis 31);

Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vastavalt direktiivile 89/459/EMÜ vähemalt:

? L kategooria sõidukil ≥ 1,0 mm;

? M1, M2, M3, N1, N 2 ja N3 kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm;

sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria) ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2 kategooria) peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.

Täpsemalt võib lugeda siit.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=672872

Poisid, ärge jamage, kui enda ja teiste elu kallis! Kas tõesti pole siis rahakotis niipalju kroonikesi, et ühele teljele samasugused pruugitud rehvid saada? Vanasti, kui tagaveolisega liiklesin sai ca 200.-/tk üsna sõidetvad papud jalga.

On ikka raha olemas sellisteks ostudeks, oli huvi differentsiaali omaduste kohta ja sain oma küsimusele ka vastuse. Põhimõttteliselt võiks teema lukku panna.