Eesti Ladaklubi

Vabandust, et segan elavat arutelu, aga asi vajab lahendust.
Kas keegi teeks mulle juhmardile selgeks, et miks peab sooja mootoriga too pilu (paisumispilu ju!) suurem olema, kui jaheda mootoriga?

Ei oskagi seda nii hästi seletada, aga praktika on näidanud, et asi nii on. Arvan, et üks põhjusteks on erinevad materjalid. On ju peaaegu kõik asjad selles süsteemis eri materjalist. Nookurid, vastandid, klapid, kaas. Ju siis kuuma tõttu paisub mingi asi rohkem kui teine ja seetõttu see vahe ka suureneb. Asub ju nukkvõll alumiinium pakkudel. Ja alumiinium soojuspaisumine on suurem kui terasel. Igal juhul mahub sooja mootoriga 0,2 kaliiber ilusti vahele, samas kui külma mootoriga 0,15 napilt vahelt tõmbad.

Kohe seletan mu küsimuse tagamaid.

Alanukkvõllidega mootoritel on klapp, tõukur, tõukuri varras ja nookur.
Kuumaga paisudes need detailid mitte ainult ei muutu paksemaks, vaid ka pikemaks. Ja paisumispilu sätitaksegi selleks, et kuuma mootoriga klapid avatuks ei jääks. See tähendab, et see pilu soojast peast mitte ei suurene, vaid väheneb. On mul õigus? Vähemalt koolis niimoodi õpetati.

Ladal on ülanukkvõlliga mootor. Mis siin teistmoodi toimub? Kas klapid soojaga ei pikenegi siis? Kas nukkvõll soojaga ei paisugi? Võï paisub alumiinum tõesti nii palju, et tõstab nukkvõlli kõrgemale ja vahe nookurite ning võlli vahel suureneb? Siis võiks nookuri ja nukkvõlli vahe nulli keerata (?).

Miku põhjendus ei olnud veenev. Ootaks uut asjalikku vastust või siis ehk viskab kodanik Matukas mõne lingi lehest, kus kõik korralikult põhjendatud. Saaksin ehk sealt tarkust juurde .

Imeliku juttu jah siin aetakase kellegi poolt .Loomulikult on Janil õigus.Töösoojalt kindlate mootoriosade pindala ning kuju veidi muutub.Ehk detailid lähevad hästi natuke suuremaks ning detailide vahed tõmbavad kokku.Ei tea ,mis imelikus koolis te käite või kust seda kuulete.See on väga ammu nii lada ,kui teiste mootorite puhul teada.Kuna käin Tallinna Tehnikaülikoolis ning omandasin just tehnilise füüsika kõrghariduse ,käis meie praktikaosakonnast vägapalju just sarnaseid füüsikalisi katseid läbi.Kusagil olemas ka terve praktika mõõtmised ja katsed ja arvutamised erineva koostisega ja suurusega metallide soojuspaisumisest ning külm kokkutõmbest(vesinkuga jahutus),ning nendega kaasenevatest nähtustest.Samuti eksperimenteerisin liiguvate osade vahenihkeid.Mõõtmised tehtud 4-5 eri mõõteriistaga(nihik,kruvik,mõõtejoonlaud,visuaalne hindamine ,mõõtemikroskoop) ja kõik mõõtmised ja arvutused tõestasid,et erinevat tüüpi metallid kõik suurenevad kuumutamisel,jahutamisel mõõtmed vähenevad.See praktikaline töö oleks heaks õpetuseks ja lugemiseks siinsetele tarkadele.Kuumaga tõmbab ainult su väikeviiner kokku...:lolEga siis need vahed niisama ei jäeta..kuumaga tõmbaks muidu mootori kinni lihtsalt.

Regullitakse ju töösooja mootoriga,et töötaks nii,et klapp lahti ei jää või ei tekiks klapiklõbinat.külmalt tehes jäetakse vahe veidike suurem,et paisudes oleks vahe õige,kuid peab täpselt teadma ,mida sinna vahele panna,et kuumaga klapp lahti ei jääks või klõbin ei tekiks.

Eks mind panigi imestama see töökoja jyngrite soovitus, et lada mootoril klapi paisumispilu töösoojal mootoril 0,2mm teha. Peaks tegelikult vastupidi olema, et soojalt väiksem, kylmalt suurem pilu?
Ja muide, see ei ole esimene kord, kui taolist asja loen v6i kuulen. Seepärast otsustasingi kysida, äkki targemad teavad. Mul ju tehnilist k6rgharidust pole. On vaid autojuhiamet ja seegi rohkem kui 20 aastat tagasi omandatud.
Aa, ja isegi olen lugenud sellise reguleeringu p6hjendust kuskilt, aga ei mäleta kuskohast ja milline too täpselt välja nägi. Kas mitte siitsamast foorumist? - No ei mäleta, aga oli ysnagi veenev, nii et kui kellelgi minu ja masuuriku väitele vastupidine t6sine ja veenev seletus leidub, siis lasku käia. Ehk saame k6ik targemaks, ei tea...

päris huvitav arutelu tekib. Ja nagu algul ka rääkisin, siis tõesti metallid soojenedes paisuvad. Kuid fakt on see, et Lada puhul on soojalt klapi vahed suuremad kui külmalt. Miks see nii on ei oska seletada. Kuid ärge unustage et tegemist on keerulise kooslusega. Kus nagu juba ütlesin on koos erinevad metallid ja nende sulamid. Üks toetab teisele ja vastu pidi. Jah klapp tõesti pikeneb soojenedes. Kuid nagu ma ütlesin on soojuspaisumised erinevad. Ma ei tea mis detail rohkem paisub. Aga tõesti sooviksin minagi kellelgi pädevalt sellele küsimusele vastust. Oleme seda küsimust juba suusõnaliselt aastaid üksteiselt küsinud ja arutlenud, aga minul puudub endiselt vastust.

No võibolla on asi ka eksemplaris.Viimati ,ei mäleta milliseid enda mootoreid tegin(ilmselt praegust ja eelmist),aga seal oli nagu ka mingi anomaalia nende mootorite vahel,et teooria ei pidand paika.Võibolla ka asi erineva aastakäigu juppides ,ka koostised võivad olla veidi erinevad.Ka sellepärast ma pakun,et võib siin mingi ? tekkida...Võibolla ei saagi ühtse raamatuga kõiki vaz tüüpi mootoreid teha.
Ilmselt parim oleks Tuha arvamust teada.

Tuha õpetusõnade järgi olengi mina klappe reguleerima õppinud. Ja hetkel lappan kirjandust, sest ka remondijuhend andis soojalt reguleerimiseks vahe 0,2 mm. Teooria peab alati paika.

Ehk loeb välja, kiirelt otsisin miski raamatu ja skännisin sisse. Alustame lugemist teiselt pildilt, vabandan:)

Loeb ilusti välja. Aga nüüd oleks vaja sellele ka põhjendust Sest seda, et see nii on tean ma kindlalt, miks ta aga nii on, seda ma ei tea.

Seda raamatuasja teadsin ka mina ennist juba,aga huvitav,kas siin paisuvad asjad raamistiku arvelt laiali ning mäletasin valepidi neid mõõte.Võimalik,et ajan siin teisttüüpi mootoritega segamini miskit...väga huvitav igatahes.Oleks hea kuulda,kuidas keegi teinud on.Ise tegin viimati ei mäletagi millal ja pole vägapalju regullinud ka neid oma elus.Võimalik,et siit ka minupoolne praktikaosaline eksimus või ajasin 15 ja 25 oma mälus segi.

Minupoolne teooria oleks siis selline: Kuna meie kalli auto nookur kinnitub klapist ja nukast niivõrd palju kaugemale siis see kinnituskoht kuumal plokikaanel tõuseb, tõustes aga surub nuka all olevat pinda allapoole. Samas võibolla ka nukk koos raamiga kergelt paisuda ja tõusta. Loomulikult kõik metallid paisuvad soojenedes ja mängivad seal rolli, aga selle mootori puhul lihtsalt on nii, et paisumispilu on soojal mootoril suurem kui jahtunud mootoril. See on nii olnud ja ka jääb nii, senikauaks kuni selline ülekandega nookursüsteem seal on;)

Minu arvamus

Sul vist tegelikult õigus küll.Mõjutada võib ka poltraamistik.Siinkohal oleks hea näha antud nookuripea tugijala vertikaaltelje suunda.Kui too tahapoole keerab,siis seletus olemas,et kuumaga paisub nookur veidi ettepoole ja vahe suureneb.

Ühtegi sixi plokikaant siis käepärast ei ole?:D

EI viitsi sellepärast töökotta minna ja selle tugijala vertikaaltelge uurida.Lihtsam on tunnistada oma arvulist eksimust ja halba mälu.Kui hästi mõelda,on see kunagi kuskilt läbi jooksnud selle toetuskoha jutt.Hea mõte oleks ka nuka koja ja kaane kinnitustolerants ka üle mõõta.Kaan pitsiga soojaks,mõõteriistad peale /vahele lõdvemalt/tihkemalt.Saaks kohe näha palju kaane ja raami mõõtmete muutus tuleb.

Seda laboritööd saan ka garaasis teha,otsides välja nihikud ja mõõtekaliibrid,samuti muud täppismõõteriistad.Tuleb vaid komplektne kaan külmalt ja töösoojalt(90-100kraadi)ära mõõta.Otsida tuleb ka selleks kuluv aeg ja viitsimine.See omajagu ettevõtmine.

Teooria ja praktika ei lähe alati kokku. Insenerid lähevad alati keerulisemat teed pidi.
Äkki on tegu hoopis selles, et me ei saa mõõta vahet töötaval mootoril. Töötava mootoriga on klapisäär väga kuum ja nagu teoreetikud ka kinnitavad, soojenedes metall paisub.
Sooja mootoriga mõõtmise hetkel on kõik teised detailid töösoojad, aga klapp on juba oma töösooja minetanud ja kokku tõmmanud nagu teoreetikute viiner külmas vees. Loomulikult tõmbab ka praktikute viiner külmas vees kokku, aga nad ei tee sellest väljagi ja sel hetkel naistyesse ei lähe. Nad ju praktikaga hõivatud. Suuvärki võib ka naiste seltsis tarvitada ja siis ongi hädad käes.
Nii arvan ma.

:D:Dhuumor