Eesti Ladaklubi

kuidas vaz 06-el surveastet saaks mõõta?ette tänades.

Systla ja taskuarvutiga ntx.

priit

mõõta saab kompressiooni, surveaste peaks olema silindri põlemiskambri ja silindri töömahu suhe(võin ka milleski eksida natuke). mõõtmiseks kasutatakse kompressomeetrit.keeratakse küünlad välja ja pistetakse see otsapidi küünlaauku, lastakse starteriga mootorit ringi ja saadakse näit. mul see apastraat garnaasis olemas

aga mida see kidd mõtles. täpsustage, pole sellise asjaga ennem tegelenud.

Räägi, miks sul seda veel vaja teada, kui mootoril midagi lihvitud7freesitud pole, siis saad selle ka raamatust teada

no ega muidu polegi, aga ma sellel teemal kogenumatu. keegi võiks siis öelda, mis on 06-e surveaste?

Nu mul 011nel (mootor 05) ei ole midagi lihvitud ja surveastet mõõtsin kuna soojalt ei üpand enam käima, tuli välja et surveaste aint 5 peal, neljandal potil üldse 3 peal, norm oli vist 8,6 või midagi sellist, sry kui eksin, ja kogu probleem seisnes selles, et klapid põlend ja lõi tagasi sealt, eluohtlik pill...

Esialgne postitaja hullmaks
mõõta saab kompressiooni, surveaste peaks olema silindri põlemiskambri ja silindri töömahu suhe(võin ka milleski eksida natuke

Selleks ongi põlemiskambri mahtu vaja teada. Seda saab mõõta süstlaga õli põlemiskambrisse lükates (füüsika tunnist kindlasti mäletate meest kes vanni ronis ja vett maha ajas ise "heureka" karjudes). Kui täis saab on süstla skaala pealt näha palju õli läks. See ongi põlemiskamri maht. Muidugi peab kolb olema ülemises surnud seisus. Ülejäänu juba arvutamise küsimus. Sellega arvutatakse välja millist bena kasutada.
Kompressomeetriga mõõdetakse kompressiooni (survet) silindris. Sellega saab teada kas mootor töökorras.
To Gena. Laa surve peaks olema kuskil 11 atti. 8,6 on surveaste.

Nati lugemist
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=2711

Esialgne postitaja motamees
Sellega arvutatakse välja millist bena kasutada.

Tuhejuhe kunagi mainis, et Sa valdad seda kunsti. Äkki räägid lähemalt?

Ei tea mina kuskohast Tuhk selle väite leidis. Selle kunstiliigi lõuend mul katki.
Arvutaks surveastme välja küll kui mingi vana autoõpiku ette võtan (midagi ei tohi võibolla peale teha). Seda aga saab igaüks ka ise teha. Siis saadud surveastet tuleb võrrelda mingite teiste autode surveastmega ja vaadata mis bena nendel ette nähtud on. Surveastme järgi bena marki otse küll ei oska õelda.
Vaata ka teemat "bensiini oktaanarv vastavalt surveastmele" ja muid teemasid kui toksid otsingus sisse sõna SURVEASTE.

Sobiva kütuse leidmiseks ei piisa kindlasti vaid surveastme teadmisest. Olulist rolli mängib mootori ehitus. (kolvikäik, täituvus, põlemiskambri kuju, klappide arv suurus ja asetus jm.) Ma arvan, et peamine on, et detonatsiooni ei tekiks. Üldiselt on surveaste juba tehase poolt optimaalne nii, et tänavasõiduautol ei olegi mingit mõtet surveastet tõstma hakata.

Ei hakanud uut teemat tegema. Kyss järgmine: kuidas siis surveastet vähendada? Detoneerib rsk ja isegi 98 bensuga Kas topelt plokikaane tihendit võib panna. Ei tahaks uusi kolbe tegema hakata ega kusgilt mujalt maha freesida.

Esialgne postitaja --sven--
kõige sootsam on jah kaks tihendit panna..

Kas sa Sven lähed pärast ka seda tihendit vahetama kui see suure surveastme pärast vahelt välja lööb. Sinu soovitus ju.
Suurema surveastmega mootoritel pannakse ka eritihend.

Esialgne postitaja Kert
Ei hakanud uut teemat tegema. Kyss järgmine: kuidas siis surveastet vähendada? Detoneerib rsk ja isegi 98 bensuga Kas topelt plokikaane tihendit võib panna. Ei tahaks uusi kolbe tegema hakata ega kusgilt mujalt maha freesida.

Siinkohal tekib küsimus, et miks ta siis detoneerib? Kas kunagi on mootoril surveastet liiga palju tõstetud? Kui mitte siis tuleb ikka viga üles leida. Vahel läheb näiteks jagaja tsentrifugaalregulaatoril vedru katki, seega süüde pööretel liiga varajane. Kui (lada) mootoril surveaste originaalina säilinud siis peab detonatsioonist muul moel lahti saama kui surveastet vähendades!
Kui tõesti on vaja surveastet vähendada siis soovitaks ikkagi kolbide kallale minna. Tihenditega ei ole tõesti mõtet jamada. Lisaks suhtelisele ebakindlusele läheb natuke ka gaasijaotus paigast ära.

Kui aga tegemist on m412'ga siis tuleb leida süüte seadmisel selline kompromiss, et detoneeriks võimalikult vähe ja mootor töötaks veel normaalselt. Ja muidugi kasutada paremat bensiini. Üldiselt talusid mosse mootorid detonatsiooni hästi ja väike klõbin ei teinud enamasti midagi.

Lisan mitteteadjatele et Kerdil on surveastet tõstetud ja mitte vähe.
Hoiatuseks ka edaspidi surveastme tõstjatele. See võib lõppeda uue mootori kordusremondiga.

Kas siis neid spets tihendeid millega saab seda survet vähendada ka kuskil myyakse? Kui sellist tihendit ei saa siis tuleb kolbidelt oma 1mm veel maha treida.
Siit siis järgmine kysimus: kas kolb kannatab, pärast 2mm madalamaks treimist, kuumust välja
Nimelt praegu on sees niva kolvid milledel on keskel ysna suur syvend. Meister väitis, et need kolvid on madala surveastme pärast sellise syvendiga. See oli ka põhjuseks miks seda plokki sai freesitud. Syvend on ikka kõvasti suurem kui seda on 06 kolvil. Kui ehitate tänaval sõiduks 1,7 mootorit, siis yle 1mm ei ole plokist mõtet maha freesida.

Kert

kindlalt ei tea aga olen kuulnud ,et kui panna lühema vindiga küünlad peax see aitama detoneerimise vastu . Kuulsin seda siis ,kui kuulsin ,et veneajal sõideti 76ga