Eesti Ladaklubi

Saab selle töö koduste vahenditega ära teha? Kõigepealt huvitaks, kuidas peaks saama lahti varraste poldid-mutrid, mis on kinni roostetanud? Mis hinnaga terve tagumine ring pukse saadaval on?

Pukside vahetus üks lihtsamaid tõid auto pesemise järel. Saab vahetada kodus vabalt neid asju, kes vähegi autoga tegelenud.
Pukside hind ka naeruväärselt odav. Võin eksida, aga oli vist 10eek jupp.
Roostes poldid tuleb lihtsalt lahti (puruks) keerata. Poes saadaval uued poldid.

Chatis uurisin seda hiljuti.. mõni soovitas vahetada koos varrastega, komplekt pidi olema ca 400.- kuna ise vahetatud puksid ei pidanud kaua kestma.. mõne aja kindlasti peavad aga ei oska ise seda kommenteerida kaua. Soovitati ka uued poldid/mutrid varuda. Kuna puks ise väga odav, siis vb oleks mõtekam alguses ainult need vahetada ja ise tunda kaua kestavad...

olen vahetanud palju nii pukse kui vardaid, nii omale kui teistele. kui ise panna siis tuleb hoolikalt vaadata poest korralikud puksid - need vahel isegi erinevate mõõtudega koos puksidega tuleks osta ka need metalltoru jupid mis puksi pesas fikseerivad.. tööks on vajalikud kruustangid veelparem kui press on. NB! lühematel varrastel on metall torud sees lühemad - neid mitte segi ajada..

poltide lahti saamine on selle asja juures kõige lihtsam - uue puksi varda silma saamine on kõige keerulisem.
kui vahetada siis soovitav on ükshaaval ära keerata alt
muidu võib sild ennast all pöörata rohkem kui vaja on peale seda on varda tagasi saamine paras jama.
Parem on vahetada kanalis või estakaadil kus rattad korralikult maapeal

10 puksi vahetuseks kulub tavalisel huvilisel umbes 2-3 tundi - eeldusel et midagi lõikama ei pea.
polte tasub paar päeva enne hakata vastavate vahenditega lahti leotama

Algselt postitas: olaafkui ise panna siis tuleb hoolikalt vaadata poest korralikud puksid - need vahel isegi erinevate mõõtudega

Kuidas ma neil vahet teen? Kas muidu ülemistel ja alumistel varrastel on puksid erinevad ka?

Need ongi erinevate mõõtudega. Ette nähtud nii.
Alumised on suuremad (puksi pikkus55,2mm) ja ülemised pisemad (puksi pikkus48,2mm).
Poldid pingutatakse, kui auto on siledal horisontaalsel pinnal. Kaaluks autos neli täiskasvanud inimest ja 40kg pagasnikus.

visuaalsel võrdlusel poes selgus et suuremaid pukse on kahesuguseid - eeslistada tuleks selliseid mille keskmine kitsam osa oleks vähemkitsam, kuna teised kahjuks kaua vastu ei pidanud
samas oli neid raskem silmasisse saada
mine siis võta kinni kellel on õigus

Kui veel saada oleks, siis ma eelistaksin 70-ndate alguse pukse üldse. Need olid kahepoolsed (kahes osas) koonuse kujuliste kummidega, vahe seibidega. Keskel metallist puks nagu praegustelgi. Välja sai need vahetada enda 01-l alles peale 450 000 km läbimist.
Võrdluseks - uued ülemiste varraste puksid kulusid ära juba 35 000 km-iga:flaming

Mel, kas kahe puksi vahele käis seib?? ja mis oleks selle otstarve?

Käisin garaa?is otsimas ka, aga praegu ei leidnud üles neid vanu. Seibid käisid välimistes servades. Täpselt ei mäleta, aga nad olid vist ka kergelt koonuses. Nende varraste peale ei olnud võimalik panna praeguseid pukse. Uute varrastega ei sobinud igatahes ka vanad poldid.

aga minagi olen kuulnud et need puksid mis poes müüdaval on on väga jamad puksid ja neid võid vahetama jäädagi kuna nad pidi väga kiirelt omadega läbi saama

et parimad puksid pidid olema need mida ilusal NSV ajal all olid..

mingi lääne masina puksid ei sobi siksisle?;)

Tundub, et tagumiste lühikeste varda pukside läbikulumise rekord kuulub mulle.Kestis see saast pool päeva jääl .Enne seda oli sõidetud ehk 50km.Hämmastav , millist saasta on võimalik osta.Puksidel tükid rippusid välja.
Muidugi , valu sai antud kõvasti, aga see ei tohiks olla vabanduseks.

No nii vahetasin kummi puksid uuesti ära.Lähemal uurimisel selgus, et vist ise tegin sisemiste pukside (torude) sisse pressimisel haiget.Nüüd kasutasin abinõud.Sai raud puksi (toru) otsa tehtud 1mm. suurem koonus ja siis suruda kruustangidega läbi kummi puksi, läks väga hästi.Enne seda lasin ainult otsad koonusesse, mis nii hea variant polnud.

ilma poltideta olid vardad 460kr pluss stabikas 150kr. poldid veel paarsada, minul oli ainuke täiesti kinni roostetanud asi see väike toruke mis amorti hoidva poldi keskel on, lahti keeramiseks pidin tegema peale kandid ja ohverdama kaks võtit muidu tuli peal elades ka lahti. lihtne töö, soovitan.

Motamees, äkki valgustad selle pingutamise osas mind vähe... Ise vahetasin stabikaid ja pingutasin need ilma koormata ja just vahetatud vedrudega + kyb gaasikad, mis asja veel omakorda üles lükkab. Kas sellel võib tõesti nii suur mõju olla, et nüüd autol tagaosa suht kõrge, ja käsipiduri tross käib koormamata auto puhul vastu kardaani? Masinaga sõidetud juba kuu, ja midagi pole muutunud.

Koorma all pingutamine (ilmselt seda mõtled) on ette nähtud pukside eluea pikendamiseks. Tõstuki peal ju sild ripakil. Maha lastes läheb kummi kohe veidike pingesse (keerdu). Nii seistes surebki kumm ära (maha vaja matta;) ). Kui pingutada ettenähtud koormuse all, siis kummipuks enamuse ajast oma normaalasendis ja vedru põhja minnes on veidike pinges. Nii ta saab vähem vatti, püsib kauem.
See on minu tõlgendus asjale. Kirjapildis olen vaid lugenud, et vaja poldid kinni tõmmata vastavalt koormatud autoga. Sama esisilla reguleerimisel ja õõtshoobade kummipukside kinni tõmbamisel.

Selge, seda tahtsingi teada. Ega ma seda isegi uskunud (veidikenegi materjaliteadust tundes) aga lootsin ikka, et äkki miski ime läbi sellele kerge lahendus olemas. Eks pean siis midagi selle käsipiduritrossi kinnitusega välja mõtlema, praegu asi ikka nadi, kui ilma tsemendikotita pagasnikus sõita ei saa. Ei tea mis veel nende 02 vedrudega oleks.

02 vedrudega käib ka käsipiduri tross vastu kardaani.Tean seda omast kogemusest:D

Äkki sa Urmo oskad öelda kuidas sa endal selle probleemi lahendasid kui siin juba jutuks tuli. Paistab, et ega vist ilma seda kinnitust, mis trossi kõri tagasi hoiab, ümber tegemata kuidagi asi ei lahene. Plaanis siis parema mõtte puudumisel mingi kronsteini abil kinnituskohta allapoole tuua. Kellel sama mure olnud andke teada. Kui teemast väga kõrvale kaldub siis parem ehk u2u.