Probleemid PIDURITEGA (vahetamine, õhutamine, know how'd jne.)

[mats]

Viska see krdi regulaator tagasilla pealt minema ja probleemid kaovad! Oman kogemust:)

[leif]

Nimetasin seda kunagi sitanikerdiseks. Küll tuli ................ Tavaliselt see koormuseregulaator jamab jah. Kuid olen näinud ka mõnda üsna vana autot mille see isegi töötas. Kuid enamus autod mida ma remontinud olen on see asi vahelt lahti ühendatud.

[mess]

Ega see rõhuregulaator ka kõiges süüdi ei ole. Mul pole seda kunagi vahel olnud, aga aegajalt on ikka probleeme esinenud.

[2107]

Ülevaatajad suutsid isegi mu GAZ-69 seisupiduriga (asub kardaani peal!) mõõta rataste erinevuseks 12%. Küsimusele, et kuidas nii saab, osati vastuseks ainult õlgu kehitada.

[Laurimetall]

ega seal ülevaatuspunktis on tegu aparaatidega mida on juba ammusest ajast kasutatud ( pole neid vahetatud ega midagi) pole siis ime ,et seadmed ise nii 10% mööda panevad .

[mess]

Noh jah nagu mu eelmisest postitusest võid lugeda, siis mitte ainult 10 % vaid isegi kuni 30 %

[tiit]

Algselt postitas: 2107
Ülevaatajad suutsid isegi mu GAZ-69 seisupiduriga (asub kardaani peal!) mõõta rataste erinevuseks 12%. Küsimusele, et kuidas nii saab, osati vastuseks ainult õlgu kehitada.

Aga seal on ju difer vahel ja erinevus tekkib laagrite ja muude silla siseste asjade pidurdusest-veerevusest

[2107]

To Tiit: Kui rattad veerevad ühes suunas ja kardaanvõll on blokeeritud, siis ei puutu differ üldse asjasse.

[tiit]

Algselt postitas: 2107
To Tiit: Kui rattad veerevad ühes suunas ja kardaanvõll on blokeeritud, siis ei puutu differ üldse asjasse.

Vaidleks vastu. Su kardaan ei ole blokeeritud vaid seda pidurdatakse. Kui tänu difrile saab rattaid erineva jõuga vedada, siis miks ei saa pidurdada?

[2107]

Quote:
Algselt postitas: 2107
To Tiit: Kui rattad veerevad ühes suunas ja kardaanvõll on blokeeritud, siis ei puutu differ üldse asjasse.

Vaidleks vastu. Su kardaan ei ole blokeeritud vaid seda pidurdatakse. Kui tänu difrile saab rattaid erineva jõuga vedada, siis miks ei saa pidurdada?

Tänu diffrile ei veeta rattaid mitte erineva jõu vaid erineva kiirusega. Soovitaks vaadata: http://www.4x4.ee/forum/viewtopic.php?t=877

[marks]

Kuidas peale jäänud pidurit maha saab? Libises üks päev blokkis ratastega kraavi ja nüüd üks esipidur peal. Klotsi ja ketta vahele ei suru ka eriti midagi tugevat.

[virxs]

selline värk, yxpäev akkas õli ärakaduma, pidurid kadusid ää...vvatasin järgi, regulaatori juurest auk sees torul...ostsin kõik uued torud ja vahetasi ää, nüüd pidur timmis(vähemalt seisma saab). aga kui vahetasin torusid, võtsin regulaatori kyljest ära ja selgust et see kolb seal sees oli kinni kiilund. leotasin naftas ja hakkas liikuma see...aga kuidagi arusaamatuks jäi mulle selle tööpõhimõte. et seda kolbi(või klappi, ei tea) peab tõmbama, et ta töötaks, aga see varras seal hoopis surub seda vms. et sooviks teada, kuidas see regulaator töötab seal tagasilla peal. tundub kuidagi väga kahtlane systeem olema ja et kui mul on näiteks tagumised vedrud surnud, et kas siis tagumised rattad saavad ka suuremat pidurdusjõudu?
pikk lohisev jutt, aga ehk keegi viitsib vastata

[kriisa]

See regulaator seal töötab üldjuhul väga halvasti , soovitan ta sealt vahelt üldse välja võtta ja otse toru/vooliku panna, ise tegin nii ja olen väga rahul. Kui vedrud on surnud, siis saavad tagarattad suuremat pidurdusjõudu, võibolla isegi maksimaalselt kui tagaosa väga madalal on. Sama efekt tekib ka siis kui see regulaatorjunn on vahelt üldse ära võetud, et tagarattad saavad maksimaalse pidurdusjõu.

Vedrud soovitan samuti ära vahetada kui nad surnud on.

[virxs]

noojah..vahelt ära visata, aga päris pooleks pidurdusjõudu ju ka ei tahaks.eesmised võiks ikka nats rohkem toimida. peab taha peenema toru viima ?

[kriisa]

Ei pea midagi tegema, olen päris kindel, et enamusel Ladadest on see regulaator vahelt ära võetud ja häda pole midagi. See regulaator lihtsalt pole projekeeritud korralikult toimima ja kestma.

[GTA]

Algselt postitas: Kriisa
Ei pea midagi tegema, olen päris kindel, et enamusel Ladadest on see regulaator vahelt ära võetud ja häda pole midagi. See regulaator lihtsalt pole projekeeritud korralikult toimima ja kestma.

kusjuures minu autol on ta kestnud juba ma-ei-tea-mitu-aastat. kui on mingi korralikum eksemplar ja kasutada korralikku (st. mitte vett absorbeerivat) piduriõli, VÕIB ta isegi kesta. mnjah, loterii küll, aga võimalus siiski on:D

[virxs]

jah, mul oli ka selline mõte, et viin eest tuleva toru kohe kolmikusse, sest ega nende torude ajamine sinna regulaatori kylge ei ole ka kõige meeldivam tegevus. aga siis ikka mõtlesin, et panen. mõõtsin pärast rataste pidurdusjälgi, kõik olid täpselt yhe pikkused, niiet et ega ta visteriti ei toimi jah seal...samas tallasin pidurit ka täie jõuga, vbla peaks proovima nii, et rattad napilt plokki lähevad, ehk siis on erinevust näha.

[kriisa]

Minu meelest pole siin mõtet midagi proovida, osta kas uus regulaator või võta üldse vahelt ära, aga võibolla ta sul üldse korralik on ja viga äkki ainult surnud vedrudes, kõik on võimalik.

[virxs]

sellepärast ma mõtlengi, et kuda see toimib. seal tundub olema nagu mingi reguleerimis võimalus ka, annab selle regulaatori kaldenurka muuta. aga kas see hoob peab olema kinni surutud siis, kui koormat peal ei ole, või kinni(ilmselt lahti). ja kui koorem tuleb peale, siis tõuseb see hoob ylesse ja....vot siis ma ei saa aru, mis vägi seda pidurijõudu suuremaks ajab....see kolb või klapp ise ei tõuse juu...seda tõmbab mingi vedru tagasi, vähemalt minu regulaatoril tundus nii...lahti ei ole kiskund.

[logman]

Koormatud tagaots tõuseb pidardamisel vähem kui koormamata.
Mida rohkem tagumik tõuseb ,seda rohkem piiratakse tagaratastesse mineva õli rõhku.
Raskelt koormatud masinaga rõhud ees ja taga võrdsed.
Taga regulaator ei suurendagi rõhku ,vaid vähendab seda blokeerumise vältimiseks.