Vene Ime

raitl · Postitus Postitas **raitl** » 09 Mär 2004 18:16

http://www.ladaclub.hu/muszaki/musz_eng_uis.html

Mida arvate asjast? Ning oskab keegi mulle seletada asja tööpõhimõtet? Kui leiaks joonise teeks ise prooviks...

Postitus Postitas **motamees** » 09 Mär 2004 18:34

Keelt ei tunne niipalju et aru saaks mis on mõeldud. Kui keegi tõlgiks lühidalt. Oleks ka huvitav teada mis asjaga tegu.

Postitus Postitas **PuZuP** » 09 Mär 2004 18:49

Lugesin terve teema läbi, mis lehel kirjas oli...sikutasin ka selle faili...see mis lehel kirjas on, on ka minu jaoks mõistatus....otsest viidet pole kuskil kirjas, et mis ta täpselt oleks...nii palju aru sain, et küttesegu pidi vast parandama ja ka kütusekulu pidi vähenema...failis olid pildid, mis sisaldavad venekeelset skännitud teksti...vene keelt krt üldse ei oska...

Postitus Postitas **motamees** » 09 Mär 2004 19:00

Faili tõmmates tulid mingid imeasjad. Tahavad mingit koodi. Ei tunne arvutit nii palju kui autot.
Selline asi võib anda suurematel pööretel sooja mootoriga lisaõhku. See teeb küttesegu lahjemaks. Lahjem (teatud piirini) küttesegu võib anda õkonoomiat. Sellist süsteemi on kasutatud lääne autodel. Näiteks mingil Skodal ja Hondal.

raitl · Postitus Postitas **raitl** » 09 Mär 2004 19:01

Minu autol (2107) pole kunagi olnud katalüsaatorit, kuid juba pikki aastaid kasutan ma "karburaatori võimendit", või "järel-karburaatorit", originaalnimetusega UIS. See võimaldab väiksemat kütusekulu, suuremat võimsust ning vähendatud CO sisaldust heitgaasides. (CO ilma katalüsaatorita 0.2-0.3%)
Kütusekulu alla 7 liitri 100-le kilomeetrile pole enam pelgalt unistus.
Sellepärast kutsutaksegi seda vene imeks.

UIS eksisteerib kahe variandina (vaata pilti).
Suured avad vastavad DAAZ-i toodetud karburaatorite omadele.
variant 2105 on 2105 markeeringuga karburaatorite jaoks (1200 and 1300 ccm mootorid.)
varianti 2107 kasutatakse 2107 karburaatoril, (1500 and 1600 ccm mootoritel.)

Vanadele mehhaanilistele karburaatoritele (2101, 2103, 2106) ja Samara solex karburaatorile UIS-i paigaldada ei saa.

Originaalkirjeldus: (venekeelne dokumentatsioon zip failis, 1.5 MB)

???UIS - the device of intensification of building of the mixture, causes the reduction
of operational fuel consumption and toxicity of exhaust gases of carburettor
engines of internal combustion.????
UIS toime:
???- to provide reduction of the specific charge of fuel on 10-20 % ???
- madaldab CO sisaldust heitgaasides (CO sisaldus ei ületa 0,5 %, isegi suurel kiirendusel)
- suurendab mootori mahtu ???
- parandab auto liikuvust (dünaamikat.)
- tõstab mootori tööressurssi.
- parandab mootori käivitumist ja pehmendab selle tööd.
- puhastab mootori sisepindu sinna kogunenud ?koorikust? (võibolla tahmakoorik?)
- võimaldab kasutada madalama oktaanarvuga kütust

Tehas suleti aastal 1993, UIS-i enam ei toodeta.

küsimärkidega kas siis puudulik tõlge või kahtlesin endas

Postitus Postitas **motamees** » 09 Mär 2004 19:13

Tehas suleti 93a. See ütleb juba ära et asi jama.
Seal veel paar vastuolulist asja. Suurendab mootori võimsust ja samas pikendab eluiga. Need asjad küll kokku ei käi.
Üldiselt arvan nüüd uut infot nähes et tegu vee sisselaskmisega mootorisse. Sellepärast ka see filter seal. Juhitakse seda veekraani ilmselt osoon tüüpi karbadel kasutusel oleva elektronplokiga.
Tankides paagitäie pentsu tuleb ka pesulas veepaak täis tankida.

Aga kel huvi võib proovida . Läbi aegade seda tehtud jälle ja jälle. 25 aastat tagasi jäi see asi düüsi pideva ummistuse taha toppama. Sel ajal polnud selliseid väikseid filtreid võtta. Kui suurema düüsi panid läks vett nii palju et ei jõudnud tankida. Prooviautoks ZIL 130 (mu tolleaegne tööauto). On ka andmeid et mõni näitaja ka parem sellest vee lisamisest. Kuna aga keegi ei tea mis vesi mootorile teeb pikemas perspektiivis siis asi ka soiku jäänud.
Praegu lapite keresid kempi ja pahtliga - vee lisamisel mootorisse hakkate kolbe/silindreid kempiga lappima.

éze · Postitus Postitas **éze** » 09 Mär 2004 19:19

Lugesinläbi nii inglise keelse kui ka eesti keelse (siin) ja teksti tõlkega ei ole midagi viltu kuigi jah , mõne üksikasja kallal võib kyll norida.
Kuid selle info põhjal võib järeldada et on tegu mingi jupiga mis käib karbussi ja sisselaskekollektori vahele ja tõstab mootori efektiivsust, yhesõnaga parem kui varem, kuid siiski on kahtlane see asi , sest miks muidu suleti see tehas :

Postitus Postitas **motamees** » 09 Mär 2004 20:11

Algselt postitas: raitl
UIS toime:
(1) ???- to provide reduction of the specific charge of fuel on 10-20 % ???
(2) - madaldab CO sisaldust heitgaasides (CO sisaldus ei ületa 0,5 %, isegi suurel kiirendusel)
(3) - suurendab mootori mahtu ???
(4) - parandab auto liikuvust (dünaamikat.)
(5) - tõstab mootori tööressurssi.
(6) - parandab mootori käivitumist ja pehmendab selle tööd.
(7) - puhastab mootori sisepindu sinna kogunenud ?koorikust? (võibolla tahmakoorik?)
(8) - võimaldab kasutada madalama oktaanarvuga kütust

Lisaksin nende punktide juurde oma nägemuse (miks ja kuda)
1- Loodetakse saavutada kokkuhoid mootori võimsuse tõusuga.
2- Vee aurustumine alandab põlemistemperatuuri - tekib vähem mürgiseid gaase. Vee aur sisaldab hulgaliselt hapniku ja vesinikku (minu mäletamist mööda koolist). Mõlemad parandavad põlemisprotsessi.
3- Tegelikku mootori mahtu ei suurenda. Teoreetiliselt aga selle lisahapniku (ja aurustumise tagajärjel külmem õhk= rohkem õhku) arvel arvestatakse töömahu suurenemist.
4- praktiliselt küsitav. Teoreetiliselt selle parema põlemisega saadud lisajõu arvel.
5- Kindlasti mitte. Pigem vähendab. Korrosioon ju kuri vaenlane.
6- Tühikäigul ja madalatel pööretel vett ei lasta (eeldan osooni elektronploki töötamise järgi). Siis ei saa ta ka nendel tsüklitel midagi muuta.
7- Seda kindlasti. Meilegi tuntud veepesu (Sooviku soovitused) Kuum aur on alati detaile hästi pesnud.
8- reklaaminipp - et ikka kõik ostaks UID. Võibolla ka veeaur mõjutab nii põlemist et detonatsioonil halb tekkida (see aga kummutab paljud eelnevad punktid kuna põlemine peab nii halb olema)

Postitus Postitas **zajetz** » 10 Mär 2004 22:56

nunii nüüd siis ma ka targem kuna mul sõbral vedeleb garaa?is siuke asjandus ja ma ei teadnud mis see on.

kopec · Postitus Postitas **kopec** » 16 Mär 2004 21:20

kui mu mälu mind ei peta,siiskõige parem küttesegu on 8 osa bensiini ja õhu segu ja üks osa vett.vesi muutub silindris plahvatuse hetkel vesinikuks ja hapnikuks mis mõlemad teatavasti annavad nn parema laksu.

revolutsionäär

Algselt postitas: kopec
kui mu mälu mind ei peta,siiskõige parem küttesegu on 8 osa bensiini ja õhu segu ja üks osa vett.vesi muutub silindris plahvatuse hetkel vesinikuks ja hapnikuks mis mõlemad teatavasti annavad nn parema laksu.

hm.. nojah. selle vee kohta ei tea. aga et 1kg bensiini põleks täielikult on vaja 14.7kg õhku(mitte hapnikku) ja õhu mingi osa on siiski veeaur. niiet see võib täitsa õige olla. ei vaidle vast

aga see agregaat on veidi imelik . .
se on nagu odavus ja vastupidavus tihtipeale ei käi mitte kokku, nii ei käi ka võimsuse suurenemine ja vastupidavuse kasvamine kokku..

Laada · Postitus Postitas **Laada** » 23 Mär 2004 17:04

ei käi ka võimsuse suurenemine ja vastupidavuse kasvamine kokku..

Võimsuse suurenemine ja vastupidavus käivad teatud juhtudel otseselt kokku. Seda muidugi vaid teatud piirini. Kui õnnestub segu kõige paremini põletada siis kahtlemata suureneb nii võimsus kui ka mootori eluiga. Sama lugu tahma vähendamise, parema kütuse kasutamise, optimaalse temperatuuri hoidmise jms'ga. Olen täiesti veendunud, et paljudel (tõenäoliselt enamusel) vanematel liiklevatel masinatel õnnestuks üsna tühiste reguleeringute ja hooldustöödega oluliselt nii võimsust kui eluiga suurendada, samas kütusekulu vähendada.

tank125 · Postitus Postitas **tank125** » 23 Mär 2004 21:02

Kellelgi seda vidinat müüa pole ve:)>Võtaks ühe prooviks.

Laada · Postitus Postitas **Laada** » 23 Mär 2004 21:26

Algselt postitas: tank125
Kellelgi seda vidinat müüa pole ve:)>Võtaks ühe prooviks.

Vaevalt just seda asja kellelgi vedelema juhtub. Keegi siin küll hõikas, et sõbral vedeleb, kuid millegipärast olen veendunud, et tegemist on maha monteeritud gaasiseadmest üle jäänud detailiga.
Muide- olen ka ise omal ajal mõelnud katsetada vee pihustamist küttesegu hulka, kuid paraku on mõte vaid mõtteks jäänudki. Keegi kellel rohkem aega võiks ju katsetada. Miskit üle mõistuse keerulist ju asja juures pole. Vaid aega ja loovat mõtlemist tarvis.

Postitus Postitas **motamees** » 23 Mär 2004 23:34

Ega selleks katsetamiseks pole spets riista vajagi. Ajad mõnest vaakumvoolikust süstlanõela läbi ja sinna taha veepütt. Kui palju vett saab pane väiksema auguga süstlanõel. Filter kindlaste vahele et nõel ära ei ummistaks. Veepaak kindlasti allapoole nõela et hommikul mootor vett täis poleks. Oodata tuleks ka mittekülmetavat aega kui sa just piiritust läbi nõela ei lase.
Ma võtaks ajutiselt jagaja vaakumvooliku jagaja küljest ära ja viiks õhupuhastisse. Selle vooliku sisse ajaks nõela. Õhupuhastist saab puhst õhku - siis vaakum liigub voolikus ja viib vee vajalikku kohta.

tank125 · Postitus Postitas **tank125** » 24 Mär 2004 09:46

Ise ka usud et nii see asi toimima hakkab ve.

aga noh kui kellelgi viitsimist on siis võib ju ikke naljapärast proovida.

parmhot · Postitus Postitas **parmhot** » 24 Mär 2004 10:57

http://www.ladaclub.hu/

Seal see asi veel lihtsamalt tehtud, jagaja vaakumvoolikule on kolmik vahele pandud ja ühendatud veepaaki. Küsimus on ainult doseerimises ehk milline on optimaalne vee kogus, milline oleks sobiva läbimõõduga düüs.

Laada · Postitus Postitas **Laada** » 24 Mär 2004 11:54

Kas keegi viitsib siis asja proovida? Ja tulemustest ka siin teada anda. Teeks seda ise, kuid kahjuks oma auto peal selliseid asju katsetada ei saa. Äkki kellelgi on näiteks nädalavahetusel vaba aega ja sobiv auto sellise asja testimiseks? Hea meelega kaeks ka ise mismoodi selline asi praktikas toimib?! Katsetamiseks ei ole ju tõesti miskit erilist tarvis.

pingvin · Postitus Postitas **pingvin** » 09 Jaan 2005 01:17

Tere. see veevärgi teema on huvitav jah. Mul kunagi ammustel aegadel töökaaslane pani oma 412-le peale selle värgi , ta pani klaasipesupaagi ja ühendas selle tilguti voolikuga , mis haiglates kasutatakse, 4mm-se vasktoruga, mille mähkis ümber leegitoru kus vesi pidi aurustuma ja suunas vist ilmselt selle vaakumkorrektori vooliku kaudu karbussi aga seda ma täpselt ei tea. Ta tegi pikemaid otsi ja tema jutu järgi oli kokkuhoid bendsu suhtes kõva. Rohkem ma sellest ei tea rääkida. Ps. Pidi olema destvesi ja sellel voolkul oli rullikuga regulaator peall.

Laurimetall · Postitus Postitas **Laurimetall** » 09 Jaan 2005 11:51

Teatavasti tavaline vesi sisaldab igasugu katlakivi tekitavaid ühendeid ja muid sooli. Kuumuses võivad ju mootorit kahjustada. Palju muidu selle düüsi läbimõõt peax olema ,kas mõni tühikäigu düüs sobib??? Śellisel juhtul saaks kasutada 07 elektrilist klapi ( ning kui vaja siis aurustada juba vesi väljalaske kollektoris( mingi vask toru sees) Siis aur suunata survega karburaatorisse ( mingi pihusti otsast) Siis võiks olla nii , et vask toru keerab ülevalt vastu väljalaske kollektorit paak võib olla karburaatori kõrgusel. paagi ja vask toru vahel on kõigepealt tagasivoolu klapp ning siis düüs düüsist voolab vee nire vask torusse ,kus vesi aurustub . ( paisumisel surutakse aur läbi pihusti karburaatorisse. düüs võiks olla magnet klapiga ,et seda vee süsteemi saaks välja lülitada . Düüsi läbimõõdust oleneb auru tekkimise hulk.Pole kindel ,kuid kas see aur peab karpasasse minema just allpoolt seguklappi või võib ka näiteks kohe karburaatori pealt panna. Töötava mootori karbraatorisse sisenev õhk peax auru sisse tõmbama.( mingi teooria oli ei tea ,kas reaalselt töötab)