Eesti Ladaklubi

tekkis selline küsimus et mida annavad juurde Weber DC40 karpad ja kui palju nad juurde annavad tavalisele 1300cc mootorile ? Ja kas neid vöib ültse tavalisele mootorile peale panna vöi peab ennem ““sport kraami““ peale panema ?

[Muudetud: 2-8-2008 peep007]

[Muudetud: 2-8-2008 peep007]

Annab parema mineku ja suurema küttekulu.Võib küll tava mootorile panna aga ilma nn ““sport kraamita““ eriti mingit jõhkrat powerit juurde ei anna.

annab see kohe väga märgatava küttekulu vöi ainult vaikse suurenemise ??

Mina pole küll ise veel katsetanud, kuid niipalju kui mootoriehitusest taipan, siis loogiliselt võttes:

-selleks et masinat liigutada kulub energia
-seda energiat saab auto puhul näiteks bensiinist
-selleks et masinat liigutada kulub mingi hulk bensiini
-bensiin segatakse õhuga kütteseguks, neid mõlemaid on kindel kogus ja oma vahekord
-lada originaalkarpa erineb weberi horisontaalist peale kõige muu ka tootlikuselt
-idee poolest kulub tavasõiduks (rahulik kirrendus ja sujuv sõit) ühe palju bensiini, lihtsalt weberi puhul on õhukõri suurem ja masin kiirendab paremini.
-kui sõita juba ühtlase kiirusega peaks aga küttekulu teoorias sama olema, sest konstantsel kiirusel põletab mootor konstantse hulga küttesegu ja tekitab konstantse hulga hõrendust mis imeb küttesegu silindritesse.
-küttesegu (lahja, õige , rikas) peab ju mõlema karpa puhul sama olema

Täiendan natuke robi juttu,siis kütte kulu suurendab ka oma jalg mis pedaali tallab.Kui ikka masin paremini edasi läheb,siis ka gaasipedaali tallatakse rohkem.Lahjema mineku juures eriti ei viitsita takka anda nii palju kui paremini liikuvat masinat.

olen siit foorumist leidnud mingi uue karpa (minu jaoks uus ) Solex pole ennem kuulnudgi kas see on mingi lada tehase originaal vöi midagi muud ? äkki on kellelgi pilti näidata

Solex on Prantsusmaa toodang minuteada

Horisontaalkarburaatori eelis vertikaalkarburaatori(tuntud ka kui püstkarburaator) ees on parem voolavus.
Küttesegul on oluliselt lihtsam voolata nö. mööda sujuvat "kaart" - karburaator, sisselaskekollektor, sisselaskekanal asetsevad nö. ühel joonel, kui püstkarburaatori puhul keerata ennast kõigepealt ligikaudu 90 kraadi ja siis jaguneda vastavalt hõrendusele...nii on tagatud paremast voolavusest tulenev parem silindritäituvus
Samuti ei sõltu silindrite omavaheline hõrendus üksteisest, mis annab täpsema küttesegu koostise ühele silindrile - ehk iga silindri jaoks on nö. üks karburaator ning sellest tulenevalt ka parem "throttle response" - ei oska seda otseselt tõlkida, aga kõlaks umbes, et võimsuse suurenemiskiirus...

Ning nagu Tuha juba ütles, siis sõltub küttekulu ikkagi suuremal määral just sõidustiilist, sest korrektse seadistuse juures on täiesti võimalik saavutada näiteks 45 mm lõõridega horisontaalkarburaatorite keskmine küttekulu ligikaudu 10 l/100 km...

Kütuse ja õhu segunemine on halvem osakoormusel. Eriti juhul, kus igal silindril oma karburaator.
Seetõttu on mootor madalatel pööretel uimasem ja tõenäoliselt suureneb ka kütusekulu.

Originaalkarpal on primaarlõõr suht väike ja seguklapid avatakse järjestikku, et tagada erinevatel koormustel võimalikult suur õhu voolukiirus.

Minu jaguaril on kaks SU horisontaalkarburaatorit, mingit probleemi pole madalatel pööretel. Kusjuures seal peavad need kaks karburaatorit täitma ära 3+3 silindrit mitte 2+2 nagu ladal.

Algselt postitas: miil
Kütuse ja õhu segunemine on halvem osakoormusel. Eriti juhul, kus igal silindril oma karburaator.

Siinkohal sooviks põhjendust...

Kunagi uurisin igasugust kirjandust karpade kohta.
Oli midagi sellist, et mida kiirem õhuvool läbi segukoonuse, seda parem ja kvaliteetsem segunemine.
Seetõttu on moodsamatel karburaatoritel seguklappide järjestikavanemine, seejuures primaarsegukoonused väiksemad (sama õhukogus läbi väiksema ristlõike = suurem kiirus) ja sekundaarid suuremad.

Näiteks 2105 ja 2107: http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=1650

Teine asi on see, et kui õhuvool aeglustub, siis segu koostis hakkab kiirenevalt lahjemaks muutuma. Märksõnaks elementaarkarburaatori segugraafik. (Õhudüüsidega kompensatsioonisüsteem küll parandab asja väheke).

Omal kogemus, kus suurem karpa sai väiksema (originaali) vastu vahetatud ja madalam ots läks erksamaks küll.

Kui mind ei usu, siis isegi usaraua mehed kurdavad, et suur karburaator ei kõlba tänava-autole .
http://www.tqhq.ee/dir.php?id=38

Minu jaguaril on kaks SU horisontaalkarburaatorit, mingit probleemi pole madalatel pööretel. Kusjuures seal peavad need kaks karburaatorit täitma ära 3+3 silindrit mitte 2+2 nagu ladal.

1. On Sul olnud võrdlusmomenti Sinu mootor vs sama mootor teise toitesüsteemiga?
2. Horisontaalkarburaator tähendab ainult õhuvoolusuunda läbi karburaatori, aga ei ütle midagi karburaatori süsteemide ega mõõtmete kohta.
3. Kui need karpad on seal tehasest, siis tõenäoliselt on nad mootori karakteristikutega piisavalt hästi sobitatud, et mõningased puudujäägid (kui neid on) eriti tunda ei anna.

edit: sõnastus

[Muudetud: 8-8-2008 miil]

1. võrdlusmomenti pole olnud, kuna minu autol on ainukesena manualkast, enamus jaguare aga automaadid.
2. ega need mõõtmete üleslugemine midagi annaks jah, küllap coventris need tänavasõidu järgi arvutatud on
3. täiesti nõus.

Kokkuvõttes võib öelda, et eks siis näen, kui ladale dellortod peale keeran aga sinnani on veel aega