Eesti Ladaklubi

Tervist foorumlased!! mure selline ,et on vaja ladal süüde paika panna aga ei oska. Tean ja ,et vantvõlli otsakaanel on 3kriipsu millise peale ta jääma peab ma saan nii aru,et alt märgid paika ülevalt kah jaa jagaja 1peale.Pärast saab juba täpsemalt paika panna.

 

exideN kirjutas:Paned kõigepealt märgid paika ära ja siis kasvõi keerad süüdet hääle järgi jagajast,

?

 

fox05 kirjutas:Tervist foorumlased!! mure selline ,et on vaja ladal süüde paika panna aga ei oska. Tean ja ,et vantvõlli otsakaanel on 3kriipsu millise peale ta jääma peab ma saan nii aru,et alt märgid paika ülevalt kah jaa jagaja 1peale.Pärast saab juba täpsemalt paika panna.

oled õigel teel. Aga kui alt vänt ja nukk paigas siis süüde on 4 silindris.

 

fox05 kirjutas:Tervist foorumlased!! mure selline ,et on vaja ladal süüde paika panna aga ei oska. Tean ja ,et vantvõlli otsakaanel on 3kriipsu millise peale ta jääma peab ma saan nii aru,et alt märgid paika ülevalt kah jaa jagaja 1peale.Pärast saab juba täpsemalt paika panna.

Mõni kirjavahemärk võiks ka olla!


1) 1 silinder surnud punktis (üleval) märge rihmarattal 3. kriipsu peal (viimasel, vasakult paremale lugedes)

2) Paigaldatakse kontrolllamp süütepooli (+) ja teine ots massi (keresse/ - ). Lamp peab süttima, kui ühtivad rihma ratta märge ja ketikaane/rihmakaane 2.(kekmine kriips) kriips/märge.

Palun parandage kui eksin

Terv K6lu

Hmmmm..., selle Lada süütega on minul vastakad kogemused.

Variant 1. Keerad süüte töötaval mootoril hääle järgi paika. Kõik toimib kenasti. Mootor käib ühtlaselt ning käivitub hästi. Ise oled rahul:D

Varant 2. Võtad stroboskoobi ja kontrollid sellega üle. Strobo näitab, et märk pole kaugeltki seal kus peaks. Süüde palju varajasem. Keeran märgi teise mootorikaane kriipsuga tasa. Mootor käib kuuldavalt halvemini kui enne kõrvaga sätitud asendis. Samuti langevad tühikäigu pöörded. Pole enam kummaski asendis kindel:mad:

Järeldus: Mina küll ei oska öelda kumb varaint õigem on. Kuna aga strobo on olemas, siis süüde hetkel selle järgi reguleeritud. Võib-olla oskavad targemad mehed selle lahti seletada .

Õige on reaalsus. Selle aparaadiga on ennegi mootor puterdama saadud.

Küssa selles et all on 3kriipsu 2lühemat ja 1pikem kuid ma ei tea millise peale ta jääma peab? selles probleem!:rolleyes

Keskmine on õige. Asend 5 kraadi enne üss-i.
Süütrenurk peaks raamatu järgi olema 5-7 kraadi.

 

fox05 kirjutas:Küssa selles et all on 3kriipsu 2lühemat ja 1pikem kuid ma ei tea millise peale ta jääma peab? selles probleem!:rolleyes

 

Arvos kirjutas:Õige on reaalsus. Selle aparaadiga on ennegi mootor puterdama saadud.

Hallil nõukaajal oli Aravete Ziguli teenindused elektrimehel järgmine süsteem süüte õigeks panemisel. Kõigepealt pani strobo külge sest kundele jäi sellest hea mulje. Siis aga keeras kõrva järgi paika. Sellesse asendisse kus mootor kõige paremini käib ja siis natuke varasemaks.

Olen proovinud nii nõuka-aegset strobo kui ka tänapäevast Trisco toodangut. Stroboskoopide näidud kattusid kenasti. Mõlemaga reguleerimise puhul oli tulemus sama.

Veel kogemusi ning arvamusi?

Eelsüüte nurk on mootori puhul nii intiimne teema, et seda võibki arutama jääda.
Põhjuseid miks kõrva järgi keerates jääb vahel parem tulemus kui stroboga peab otsima lada mootori ja jagaja ehitusest.

Esiteks surveaste - kuna aastate jooksul on igasugu insenerid ja muud mehhaanikud mootorist mitu korda üle käinud, siis pole kindel kas surveaste on10, 8,5, 8 või 7,5 (sõltuvalt milline plokikaan peal on, ja kas sellele on viili näidatud kas kolvid on süvendiga või ilma.) 7,5 surveastmega tahab mootor varasemat süüdet kui 8,5 surveastmega.
Kui tõstame surveastme 10-ni peab ka süütenurka hilisemaks keerama.
Strobo näitab sulle mingit numbrit, ja ühegi tabeli järgi ei näe milline see number sinu mootorile tegelikult olema peaks.
Seda enam, et hea oleks kontrollida kas väntvõlli rihmaratta 0 märk ka tegelikult 0 on..

Teiseks kontaktidega jagaja kontaktivahe, nukkmuhvide seisukord ja tootmistäpsus.
ideaalis on iga nukkmuhv teise suhtes samal kaugusel (90 kraadi) reaalsuses aga on need kulunud ja süüde toimub igas silindris tegelikult erinevatel aegadel. - seda on stroboga hea vaadata - peab ainult vända rattale teise märgi juurde tegema et näha..

Kolmandaks nukkvõll: kui see kellegi poolt taastatud või lihtsalt kulunud/kehvasti välja kukkunud on igal silindril täiteaste erinev = erinev dünaamiline surveaste silindris.


Palju sul seda eelsüüte nurka siis on, kui ta hästi käib??

Kui see küsimus oli mõeldud mulle, siis kraadides ei oska ma vastust anda. Silma järgi hinnates on "paras" umbes 5 cm enne teist märki.

Muidugi olen Olaafi teooriaga igati nõus. Lisaks selgitas Aravete service mees seda nii, et sädelahendus "kogub" ennast enne süüteküünlal anoodilt katoodile üle hüppamist. Strobo aga reageerib süütejuhtmes liikuvale pingele.


 

olaaf kirjutas:Eelsüüte nurk on mootori puhul nii intiimne teema, et seda võibki arutama jääda.
Põhjuseid miks kõrva järgi keerates jääb vahel parem tulemus kui stroboga peab otsima lada mootori ja jagaja ehitusest.

Esiteks surveaste - kuna aastate jooksul on igasugu insenerid ja muud mehhaanikud mootorist mitu korda üle käinud, siis pole kindel kas surveaste on10, 8,5, 8 või 7,5 (sõltuvalt milline plokikaan peal on, ja kas sellele on viili näidatud kas kolvid on süvendiga või ilma.) 7,5 surveastmega tahab mootor varasemat süüdet kui 8,5 surveastmega.
Kui tõstame surveastme 10-ni peab ka süütenurka hilisemaks keerama.
Strobo näitab sulle mingit numbrit, ja ühegi tabeli järgi ei näe milline see number sinu mootorile tegelikult olema peaks.
Seda enam, et hea oleks kontrollida kas väntvõlli rihmaratta 0 märk ka tegelikult 0 on..

Teiseks kontaktidega jagaja kontaktivahe, nukkmuhvide seisukord ja tootmistäpsus.
ideaalis on iga nukkmuhv teise suhtes samal kaugusel (90 kraadi) reaalsuses aga on need kulunud ja süüde toimub igas silindris tegelikult erinevatel aegadel. - seda on stroboga hea vaadata - peab ainult vända rattale teise märgi juurde tegema et näha..

Kolmandaks nukkvõll: kui see kellegi poolt taastatud või lihtsalt kulunud/kehvasti välja kukkunud on igal silindril täiteaste erinev = erinev dünaamiline surveaste silindris.


Palju sul seda eelsüüte nurka siis on, kui ta hästi käib??

Tervist ei hakkanud uut teemat tegema mureks siis, panin ladal süüte paika väntvõlli rihmaseibi peal on 2 peal ja ülevalt on nukkvõlli märk vastamisi,raamatus nii,et Pöörata aeglaselt väntvõlli ja kontroll-lambi süttimise hetkel vaadata,kas väntvõlli rihmaratta märk langeb kokku märgiga 2. Süttimise hetkel on märgid koos ja jagaja on 1peal noo mõistus on täiesti otsas karpast lööb ainult tuld ja paar pauku kah ei midagi,enamat:P Olene proovinud jagajat siia-sinna poole nihutada ja ei midagi:rolleyes

Kui ma nüüd mööda pane siis peaks jagaja rootor 180 kraadi vale olema, Tõstad jagaja välja ja keera õigeks . Siin oli kirjas et süüde peab olema neljandas silindris .

Tõsta küünlajuhtmed 180 kraadi ringi pigem.

 

Sander kirjutas:Tõsta küünlajuhtmed 180 kraadi ringi pigem.

Ehk siis tõstad küünlajuhtmed ringi, 1 vahetad 4ndaga ära ja 2 3ndaga.

Tere.tere korras:) kõige rohkem abi andis ikka sansa tänxx 2min oli masin korras tänan ,ikka teisi foorumlasi kaaaaaa.