Kahe vardaga saad niipalju enamvähem paika, et saad sillaregulli sõita kui asi väga hull on. Aga tuleb ikkagi see raha välja käia kui tahad, et sild paigas oleks.
Puht huvist küsin,kas tänapäeva sillategijatel neid reguleerseibe juurde panna ka on kui vaja peaks olema?Ei usu.Pigem lüüakse küljekaldele käega ja paika aetakse kokkujooks hetkeolukorra järgi,kuigi küljekalle ja kokkujooks käivad käsikäes.
Pead ei anna, aga kardetavasti peavad need seibid omal olema. Osta peotäis tavalisi seibe (kui mälu alt ei vea, peaks need 12 mm olema) ja lõika neile lõhik sisse. Algregulli teed nende omatehtud seibidega ja originaalidega paned asja täpselt paika. Hea tahtmise korral annab muidugi ka neid õhukesi seibe plekist nikerdada. Kusjuures (kui mälu jälle alt ei vea) oli neid seibe ka originaalis kahe paksusega - ehk siis õhukeste seibide paki ühe paksuga asendamine peaks täiesti ok liigutus olema.
Endal pole enam neid seibe- peenikesi. Aga mille asendi järgi ma peaks paika ajama need? Talvel pole eriti vahet, aga suvel hakkab rohkem kumme sööma jne.
Lisaks ei leia sinna sisse poole seibe. Ühe saaks panna suure tahad aga siis peab üks ikka jääma selline väiksem mis sealt õõtsa august läbi mahub. Tavalises mõõdus seibid on paar milli väiksemad kui see auk.
Talvel ongi vahe - siis ei saa üldse sõita. Nina hakkab sinnapoole vedama kus tee karedam on ja pidamist rohkem. Ning seda hakkab ta tegema vaheldumisi. Võid ise ette kujutada kuidas sõita on ja kas see üldse võimalik on.