Eesti Ladaklubi

oli selline jama et karpasse sisse pritsiv (tila või mida iganes) läx umbe...ja ei olnud uut võtta...niisiis lõikasin otsa maha...väga suure varuga,nii et nüüd ei nirise sinna karapasse vaid purskab...kas ma peaksin selle välja vahetama või sõidaksin sellega edasi..muideks ma panin veel kõige väiksemad tüüsid ka sisse et liigapalju peale ei annaax...andge teada mis teha tuleks ja mis suusrusega tüüsid on kõige parema minekuga jne..

ma ei tea, kas sellest abi on, aga karbussi igasuguste düüside andmed jne:http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=1650

Lõikasid maha ilmselt kiirenduspumba pihusti otsa. Kõige kergem remont sellele on lihtsalt kiirenduspump välja lülitada. Tõmbad kiirenduspumba hoova põhja ja paned puukiilu vahele. Saab sõita väga vabalt edasi.

mis mõte sel kiirneud pumbal siis on? kas lihtsalt see, et kui kiiresti pöördeid vaja üles saada, siis tavalisest joast ei piisa?

Kui järsku segusiiber avada väikestel põõretel ei suuda sisseminev õhk niipalju bena põhidüüsist kaasa haarata kui selle õhukoguse jaoks vaja. Suurematel põõretel ei teki sellest mingit auku(kui kiirenduspump sulgeda). Rahuliku sõidugastiiliga juht ei pane kiirenduspumba väljalülitamist enne tähele kui ühel päeval märkab et bena on vähem minema hakanud.
Sõitsin oma Nivaga mitmeid aastaid väljalülitatud pumbaga.
Overspeed lülitas omal välja kuna tekitas just kiirendades augu mootori töösse üleliigne bensiin. Peale välja lülimist auk kadus. Nüüd sõidabki nii.

Mina kiirenduspumpa välja ei lülitaks, sama jutt mis muude asjadegi puhul- kui ta tehase poolt on välja mõeldud siis järelikult on teda ka sinna vaja. Karbussi reguleering peab ikka väga vale olema kui kiirenduspumba väljalülitamine "augud" kaotab. Ja sõidustiil peab ikka väga säästlik olema, et kiirenduspumba mittetöötamist tähele ei pane. Maanteel ühtlaselt sõites on vast mõeldav kuid linnas sõitmine osutub suht keeruliseks, samuti võib olla raskem külma mootoriga kulgeda. Kokkuhoidliku sõidustiiliga sealt kindlasti ka mingit märkimisväärset säästu ei tule mille nimel tasuks sellise jamaga tegeleda. Kõige paremini töötab mootor ikkagi siis kui karburaator on õieti häälestatud ja sinna õige häälestuse juurde kuulub ka kiirenduspump.
Teemast: Hilja küll öelda, kuid umbes pihusti saab 100% lahti traadi- või trossikiu abil. Vahest on jupp nikerdamist, kuid minul ei ole ühtegi lahti saamata jäänud. (olen neid kindlasti sadu surkinud) Soovitaks kuhugi varuosapoodi sisse kaeda ja uus pihusti otsida. Kui neid eraldi ei müüda siis mõnes n.ö. remontkomplektis peaks selline asi kindlasti leiduma.
Lisaks pihustile on oluline klapp millega seesama pihusti kinni keeratakse. Selle vaskse poldi sees leidub kuulike mis peab vabalt liikuma ja bensiini tagasi voolamise peatama. Kui asi õieti toimib siis peab pihustist tulema KOHE peale gaasihoova liigutamist PIKK, PEENIKE ja SIRGE juga. Kui pritsib ebaühtlaselt või pihustatakse kütus laiali siis on tõenäoliselt pihusti ikka umbes. Vahel tuleb seda pihustit mitmed korrad läbi puhuda enne kui normaalselt pritsima hakkab.

To Laada: Paljudel neljataktilistel pole kohe tehasest kiirenduspumpa peal. Vene Dneprid sõidavad väga edukalt ilma nendeta. Ka Volvo, Saab ja osa inglise autoid ilma kiirenduspumbata. Volvo tüüpi karbadel on lihtsalt amort segusiibri vahel mis võrdub aruka sõiduga. Muidugi nõustun et teatud tingimustel on parem kui pump töötab. Mina aga eelistasin (nivaga) selle kiirenduse ajal pritsitava benaga sõita mõned km maanteel rohkem.

Algselt postitas: motamees
To Laada: Paljudel neljataktilistel pole kohe tehasest kiirenduspumpa peal. Vene Dneprid sõidavad väga edukalt ilma nendeta. Ka Volvo, Saab ja osa inglise autoid ilma kiirenduspumbata. Volvo tüüpi karbadel on lihtsalt amort segusiibri vahel mis võrdub aruka sõiduga. Muidugi nõustun et teatud tingimustel on parem kui pump töötab. Mina aga eelistasin (nivaga) selle kiirenduse ajal pritsitava benaga sõita mõned km maanteel rohkem.

Tsiklitel kompenseerib segu koostist siibri avamisel nõel mis jõuab otsapidi bensiinikanalisse. Ka selle asendit saab enamasti reguleerida ja kui ta sulgeb liiga palju kütuse pealevoolu tekib umbes samasugune "auk" nagu lada karburaatoriga kiirenduspumba puudumisel. Samamoodi on lahendatud asi ka enamustel autode horisontaalvoolukarburaatoritel (vanad volvod, mercedes, saab, wauxhall, ka osad hondad jm.). Osadel neist on tõesti nn. "amort" mis ei lase segusiibril liiga kiiresti avaneda. Mäletan, et üks olulisematest vigadest oli õli puudumine sellestsamast "amordist". Loomulikult saab ka lada panna auguvabalt ilma kiirenduspumbata tööle, või sõidustiili vastavalt valida, kuid ega see asi ikka niimoodi normaalne ei ole. Mina ei kujutaks ette igapäevast sõitu linnas kus ma gaasiga vaikselt "meelitan", niimodi jääb meie lühikeste fooritsüklitega lihtsalt teistele jalgu ja see muudab liikluse veel närvilisemaks. Ning palju mõnusam on ka sõita kui auto käitub nii nagu soovitakse mitte ei tule käituda ise nii nagu auto soovib. Julgen väita, et vaid kiirenduspumba kahjutustamisest märkimisväärset kokkuhoidu ei tule. Peamine kokkuhoid tuleb ikka tagasihoidlikuma sõidustiili arvelt.
Maitse asi muidugi.

PS. Minu autol ei ole ka kiirenduspumpa!

Minul oli nii ,et kiirenduspump veidike tikkus tilkuma ja panin kah kinni ja minumeelest ei saa arugi. Isegi linnas läheb minema ehk oleneb kui kiirelt keegi pedaali pressida suudab ja tahab. Ma näiteks tõstan kollase tulega veidike pöördeid ja rohelisega olen juba läinud. Kiirenduspump annab tegelt väga palju kütet liiast nii ,et kui vajadust pole ,siis pole tal mingit mõtet ( juhul kui saab ka ilma ) muidugi on inimesi ,kes tahavad ,et see pump töötaks ja asi on ka natuke harjumises ,mõni vanema auto omanik ei saa arugi vahest ,kui pumpa pole.

Algselt postitas: Laurimetall
Minul oli nii ,et kiirenduspump veidike tikkus tilkuma ja panin kah kinni ja minumeelest ei saa arugi. Isegi linnas läheb minema ehk oleneb kui kiirelt keegi pedaali pressida suudab ja tahab. Ma näiteks tõstan kollase tulega veidike pöördeid ja rohelisega olen juba läinud. Kiirenduspump annab tegelt väga palju kütet liiast nii ,et kui vajadust pole ,siis pole tal mingit mõtet ( juhul kui saab ka ilma ) muidugi on inimesi ,kes tahavad ,et see pump töötaks ja asi on ka natuke harjumises ,mõni vanema auto omanik ei saa arugi vahest ,kui pumpa pole.

Veelkord ütlen, et kui kiirenduspump kinni panna ja see sõiduomadustes tunda ei annagi siis on karbussi häälestus väga mööda. Kas ei pritsinud kiirenduspump enne korralikult või on lihtsalt segu liiga rikas (näiteks suurem düüs või liiga kõrge kütusetase). Lisan siia ka seda, et kütusetaset ei saa tavaliselt reguleerida ujuki ja kaane vahet mõõtes(väga harva on ta sellel moel reguleerides tõesti ka õige). Kõige õigem on ikkagi tegelikku kütusetaset vaadata ja seda ka erinevate mootori pööretega.
Parima tulemuse saab ikka kiirenduspumba töötades.

kuidas seda taset vaadata erinevatel pööretel?? lada pole ju gaz ja illuminaator puudub ujukiruumil

Algselt postitas: olaaf
kuidas seda taset vaadata erinevatel pööretel?? lada pole ju gaz ja illuminaator puudub ujukiruumil

No loovat mõtlemist pole, noored?
Karbussi kaan kahe kruviga peale ja mootor käima. Lasta natuke aega käia, jätta seisma, kaan maha ja tase paistabki. Üldiselt piisab ka kui asja tühikäigul katsetada, kuid teatud juhtumitel võib suurematel pööretel avastada kütusetaseme muutusi. Ideaalis peaks tase kogu aeg samasugune olema.

Küsimus, kas olen õigesti aru saanud, et tühikäigu kruvidest (suurem on segu koguse ja väiksem segu kvaliteedi kruvi, karpa 2105-1107010-20) saab keerata tühikäigu segu ja sõidu ajal toimub segu reguleerumine vastavalt düüside läbimõõdu ja ujukitasema kaudu. Miks ma seda küsin , puhastasin karpa ja lihvisin korpused siledaks, enne olid kahe puutepinna vahel ilma tihendita vaadates mingi 0,5 mm vahed, nüüd on kohe pärast sõitu küünlad nii tulised, et raske käes hoida ja hästi heledad. Ise järeldan, et segu lahja, olen ma õigel teel ja mida teha. Ujuki keele väänasin vastavalt raamatus kirjutatud, kinni 7,5 mm ja amplituud 8mm.

Laada sul siin mõned möödapanekud. Kiirenduspump vajalik ikkagi järsuks kiirendamiseks. Kui juht seda ei soovi ei tähenda see seda et karba muu timm väga vale on. Ma panin oma uuel nival kiirenduspumba kinni ja puudust tast ei tundnud. Benakulu oli väiksem ja muidu töötas kenasti.
Ka on tasapinna mõõtmisega sul väiksed arusaamatused. Kui kaan maha võtta siis kergitades laseb ujuki nõel kohe sinna lisabena. Bensiinipump jätab ju surve peale ka seisva mootoriga.
Kui tahetakse teada täpset tasapinda siis tuleb kusagilt ujukiruumist stutseriga läbi seina tuua läbipaistev voolik. See näitab täpset tasapinda mootori töö igal tsüklil. Mosse karbal sellised augud olemas. Lada oma pole selle pilguga uurinud.
Pealegi ei ole tasapind juba töötava mootori puhul üldse tähtis. Bena imetakse sisse vaakumiga ja koguse määrab düüs. Tasapind väga tähtis käivitamisel. See mul proovitud variant. Mul oli Nival peal ka gaasisüsteem. Ümberlülitades kõigepealt sulgetakse bena kraan - lastakse karba tühjaks töötada ja siis gaasi peale. Kuna elektriline ümberlülitus kabiinis sai seda sõidu ajal teha. Mootori töös mingeid muutusi pole tasapinna langedes kuni järsku sureb välja (bena otsas). Jõud ja kiirendus endised kuni väljasuremiseni.

Algselt postitas: motamees
Laada sul siin mõned möödapanekud. Kiirenduspump vajalik ikkagi järsuks kiirendamiseks. Kui juht seda ei soovi ei tähenda see seda et karba muu timm väga vale on. Ma panin oma uuel nival kiirenduspumba kinni ja puudust tast ei tundnud. Benakulu oli väiksem ja muidu töötas kenasti.

Kiirenduspump töötab praktiliselt igasugusel gaasi lisamisel. Hästi saab seda katsetada nii, et vaadata lõõri sisse ja üritada siis niimoodi vaikselt gaasi lisada, et pihustist ei pritsiks. Ega ikka hästi ei õnnestu küll. Õieti reguleeritud karburaatoril on kiirenduspumba puudumisel isegi koha peal pöördeid tõstes "auk" selgelt tunda. Rääkimata siis näiteks madalatel pööretel kiirendamisest. Veelkord kordan, et kahtlemata on võimalik ka ilma kiirenduspumbata kulgeda.

Ka on tasapinna mõõtmisega sul väiksed arusaamatused. Kui kaan maha võtta siis kergitades laseb ujuki nõel kohe sinna lisabena. Bensiinipump jätab ju surve peale ka seisva mootoriga.

See lisabena kogus on tühine võrreldes eksimisega mis tuleb ujuki massi või bensiini erikaalu erinevustest. Lisaks sellele on sellisel moel lihtne avastada ka nõelklapi rikked. Ja kui on väga suur soov ülitäpne olla siis on alati võimalik enne kaane eemaldamist ja taseme vaatamist bensiinivoolik lahti ühendada.

Kui tahetakse teada täpset tasapinda siis tuleb kusagilt ujukiruumist stutseriga läbi seina tuua läbipaistev voolik. See näitab täpset tasapinda mootori töö igal tsüklil. Mosse karbal sellised augud olemas. Lada oma pole selle pilguga uurinud.

Sellised katsetused võiksid jääda ikka laborite jaoks. Minu põhimõte on selline, et asju tuleb teha võimalikult lihtsalt kuid kvaliteetselt. Eelpooltoodud taseme reguleerimise/kontrollimise meetodist piisab täiesti.

Pealegi ei ole tasapind juba töötava mootori puhul üldse tähtis. Bena imetakse sisse vaakumiga ja koguse määrab düüs. Tasapind väga tähtis käivitamisel. See mul proovitud variant. Mul oli Nival peal ka gaasisüsteem. Ümberlülitades kõigepealt sulgetakse bena kraan - lastakse karba tühjaks töötada ja siis gaasi peale. Kuna elektriline ümberlülitus kabiinis sai seda sõidu ajal teha. Mootori töös mingeid muutusi pole tasapinna langedes kuni järsku sureb välja (bena otsas). Jõud ja kiirendus endised kuni väljasuremiseni.

Ekslik on arvamus, et bensiinitasapind ei ole töötaval mootoril oluline. On küll. Mootori töös eriliselt tuntavaid muutusi tasapinna langedes tõepoolest ei eksisteeri.
Peale kütusedüüsi suuruse määrab segu koostist veel hulk muid tegureid nagu näiteks õhudüüs, õhudüüsi alla jäävad nn"viled", segukoonus jm. ning sealhulgas on väga oluline ka läbi kütusedüüsi kulgeva kütuse rõhk. See aga sõltub ka ujukiruumis oleva kütuse kogusest.

Miskipärast ei peeta enamasti karburaatori reguleeringut eriti tähtsaks, seepärast ilmselt ka sellised arvamused, et kui mootor töötab siis järelikult on ka karburaator korras. Tegelikult kipub laitmatu karbussi häälestus olema vaid üksikutel masinatel.

loova mõtlemise kohta niipalju, et nii selle kaanega olen ise ka siiamaani teinud, aga mõtlesin, et sul ehk mingi esteetilisem nipp. peaks mõnele vanale karpale proovima ehitada mingi akna.


mul on muidu ka selline mõte:


punasest august läheb alla ujukiruumi - ujukiruumi õhutus..
sinna siis selline ujukiga pulk sisse ja sellel siis nooleke ja mingi skaala kuidagi karpa külge.

Algselt postitas: olaaf
loova mõtlemise kohta niipalju, et nii selle kaanega olen ise ka siiamaani teinud, aga mõtlesin, et sul ehk mingi esteetilisem nipp. peaks mõnele vanale karpale proovima ehitada mingi akna.


mul on muidu ka selline mõte:


punasest august läheb alla ujukiruumi - ujukiruumi õhutus..
sinna siis selline ujukiga pulk sisse ja sellel siis nooleke ja mingi skaala kuidagi karpa külge.

Mõte on ju hea, kuid ega seda kütusetasapinda ju kogu aeg jälgima ei pea. Kui on ikka korra paika pandud siis püsib ikka jupp aega õige. Ja lada karbussi kaan käib ju niivõrd lihtsalt maha.
Muidugi oleks ideaalne kui õnnestuks pidevalt ühesugust kütust kasutada, kuid meie tingimustes (loe: jeesti liiduvabariigis) ei ole see vist päris võimalik. Igal juhul ma ei näeks sellisel aknakesel või ujukil erilist mõtet. Ja see kontrollimise meetod on tegelikkuses üsna esteetiline, see surve seal pumba ja nõelklapi vahel on ju üsna tilluke, mingit bensiiniga puristamist või pritsimist seal küll ei toimu.

Probleem:

1. Paar päeva tagasi võtsin karburaatori(2105-1107010-20) algosadeks ja puhastasin ja panin ujukitaseme paika. Nüüd on paigalt ära minnes esimene hetk normaalne, siis korraks katkub tugevalt, nagu rallikaks tahaks hakata ja edasi jälle normaalne. Kas viga võib olla kiirenduspumba rakendumisest? Ja mida ette võtta.
2. vahetasin välja ka mõlema kambri segusiibrite teljed (ülemine pilt nr.2) ja seal asuvad ka piiramiskruvid (ülemine pilt nr.10) ja (alumine pilt nr.54) kas nende pealekeeramisest kasu ka on. Ise vaatasin, et nigu natuke peale keerata, tõusevad pöörded kõvasti , siiber ju avaneb, mille jaoks nad siis on, kas selleks, et siiber kambriseinale viga ei teeks?
Kas on äkki piiramiskruvide valest reguleeringust tingitud auto jõnks paigaltminekul.
3. Kiirenduspumba juures on nõelkruvi (alumine pilt nr.49). Kas see kruvi peab olema põhja kinni keeratud?

Mul on ka üks küsimus karpa kohta: Robi postituse pildil on kruvi nr. 57-st veidi paremal pool on üks ... "jurakas". 2105 karpal on see kinnine, aga minu 2101 karpal (mark 2101 1107010-01) on selle "juraka" sees kruvi. Kas see kruvi peab olema kinni (ma arvan, et vaevalt) või kui lahti, siis kui palju lahti? Mis kruvi see üleüldse on?
Ehk saite mu küsimusest aru.

To Robi: see kruvi nr 49 on kiirenduspumba ülevoolukruvi. Kui see täitsa kinni siis kogu bena mis kiirenduspumba membraani taha läheb pritsitakse lõõri. Kui seda lahti keerata siis osa kiirenduspumba tootlikusest läheb tagasi ujukiruumi. Mul see alati max lahti. seal rohkem lahti keerata ei tohi kui kaane tasapinnani.