Eesti Ladaklubi

Küsimus selline,et kas plokikaane poldid on ainult ühekorra kasutuseks?

Loodan ,et on arusaadav:)

kasuta kaua tahad, tee neist tikkpoldud kui tahad. vastust oleks siis et kasuta kaua keeret on ja ühes tükis;)

Ei ole päris nii. Soovituslik on uued panna, seda just diislil minuteada. Seal kompressioon ka taga. Pole veel kuulnud, et keegi oleks ladal pärast pea mahavõtmist spetsiom uued poldid ostnud. Asja mõte see, et kasutusel olnud poldid oleksid justkui veidi välja veninud. Teenindus ntx ei anna garantiid kui pea on maha neil käinud ja sina uusi polte ei raatsi osta. Jälle põhjus sulle poldid müüa ja nende müügi pealt vahelt koorida.

Oleneb autost ka, mu E30 R6-l oli ühel poldil pea maha visanud küll. Ei tea kas üle pingutatud või mingid muud jamad. Rohkemate silindrite korral ja diislitel ehk tõesti õigustatud. Samas Ladal käinud kaas maha ja peale mitmeid kordi ühtede poltidega, pole jälle midagi juhtunud.

 

GTA kirjutas:Oleneb autost ka, mu E30 R6-l oli ühel poldil pea maha visanud küll. Ei tea kas üle pingutatud või mingid muud jamad. Rohkemate silindrite korral ja diislitel ehk tõesti õigustatud. Samas Ladal käinud kaas maha ja peale mitmeid kordi ühtede poltidega, pole jälle midagi juhtunud.

Su 30-l vast enne pea maha käinud ja sodi ploki poldiauku jäänud ning poldi ots põhja läinud ning sellest poldipea maas?

Arvos, ära tulista puusalt
Paljud mootorivabrikud kasutavad plokikaane poltidena sääraseid jebenne nagu sellel pildil: http://ladaparts.ru/110/2110/lada110_a100.jpg
Pilt "saja seeria" lada mootorist.
Säärased poldid kuuluvad vastuvaidlematult väljavahetamisele. Pole vahet, kas diisel või bentsukas.
Klassiku polt on ühtlase säärega, aga uuema aja toodangut juba kirutakse - ei kõlba mitmekordseks kasutamiseks viletsa materjali tõttu.
Vanad, ütleme kuni '90 aastani valmistatud klassiku mootorid olid veel enam-vähem OK kvaliteediga poltidega. Kui neid keegi karukäpp üle pole keeranud, kõlbavad teist ja kolmandatki korda kasutada.
Kuskil on kindlasti ka olemas andmed, et kui pikk polt kuulub väljavahetamisele.

Mõlemal teil osaliselt õigus. Tänapäeva seeriaauto toodangus ei kasutata enam nö. keermepingutusega polti. Kui vaadata kaanepoltide pingutusjõudude tabelit, siis üldjuhul on antud seal kontaktpingutusjõud, siis eelpingutusjõud, ning seejärel olenevalt tübist kas 2 või kolm korda teatud kraadid a'la 90 kraadi + 90 kraadi. Sellise pingutusega poldid on venivad ning kuuluvad vahetamisele. Seda seepärast, et sellise pingutusega ning poldi ehitusega toimub pingutus materjali voolavuspiirini ning sealt edasi polt mitte ei tõmba kaant ploki poole vaid venib edasi, kui samal ajal pingutusjõud tema puhul väheneb kuni materjali katkemiseni. Osad tehased annavad ka poldi pikkuse andmed mille saavutamisel tuleb polt vahetada, teised poldi sääre osa (keermeosa ning poldipea vaheline ala) läbimõõdu, mille vähenemisel teatud piirini tuleb polt vahetada. Näiteks osadele kepsupoltidele antakse pingutusmomente ka pikkuse muuduna, et kinnikeeramisjõud on õige, kui polt on veninud teatud pikkuseni. NB sellise viisi puhul mõõdetakse pikkuse muutu mikromeetriga.
Materjali osas on Logmanil õigus - osad kaanepoldid mida ostnud olen, näevad juba sellised välja, et ei tahaks neid üldse pingutama hakatagi. Ning seepärast soovitan ka kaane polte pingutada seieriga võtmega. Nii on näha, kas polt on praak või mitte. Kui jõud lõpus enam ei muutu, siis ei ole mõtet ka enam teda rohkem kinni raiuda (klikk-võtmete miinus).
Kokkuvõtteks - kaanetööd ei ole üldjuhul väga odav lõbu, eriti kui on vähe sooritusvõimelisem versioon sellest välja voolitud, seega kaanepoltide pealt kokku hoida on iseendale karuteene tegemine. Kui on vähegi võimalust, siis mina vahetaks ka klassiku kaanepoldid välja iga kord kui pea maas käib. Aga põhimõtteliselt ei pea neid vahetama. Siiani pole nendest ühtegi pooleks suutnud keerata - küll aga uute poltide puhul olen saanud nad venima ning olen ikkagi ühekaupa vahetanud. Aga pingutusjärjekorda tuleks seejärel otsast alata.