Eesti Ladaklubi

Ei leidnud nagu selle kohta infot siit foorumist, nagu kuskil oli selle kohane teema, aga võib-olla ei oska ma hästi otsida.
Idee ise siis selline, et tõsta mõne uuema mudeli mootor näiteks 05 peale.
Küsimus, et milleks? Sest uued mootorid on tõestanud, et juhul kui nad töötavad korralikult on nad ökonoomsed ja küllaltki jõulised, selle ökonoomsuse kohta.
Segavad asjaolud(parandage kui eksin):
vedavaks sillaks on esisild(05 tagu sild)
mootor on kapoti all risti(põigiti)

Aga kuis suur on mootorite kaaluvahe ja suuruse vahe

On kellegi asjalike linke, kust saaksin infot(jooniseid) kuidas mootor asetseb uuematel 11x seeria masinatel, klassikute kohta leidsin raamatutest materjali.

Millest sa räägid???? Mille mootor? Kuda pidi? Mis sild? Kuhu? Tahad ökonoomset autot?

Vabandust väljendasin vist ennast jah segaselt.
NO näiteks 110 elektroonilise sissepritsega mootori 2105 peale, aga 110 vedavaks sillaks esisild ju ja kui koos käigukastiga ümbertõsta, siis tuleb ju ülekannetega tõsist vaeva näha. Ja ses suhtes et kuidas pidi, vot seda ma ju ei teagi, kuidas annab panna. Ei mitte ainult ökonoomsemat, lihtsalt vana mootor läbi ja mõte oli proovida siis nats ökonoomsema poole minna.
Kas nüüd oli arusaadavam?

Algselt postitas: fanatt
Millest sa räägid???? Mille mootor? Kuda pidi? Mis sild? Kuhu? Tahad ökonoomset autot?

Kas sa teed nalja või ei mõista lugeda?

Suuruselt ikka mahub. Enne ei saa sa midagi teada, kui konkreetne mootor juba garaazis. Käigukastile on vaja teha üleminekuflants, mootorikinnitused mõelda, väljalase lahendada, jahutus-salongisoojendus vedada jne-jne-jne. Kõiki probleeme pole võimalik ette näha, tõin vaid mõned, mis esimese raksuga pähe tulid.
Aga kui isu ehitada siis jõudu tööle!:)

Jooniseid uurides tunduvad kaunis sarnase blokiga olevat. Sissepritsega variandi võib isegi peale saada, karbussiga versioonil on jagaja "taga" ehk hoorattapoolses otsas. Pritsungi versioonil on sealpool ainult jahutusvedeliku mingi toruvärk mis väga palju ruumi ei võta... võimalik et tuleb mootoriruumi seina muutma hakata. Kaks mootorit kõrvuti panna siis saaks lähemalt uurida.

No maeitea....
Minu isklik arvamus on, et uuemate lada mudelite mootorid on ökonoomsemad küll, aga mitte oma olemuselt. See öko on saavutatud hoopis kere arvelt - tuuletakistus on väiksem. Mingit osa mängib ka teistmoodi ülekanne - puudub kardaan ja tagasild.
Klassiku mootor on ju ka võimalik hästi edasi liikuma saada küttekulu 7-8l sajale juures. Ja vaat kui sellise asjanduse saaks samarale või sajaseeria kerega pillile vahele, oleks tulemus priima, sest nende kerede tuuletakistuse juures pakuks küttekuluks vähemalt liitri väiksema, kui seesama jõuallikas klassiku aistevahel nõuaks.
Isegi unistasin aastaid tagasi õnneliku kopikaomanikuna taolisest liikurist (samaar minu kopikalt võetud 1,5 mootoriga), unistuseks see jäigi.

Mingis osas nõustub sinuga logman, aga ma ei usu et asi on ainult tuuletakistuses. Kuid point võib-olla tõesti kõigi asjade koosluses, sest ülekandest tuleva võidupeale ma ei mõelnud. Kuid siiski miks ma arvasin, et nad vähem kulukamad on, sest Tehnika Maailma mingis numbris oli teiste autode kõrval võrdluses ka Lada 110, millel oli testi kõige suurem mootor ja kere, kuid kütusekulu oli võrreldav väiksemate autode omaga, mis ei olnud sugugi ladad vaid muidu tuntud mudelid. Kahjuks ei leidnud seda TM numbrit üles. Samas võib sul ikkagi õigus olla, sest motamehe autodel on kütusekulud suhteliselt väiksed ja see on saavutatud oskusliku hoolduse ja remondiga.
Huvitav oleks teada palju on vanema ja uuema lada tuuletakistuse vahe, sealt juba saaks erinevuse välja arvutada.
Nii mina pean nüüd teenistusse naasma, aga teie arutage teemat julgelt edasi, et tuleks võimalikult palju erinevaid arvamusi ja fakte:D

võrdlesin 2108 ja 2105 käigukaste garaazhis - pmst on vahetus täielikult võimalik - kinnituspoldid samades kohtades ning üldse tundus sidurikoja mootoripoolne ots 1:1
sidurivõll oli 2105 kastist puudu kuid nuut on sama mis klassikal ainult laager on esiveoliste vändas puudu. seega peaks peavõlli otsa maha hammustama.

vot nii

Samara mootori pikkus on arvestuslikult 70cm. Seda siis esiotsa rihmaseibist jagajakaaneni (viimane kaasaarvatud kõigi juhtmetega).
Max. 0,5-1cm annaks veel sellest arvestuslikust pikkusest maha hammustada, siis hakkab juba midagi vastu käima (kas kaas või rihmaseib).
Keegi klassiku omanikest võiks nüüd kapoti ammuli ajada ja piki autot võimaliku ruumi ära mõõta arvestusega, kas samara mootor pikuti vahele mahub (70cm).

uurisin asja veidi - klassika jaoks tuleb smaari vändale ikkagi laager sisse istutada kuna muidu jääb võll ainult ühele laagrile kandma..

Endalgi on käinud see mõte peast läbi, kui pakuti avariilist 111-st. 1,6 16V kone oleks päris asjalik juba tehasest kaasa antud 94 hobest liigutaks klassikut päris nobedalt. See mootor vastab ju euro 3 või 4 nõuetele ja seega unustame esialgu loodushoiu ja anname vabama hingamise, siis saab nii mõnegi hobuse juurde ilma metalli modimata. Sealt edasi tuleb otsida veidi vene internetilehti ja võib veenduda, et tuuningjubinaid leidub sellele mootorile lademes.
Vabama hingamise ja kerge sisemise modiga saadakse juba 125 hobust ning äärmuseks oleks siitki foorumist läbi käinud - 240hp @ 10500 rpm:bouncing
Mootor ikka klassiku mõnusalt lühidalt käivate käikudega kasti otsa.

Mel varianti mõtlesingi, et kahjuks juhtub avariisid, aga mis on ühe mehe õnnetus on teise mehe õnnistus, et mõnelt avariiliselt masinalt mootor ümber tõsta ja esialgu nagu täiendamist ei plaaninudki, kuigi see ka tulevikus võimalik.
Nüüd aga olaafi ja logmani jutu juurde ja ilmselt anna millalgi siis mootoriruumi mõõtmed.
no nii mootoriploki ühest äärest radiaatorini 635 ja mootoriruumi ühest seinast teise 680, need olid kiired mõõtmised ja ei pruugi olla täpsed, kuid siiski on näha, et 700 ei anna kuidagi täis

[Muudetud: 13-4-2007 mikk 17]

[Muudetud: 14-4-2007 mikk 17]