Kardaaniristi osandamine ja koostamine
Kardaaniristi osandamine ja koostamine
-
kkrister
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 249
- Liitunud: 09 Aug 2004 12:53
- Asukoht: Tallinn, Lilleküla
- Autod: 2101 '80
Kardaaniristi osandamine ja koostamine
Algne probleem oli selles, et kardaanil oli vaja vahetada tugilaager, kuna 33 aastat vana kumm oli lõpuks ikkagi puru.
Selleks võtsin kardaaniristi lahti. Pole enne seda teinud, kasutasin õpetust mis siin foorumis jagati - http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... 6#pid44670 kasutasin meetodit, mida jagas foorumlane Ats007, ehk siis peksin ühte külge niikaua, kuni kuppel käes. Noja nuudid pudenesid küll maha kuid mul oli ilus puhas valge kalts all ja korjasin nad kokku - 22 tükki. Edasi eemaldasin kardaani hargi ja siis hakkasin laagrit ära võtma. See oli parasjagu kõvasti kinni, kuid liikuma ta lõpuks hakkas. Äravõtmise käigus vigastasin aga tõsiselt ühte seibi taolist katet, mis käis tugilaagri ette. Samasugune kate- seib oli laagril ees kahvli pool. Ega kellegil ei juhtu seda katte-seibi (Tallinna piires) juhuslikult olema? Poodides ei olnud.
Nüüd aga küsimused:
1. Kardaaniristil ja kupplil on ühe külje peal tunda kulumise jälgi (kui näpuga puutuda, siis on tunda ebatasasusi), teine külg on nagu uus. Kas rist on kulunud? Kui auto enne sõitis siis ma küll aru ei saanud, et kardaan oleks kõlksunud. Lada raamatust lugesin, et kuskil 40000tuh pealt soovitatakse rist osandada ja keerata 180 kraadi, siis kestab veel teine sama palju. Ka siin on sellest juttu olnud. Ise arvan, et mõttel on jumet, kuna nende ristide puhul on tegemist tehase toodanguga, mille kvaliteet peaks olema parem kui praegu müüdavatel. Minu auto läbisõit on 55000 km. Ehk siis kas on mõtet panna samad ristid?
2. Kuidas kodustes tingimustes (põlve otsas) neid riste tagasi kokku panna saab? Või ei saagi?
3. Millega riste määrida? Vanast ajast on meeles, et sinna käib "sinine määre" Veerenni poes pakuti mingit fioli, on see sama?
Selleks võtsin kardaaniristi lahti. Pole enne seda teinud, kasutasin õpetust mis siin foorumis jagati - http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... 6#pid44670 kasutasin meetodit, mida jagas foorumlane Ats007, ehk siis peksin ühte külge niikaua, kuni kuppel käes. Noja nuudid pudenesid küll maha kuid mul oli ilus puhas valge kalts all ja korjasin nad kokku - 22 tükki. Edasi eemaldasin kardaani hargi ja siis hakkasin laagrit ära võtma. See oli parasjagu kõvasti kinni, kuid liikuma ta lõpuks hakkas. Äravõtmise käigus vigastasin aga tõsiselt ühte seibi taolist katet, mis käis tugilaagri ette. Samasugune kate- seib oli laagril ees kahvli pool. Ega kellegil ei juhtu seda katte-seibi (Tallinna piires) juhuslikult olema? Poodides ei olnud.
Nüüd aga küsimused:
1. Kardaaniristil ja kupplil on ühe külje peal tunda kulumise jälgi (kui näpuga puutuda, siis on tunda ebatasasusi), teine külg on nagu uus. Kas rist on kulunud? Kui auto enne sõitis siis ma küll aru ei saanud, et kardaan oleks kõlksunud. Lada raamatust lugesin, et kuskil 40000tuh pealt soovitatakse rist osandada ja keerata 180 kraadi, siis kestab veel teine sama palju. Ka siin on sellest juttu olnud. Ise arvan, et mõttel on jumet, kuna nende ristide puhul on tegemist tehase toodanguga, mille kvaliteet peaks olema parem kui praegu müüdavatel. Minu auto läbisõit on 55000 km. Ehk siis kas on mõtet panna samad ristid?
2. Kuidas kodustes tingimustes (põlve otsas) neid riste tagasi kokku panna saab? Või ei saagi?
3. Millega riste määrida? Vanast ajast on meeles, et sinna käib "sinine määre" Veerenni poes pakuti mingit fioli, on see sama?
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2864
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Mina paneks uue risti (nõelasoontega rist on kulunud). Muidugi aitab ka mõneks ajaks risti pööramine.
Määrdeks võiks kasutada veovõlli püsikiirusliigendi määret. See on just selliseks olukorraks ette nähtud (väiksed töökiirused, suured koormused).
Tagasi pannes tuleks kasutada õiges mõõdus toru või padrunvõtit (minul võetud selle jaoks mittevajalik 15 padrun). Löök peab minema kausi äärtele. Keskosa väga rabe. Koostades tuleb väga hoolikalt jälgida, et nõelad paigast ära ei läheks. Nõel kipub teinekord oma pesast välja tulema ja läheb kausi põhja. Nõnda risti kokku lüües (et stopperseibid pesasse läheks) purustab nõel kausi põhja (ka kausi äärtest lüües).
Tugilaagri külgedel olevad plekid on porikaitsed. See plekkseib ei ole väga tähtis element. Selle võib ka vasaraga vormi koputada. Natuke viskamist ei ole olulise tähtsusega.
PS. Vana ristiga saad kokkupanemist harjutada. Siis näed valupunktid ära. Uue panekul juba kogenenum.
Määrdeks võiks kasutada veovõlli püsikiirusliigendi määret. See on just selliseks olukorraks ette nähtud (väiksed töökiirused, suured koormused).
Tagasi pannes tuleks kasutada õiges mõõdus toru või padrunvõtit (minul võetud selle jaoks mittevajalik 15 padrun). Löök peab minema kausi äärtele. Keskosa väga rabe. Koostades tuleb väga hoolikalt jälgida, et nõelad paigast ära ei läheks. Nõel kipub teinekord oma pesast välja tulema ja läheb kausi põhja. Nõnda risti kokku lüües (et stopperseibid pesasse läheks) purustab nõel kausi põhja (ka kausi äärtest lüües).
Tugilaagri külgedel olevad plekid on porikaitsed. See plekkseib ei ole väga tähtis element. Selle võib ka vasaraga vormi koputada. Natuke viskamist ei ole olulise tähtsusega.
PS. Vana ristiga saad kokkupanemist harjutada. Siis näed valupunktid ära. Uue panekul juba kogenenum.
C
-
kkrister
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 249
- Liitunud: 09 Aug 2004 12:53
- Asukoht: Tallinn, Lilleküla
- Autod: 2101 '80
Mul läks selle seibiga nii õnnetult, et koputasin (no mis seal ilustada - peksin) sinna augu sisse... Kuidas see juhtus, ei saanud isegi aru. Oma aruga üritasin tabada laagri serva.Algselt postitas: motamees
...
Tugilaagri külgedel olevad plekid on porikaitsed. See plekkseib ei ole väga tähtis element. Selle võib ka vasaraga vormi koputada. Natuke viskamist ei ole olulise tähtsusega.
...
PS. alati kui ma siia olen mõne küsimuse esitanud, on esimeste aitajate hulgas olnud motamees. Ei oska kohe ära tänadagi!
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2864
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
See pisike auguke ei tee seal midagi halba.
Vastamise koha pealt - Ju olen ma lihtsalt juhtunud sel momendil arvutisse tulema. Mis aga tähtsam, küsimused on normaalsed ja on näha, et sa oled eelnevalt asja uurinud/proovinud.
Küsimustele A'la "kassiksileonvõimalikturbotpannawä" ma ei vaevu vastamagi.
Vastamise koha pealt - Ju olen ma lihtsalt juhtunud sel momendil arvutisse tulema. Mis aga tähtsam, küsimused on normaalsed ja on näha, et sa oled eelnevalt asja uurinud/proovinud.
Küsimustele A'la "kassiksileonvõimalikturbotpannawä" ma ei vaevu vastamagi.
C
- arvi100
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 875
- Liitunud: 07 Sept 2004 09:52
- Asukoht: Jõgeva
- Autod: Vaz 2101'73 - Lada 1300 SL'85
Väike nipp kardaani lahtivõtmisel ja kokkupanekul.Tuleb jälgida et samas
asendis kui kardaani lahti võtsid,tuleb ta ka kokku panna.Vastasel juhul
võib(aga ei pruugi alati) kardaan tasakaalust välja minna.Mul on ketas -
lõikuriga ära märgistatud nagu joonisel näha.
Korra aastas võib ka tavalise mootori õliga pintseldada tugilaagri kummi-
puhvrit.Õli natuke taastab kummi ja vähendab pragunemist.Sama kehtib
ka käigukastipoolse kummileevendi kohta.

asendis kui kardaani lahti võtsid,tuleb ta ka kokku panna.Vastasel juhul
võib(aga ei pruugi alati) kardaan tasakaalust välja minna.Mul on ketas -
lõikuriga ära märgistatud nagu joonisel näha.
Korra aastas võib ka tavalise mootori õliga pintseldada tugilaagri kummi-
puhvrit.Õli natuke taastab kummi ja vähendab pragunemist.Sama kehtib
ka käigukastipoolse kummileevendi kohta.

Masin on kasin - Grigori Šaakašvili
-
aallah
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 283
- Liitunud: 23 Okt 2003 18:48
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 02, 013, 083
Mul tuleb vist sama töö ette võtta.Algselt postitas: krister
... kardaanil oli vaja vahetada tugilaager, kuna 33 aastat vana kumm oli puru...
Sest kui kiirus üle 60km/h läheb siis hakkab auto all undamine ja vibratsioon (kui üle 70km/h läheb siis jääb natuke vaiksemaks). Käega katsudes loksub kardaan seal laagri sees päris hästi.
Kas seda tööd kuidagi lihtsamalt ei saa teha, ilma kardaaniristi lahtivõtmata?
Auto läbisõit on 160 000km ja vanust on 31 aastat, mis tähendab seda, et enamus kummist detailid tuleb välja vahetada (mootoripadjad, käigukastipadi jne).
-
kkrister
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 249
- Liitunud: 09 Aug 2004 12:53
- Asukoht: Tallinn, Lilleküla
- Autod: 2101 '80
Lugesin raamatust üle osa, kus räägiti kardaaniristide vahetamisest. Tuleb välja, et see polegi nii lihtne...
Lisaks võlli asetuse fikseerimisele, kästi märkida ära ka kausside asendid ja ka kinnitusklambrite asendid. Nuute ja kausse ei tohi segamini ajada. Veel oli juttu kinnitusklambrite paksusest... See seletab asjaolu, et Veerenni poes oli neid klambreid erinevas mõõdus.
Hommik on õhtust targem, uuringud jätkuvad.
Lisaks võlli asetuse fikseerimisele, kästi märkida ära ka kausside asendid ja ka kinnitusklambrite asendid. Nuute ja kausse ei tohi segamini ajada. Veel oli juttu kinnitusklambrite paksusest... See seletab asjaolu, et Veerenni poes oli neid klambreid erinevas mõõdus.
Hommik on õhtust targem, uuringud jätkuvad.
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4925
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
eile sai just foorumiliikme "atskaarik" autol riste ja laagripukki vahetatud..
2 tundi läks kokku koos tõmmitsa otsimisega
keerad aga kardaani kruustangde vahele ja 15 padruniga koputad alguses üheltpoolt siis vastaspoolt kausid otsa fikseerid splintidega ja siis võtad teise osa kardaanist ja sama asi..
kahekesi sai väga kiirelt ja korralikult asja tehtud..
ja kokkuvõtteks hakkas uus kesklaager uluma ja kahisema
kopitoodang krt
seega mis kehvasti see uuesti
saab seltsimees nüüd uuesti kardaani alt võtta kui jälle auto alla asja..
2 tundi läks kokku koos tõmmitsa otsimisega
keerad aga kardaani kruustangde vahele ja 15 padruniga koputad alguses üheltpoolt siis vastaspoolt kausid otsa fikseerid splintidega ja siis võtad teise osa kardaanist ja sama asi..
kahekesi sai väga kiirelt ja korralikult asja tehtud..
ja kokkuvõtteks hakkas uus kesklaager uluma ja kahisema

kopitoodang krt

seega mis kehvasti see uuesti

Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
-
gGhostRider
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 404
- Liitunud: 17 Aug 2005 20:37
-
gGhostRider
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 404
- Liitunud: 17 Aug 2005 20:37
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4002
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Noo ,see on ju teine jutt. Vahepukis olev kummimuhv! Muhvi sees on võru ja selle sees alles laager.
Saab ikka liimida. Ise kasutaks Würth'i liimsilikooni ,millega vaesem rahvas autole klaase ette liimib. Konkreetset marki ei suuda hetkel meenutada ,aga see jääb peale kuivamist sama tugev kui klaasimise töökojas kasutatavgi.
Lükka võru seest haljaks ,käi kumm kah liivapaberiga hoolega üle ,atsetoonise lapiga rasv minema ja läheb liimimiseks.
Tegelikult kui kardaan juba laual ,siis võiksid laagrit kah määrdega õnnistada.
Saab ikka liimida. Ise kasutaks Würth'i liimsilikooni ,millega vaesem rahvas autole klaase ette liimib. Konkreetset marki ei suuda hetkel meenutada ,aga see jääb peale kuivamist sama tugev kui klaasimise töökojas kasutatavgi.
Lükka võru seest haljaks ,käi kumm kah liivapaberiga hoolega üle ,atsetoonise lapiga rasv minema ja läheb liimimiseks.
Tegelikult kui kardaan juba laual ,siis võiksid laagrit kah määrdega õnnistada.
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2864
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Atsetoon ei pea alati sellistes kohtades hea olema.Algselt postitas: logman
...atsetoonise lapiga rasv minema ja läheb liimimiseks.
Liimisin kunagi ühe klaasi ette. Tol ajal veel neid originaalpuhasteid ja krunte ei olnud (pood lihtsalt ei võtnud neid "tarbetuid" asju sisse), mis klaasi liimimiseks kasutatakse. Puhastasime siis ka lahusti või atsetooniga (enam ei mäleta). Hiljem igastahes andis klaas lahti. Hea oli vaadata, kuidas ukse kinnilöömise ajal klaas kerkis.
Motoreksil siis uurisin, vastavast boksist, mis viga võis olla. Tuligi välja, et viga oli vales puhastusaines.
C
-
gGhostRider
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 404
- Liitunud: 17 Aug 2005 20:37
pane sina mufi vahele metall plaat et suurem osa jõust mis sellele mufile läheb läheks metall plaadile ja plaadil peavad olema ovaalsed augud et süsteem ei jäeks liiga jäikAlgselt postitas: n2utsu
Äkki keegi oskab aidata. Mul läheb see esimene kummimuhv kogu aeg ribadeks:mad: .Praegu on komas kummimuhv vahel 2 nädala jooksul. Miks ta nii kiiresti otsad annab???? Masin ise on 01.
edit: pilt parandatud
