Eesti Ladaklubi

Kysimus selline, et olen sõitnud koguaeg 92-ga viimasel ajal 91 euroga. Ksyimus siis see et kas kui ma lükkax 98 sisse, kas see minekut paremax teex ja kuidas selline asi mootorile mõjux.. Või on soovitav ikka sama küttega edasi podistada..

kõrgema oktaanarvuga bensiini kasutatakse tavaliselt mingil kindlal põhjusel. kui mootor ei detoneeri siis pole mõtet paremat oktaanarvu sisse valada. kui on korralik bensiin siis auto nüüd meeletult paremini oktaanarvu tõstmise järel sõitma ei hakkka

vaadates tänaseid bensiinihindu (98E - 11.90) aiia wi näw põhjuat miks stock mootorisse seda valada.. 95 bensiin on täiesti piisav zhiguli mootorile surveastmega 8,5

samas olen ise sõitnud 98-ga ja talvel oli käivitumine parem kui 95-ga.

mingit kahjulikku mõju mootorile kõrgema oktaanarvuga sõites pole täheldanud.

Algselt postitas: olaaf
Kui mootor ei detoneeri siis pole mõtet paremat oktaanarvu sisse valada..

mida see detoneerimine ja detonatsioon tähendab, autokoolis kunagi õpetati aga on meelest läinud..

Aga praegu on mu autol nii, et kui syyte välja keeran siis töötab veel masin edasi, turtsub ja väriseb.. Siin mingis teemas räägiti et sellepõhjusex lahja küttesegu ja soovitav kasutada kõrgema oktaaniarvuga bensiini..

See on nii laialt levinud eksiarvamus, et mida kõrgem oktaanarv, seda parem minek. Tegelikult on ju vastupidi, kõrgema oktarvuga pentsu pannakse vedelikku, mis põlemist takistab, seega minek muutub 98-ga sitemaks, lisaks peaks kulu ka suurenema ja 98 akkab juba klappe kõrvetama, kui süüdet varasemaks ei pane.
93 on ikka sigulile kõige parem, olen seda lasknud Venemaalt tuua
Eestis on kõige mõttekam 91-ga sõita

ma 95 sõidan ja muud jura endale paaki ei kalla, öelge, mida tahate

Algselt postitas: kenu
See on nii laialt levinud eksiarvamus, et mida kõrgem oktaanarv, seda parem minek. Tegelikult on ju vastupidi, kõrgema oktarvuga pentsu pannakse vedelikku, mis põlemist takistab, seega minek muutub 98-ga sitemaks, lisaks peaks kulu ka suurenema ja 98 akkab juba klappe kõrvetama, kui süüdet varasemaks ei pane.
93 on ikka sigulile kõige parem, olen seda lasknud Venemaalt tuua
Eestis on kõige mõttekam 91-ga sõita

No seda juttu ei maksa küll tõsiselt võtta. Põlemist takistavat vedelikku nüüd küll keegi bensiini ei pane. Omal ajal lisati bensiinile tetraetüülpliid detoneerimise takistamiseks (st just oktaanarvu tõstmiseks). Minek kehvemaks eeldatavalt ka ei muutu, muidugi tahab iga mootor ikka (sealhulgas toite ja süütesüsteemid) häälestust vastavalt mingile kindlale bensiinile. Kõrgema oktaanarvuga bensiini on ikka alati kasulikum pruukida kaldumata sealjuures äärmustesse (vanaaegses ülimadala surveastme ja püstklappidega mootoris ei ole tõesti mõtet 98't kasutada) Kõige mõttekam on kasutada lada kütteks ikkagi 95'te (kvaliteet tõenäoliselt kõige stabiilsem). Venemaalt toodavat kahtlase kvaliteediga kütust võiks sundida kasutama ikka ainult soodsam hind.

Algselt postitas: Jonx666
Algselt postitas: olaaf
Kui mootor ei detoneeri siis pole mõtet paremat oktaanarvu sisse valada..
mida see detoneerimine ja detonatsioon tähendab, autokoolis kunagi õpetati aga on meelest läinud..

Aga praegu on mu autol nii, et kui syyte välja keeran siis töötab veel masin edasi, turtsub ja väriseb.. Siin mingis teemas räägiti et sellepõhjusex lahja küttesegu ja soovitav kasutada kõrgema oktaaniarvuga bensiini..

Üldiselt soovitaks ikka 95'te kasutada, kuid tõesti kui detonatsiooni pole siis võib ka selle 91,92 võimisiganes kütusega leppida. Detonatsioon on kütuse ülikiire põlemine mis mõjub mootorile reeglina laastavalt. Avaldub eriti madalamatel pööretel kiirendamisel klõbinana. Mõned millegipärast nimetavad ka "klappide klõbinaks"

Hõõgsüüdet põhjustab reeglina liiga kõrge temperatuur põlemiskambris ja seda soodustab oluliselt tahmane mootor. Liiga kõrget temperatuuri võib tõesti põhjustada lahja segu (see on hästi valgest küünlast näha), kuid samas ka vale süüde vm.

Mina sõidan kaa 95-ga.
Aga mida arvate UnoX-i uuest 95 Nitro 3000-st? Kas siksile on mõtet seda panna? Tavalisest 95 Eurost on see ca kroon kallim.

Mina näiteks segan 98 ja lennuki bensiini (oktaan 100) kokku ja kallan oma ladasse, sest lahjem hakkab detoneerima. Aga mul muidugi surveaste ka natuke üle 11.

Mul on vene 95 sees. Kahju on põhja-eesti inimestest kes peavad mingi röögatu hinna eest bensiini ostma.

Algselt postitas: olaaf
...Hõõgsüüdet põhjustab reeglina liiga kõrge temperatuur põlemiskambris ja seda soodustab oluliselt tahmane mootor.

see võib tulla ka sellest, et klapi äär on liiga madal(kui õieti mäletan, siis zigulil oli VIST minimum 0.3 mm või oli see 3 mm)(kui on ise klapid teised pandud ka suuremad!) siis see klapi äär hakkab hõõguma.
Aga nüüd küsimus selline: millest tulenev 95-el see ilgelt vänge lõhn, kui teised bensiinid niimoodi ei haise(mitte et ma narkar oleks, vaid valades teeb selgelt vahet)?
Segane, aga loodan, et saite aru:D

Algselt postitas: Laada
Algselt postitas: kenu
See on nii laialt levinud eksiarvamus, et mida kõrgem oktaanarv, seda parem minek. Tegelikult on ju vastupidi, kõrgema oktarvuga pentsu pannakse vedelikku, mis põlemist takistab, seega minek muutub 98-ga sitemaks, lisaks peaks kulu ka suurenema ja 98 akkab juba klappe kõrvetama, kui süüdet varasemaks ei pane.
93 on ikka sigulile kõige parem, olen seda lasknud Venemaalt tuua
Eestis on kõige mõttekam 91-ga sõita

No seda juttu ei maksa küll tõsiselt võtta. Põlemist takistavat vedelikku nüüd küll keegi bensiini ei pane. Omal ajal lisati bensiinile tetraetüülpliid detoneerimise takistamiseks (st just oktaanarvu tõstmiseks). Minek kehvemaks eeldatavalt ka ei muutu, muidugi tahab iga mootor ikka (sealhulgas toite ja süütesüsteemid) häälestust vastavalt mingile kindlale bensiinile. Kõrgema oktaanarvuga bensiini on ikka alati kasulikum pruukida kaldumata sealjuures äärmustesse (vanaaegses ülimadala surveastme ja püstklappidega mootoris ei ole tõesti mõtet 98't kasutada) Kõige mõttekam on kasutada lada kütteks ikkagi 95'te (kvaliteet tõenäoliselt kõige stabiilsem). Venemaalt toodavat kahtlase kvaliteediga kütust võiks sundida kasutama ikka ainult soodsam hind.

No aga kõrgem oktaanarv=vähesem kaldumine detonatsiooniks=aeglasem põlemine
Seega kasulikum on ikka võimalikult madal oktaanarv, seni kuni ei teki detonatsiooni
kõrge oktaanarv eeldab ikka suurema surveastmega mootorit

solkbensiini osakaal venemaal on palju väiksem kui eestis, eesti pentsust 90% ei vasta nõuetele, sõitsin ka mitu aastat eesti bensiiniga, vahel klõbistas päris kõvasti. venemaa pentsuga pole veel sellist asja ette tulnud.

No aga kõrgem oktaanarv=vähesem kaldumine detonatsiooniks=aeglasem põlemine
Seega kasulikum on ikka võimalikult madal oktaanarv, seni kuni ei teki detonatsiooni
kõrge oktaanarv eeldab ikka suurema surveastmega mootorit

solkbensiini osakaal venemaal on palju väiksem kui eestis, eesti pentsust 90% ei vasta nõuetele, sõitsin ka mitu aastat eesti bensiiniga, vahel klõbistas päris kõvasti. venemaa pentsuga pole veel sellist asja ette tulnud.

Eks igaühel on õigus arvata mida ta tahab.
Suurema surveastmega mootor eeldab ikka kõrgema oktaanarvuga bensiini kasutamist mitte vastupidi ja seda ma ju räägingi. Pigem kasutada ikka kõrgema oktaanarvuga kütust. Põlemiskiirus normaalse põlemise ja detonatsiooni juures ei ole võrreldavad.

Sellega olen nõus, et palju müüdavast kütusest ei vasta nõuetele. Ja eks ka venemaalt leiab korralikku bensiini. Minu kogemused igaljuhul on vastupidised. Mootor mis pidas eestimaa oludes ilusti vastu vajas kohe peale moskvas käiku põlenud klapi vahetust. Võibolla tõesti juhus.

Algselt postitas: Marcuz
Mina sõidan kaa 95-ga.
Aga mida arvate UnoX-i uuest 95 Nitro 3000-st? Kas siksile on mõtet seda panna? Tavalisest 95 Eurost on see ca kroon kallim.

pidi vähendama 3% bensiini kulust aga maksab ju 10% rohkem;);)

Algselt postitas: kenu
Solkbensiini osakaal venemaal on palju väiksem kui eestis, eesti pentsust 90% ei vasta nõuetele

Huvitav väide, kui Sinu nõudmised kütustele on rangemad, kui seda eurodirektiivid ette näevad, siis võibolla tõesti 90% kütusest eesti turul pole Sulle vastuvõetav.
Vastasel korral tasuks ikka ennem natuke mõelda, kui alusetuid süüdistusi esitada.

Seda ka veel, et 95 kütteväärtus pidavat siiski olema suurem 98 omast, seega kui masin otseselt ei nõua kanget bensiini, võib vabalt sõita 95'ga. Eelsüüdet võib jah põhjustada tahmanud põlemiskamber, mis võib hõõgudes segu enneaegselt süüdata. Vältida tuleks ka lahja seguga sõitmist, sest mootori temp. tõuseb tingituna kütuse aeglasest põlemisest. Detonatsioon on natuke teine asi mis hõõgsüüde ja tema tekkepõhjused ka erinevad. Esineb tavaliselt põlemiskambri osas, mis jääb küünlast kõige kaugemale. Hõõgsüüte efektist märksa kahjulikum ja võib hävitada mootori väga kärmelt.

Üks näide halvast tuuningust: Paneb oma 1.2liitrisele peale suurema karbussi, näiteks 1.6liitrise oma, poleerib sisselaske, tõstab mootori surveastet ja (et madalamal parem tõmme oleks) keerab nukka varasemaks.
Tulemus: karburaator ei suuda väikese voolukiiruse tõttu korralikku segu anda, poleeritud sisselaskes koguneb kütus omakorda "väliskurvidesse" ning tulemuseks ongi detonatsioon, mida soodustab paranenud täiteaste madalatel pööretel tänu nuka keeramisele.

Moss@rahapuudusest tingituna jätkuvalt teoreetik

Algselt postitas: MossOpel
Seda ka veel, et 95 kütteväärtus pidavat siiski olema suurem 98 omast, seega kui masin otseselt ei nõua kanget bensiini, võib vabalt sõita 95'ga. Eelsüüdet võib jah põhjustada tahmanud põlemiskamber, mis võib hõõgudes segu enneaegselt süüdata. Vältida tuleks ka lahja seguga sõitmist, sest mootori temp. tõuseb tingituna kütuse aeglasest põlemisest. Detonatsioon on natuke teine asi mis hõõgsüüde ja tema tekkepõhjused ka erinevad. Esineb tavaliselt põlemiskambri osas, mis jääb küünlast kõige kaugemale. Hõõgsüüte efektist märksa kahjulikum ja võib hävitada mootori väga kärmelt.

Üks näide halvast tuuningust: Paneb oma 1.2liitrisele peale suurema karbussi, näiteks 1.6liitrise oma, poleerib sisselaske, tõstab mootori surveastet ja (et madalamal parem tõmme oleks) keerab nukka varasemaks.
Tulemus: karburaator ei suuda väikese voolukiiruse tõttu korralikku segu anda, poleeritud sisselaskes koguneb kütus omakorda "väliskurvidesse" ning tulemuseks ongi detonatsioon, mida soodustab paranenud täiteaste madalatel pööretel tänu nuka keeramisele.

Moss@rahapuudusest tingituna jätkuvalt teoreetik

Kütteväärtuse all mõistaks mina seda kui palju soojusenergiat tekib kütuse põlemisel. Seega ei saa siit otse mingeid järeldusi teha. Autokütuse puhul ikkagi muud tegurid olulisemad kui soojusenergia tootmine. Lausa vastupidi- mida vähem soojust õnnestuks toota seda vähem peaks mootorit jahutama ja järelikult oleks ka kasutegur suurem.

Mis siin vaielda. Igaüks võib ju katseliselt kindlaks teha kas mootor töötab kõrgema oktaanarvuga kütusega paremini või mitte. Mina olen proovinud vähemalt paarikümnel erineval masinal ja pole olnud ühtegi juhtumit kus mootor kehvemini töötaks. Enamasti ikka töötab mootor tuntavalt paremini.

Karburaator tuleb häälestada ikka vastavalt mootorile mitte nii, et tõstan 06 karbussi peale ja oi kui hästi töötab.

Algselt postitas: Laada: Lausa vastupidi- mida vähem soojust õnnestuks toota seda vähem peaks mootorit jahutama ja järelikult oleks ka kasutegur suurem

Oi-oi, nüüd läks küll VÄGA metsa

Ei läinud metsa. Oluline on kui palju sellest põlemisel tekkivast energiast õnnestub kinni püüda. St põlemine peab toimuma võimalikult optimaalselt, et teda õnnestuks kolvi poolt kinni püüda ja ringliikumiseks muuta. Tekkivast soojusest mis maha jahutatakse ei ole mingit kasu. (väljaarvatud muidugi salongi kütmine.)

No kuule... "lausa vastupidi - mida vähem seda parem"? Mis krdi jama see nüüd on. Pigem olgu ikka võimalikult suur see soojuse tekkimine kuna SOOJUSENERGIA MUUNDATAKSE MEHAANILISEKS energiaks. See energia "kinnipüüdmine" ehk kasutamine on muidugi õige. Detailid tuleks katta termokattega (nagu paljude turbomasinate jubinad). Ideaalne soojusmasin energiat oma korpusesse ei anna, hõõrdekadusid ei ole jne. Kuna tavalises elus kahjuks nii roosiline see asi ei ole, ongi veesärk mõeldud, et korpus hoida normaalse temp.-i juures.

Muideks: kui kogu bensiinist saadava energia saaks muuta kasulikuks tööks, oleks 1.3liitrise Ladamootori võimsuseks 184,5 kW

Eesti Ladaklubi

Millist bensiini eelistada?

Millist bensiini eelistada?