Eesti Ladaklubi

elu ja võibolla ka saatuse tahe mängis kätte olukorra, kus olen ühe korraliku 05 kere omanik. sai otsustatud, et miks mitte üks vabaaja sprindiauto endale teha.
seega kogun infot et kuidas mootor teha piisavalt võimsaks, nii umbes 100 hobujõudu oleks seatud soovitud tulemuseks. olen lugenud teemasid siin piisavalt, kuid neist tervikut kokku panna on raske. seepärast ka küsin kogu kompoti kirjeldust vastajatelt.
hea oleks kui vastajad viitsiksid kirjeldada, misasju vahetades mille vastu nad loodavad saada mootorist umbes sellise hobujõudude arvu ( mille plokk, hooratas, nukvõll, puurimised, freesimised, karbuss jne), hea oleks ka kui teaksite ligikaudset rahasummat mis see maksab. loomulikult olen teadlik mootorile minevatest kulutustest, et uued kolvid, saaled jne. selle rahaga olen ette arvestanud. olen ise ka varem tehnikaga piisavalt kokku puutunud, nii et näpud teen hea meelega vahelduseks õliseks

võibolla ka niipalju lisaks veel, et auto ei pea mahtuma ühtegi võistlusklassi, ja ei pea ka sõitma tänaval, lihtsalt üks odav/piisavalt kiire nädalavahetuse ajaviide:spin
tänan kõiki juba ette kes vastata viitsivad:rolleyes


[Muudetud: 1-28-2007 Priidic]

Sai just nädalavahetusel ühe endise NL koondise sõitjaga räägitud, teemadel mootor ja võimsus
Lühidalt 1600 kone - o. 100 jõudu
Paned sisse originaal kepsud, kolvid, rõngad, saaled - uued
Pea lased portida - 2000-3000 eeki
Reguleeritav-nukaratas, parem on kui on kangem nukk
torukollektor - hind olid vist 3000 raha umbes
weber 45 DOCH karpad 2 tk 16000
Paremasse pöördesse minemiseks kergendatud hooratas
võid panna natukese parema firma siudri
peaülekandeks soovitan 4.71 plaatlukku
ja funi kui palju
a ja mis veel, tee kere kerges
- mastiika nühi puhtaks - seda on umbes 70 kilo autos
- pleksklaas, uksed seest tühjaks
- kapott AL või lõika lihtsalt kõik jama seest välja
- amordi kohad keevita üle ja tagasilla kännud, nendest on siin ka minu teemade all juttu olnud
- üks kerge korviste sisse ja 100% funi!!!
lisaks soovitan odavamehe puuri ka sisse - teeb kere jäigemaks !

jõudu tööle !

Ei pea olema toru kolle ja weberid.Saab tava kolledega ka päris ilusti asja käima.
Olen mitmeid teinud ja omanikud on siiani väga rahul olnud.Kui jääda originaal kollede juurde,siis minu valmistatud mootor koos nuki,väljalasketoru ja muu nänniga tuleb umbes 11-12 000eek.Olulised detailid nagu plokk ja vänt peavad olema vähemalt lihvimis kõlbulikud.

tänan nii täpselt vastamast, torukollektorit ma iseenesest pooldan, kuid karbusside eest ei tahaks küll nii suurt summat välja käia, sest selle raha eest saab juba nii üht koma teist muud tarvilikku autole. ise plaanisin mõnd Fiati oma aretada otsa.
Mõeldes siin veelkord selle võimsuse peale, kerkis siin veel üks küsimus, et kas originaal käigukast seda vastu peab? lihtsalt ise arvasin et on lihtsam osta mõned kasutatud kastid ja neid siis vahetada kui peaks lendama:rolleyes või on 100 hobujõudu kastile asfaldil liiast?'

to Photographer: mis see amordikohtade ülekeevitamine täpsemalt on, kas mingid risti peale keevitatud tugevdused?

Selle jaoks, et su masina kere seda vatti kauem välja kannataks siis:
kindlasti tugevda ära kõik tagasilla vardad, känd, lanserid, õõtsad, esisillatala.
Kindlasti installi ka gaasamordid.

Lada käimar on päris vastupidav, et sellele valule ta peaks vastu pidama küll.

Loe see teema läbi:


http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=11084

Sinu puhul soovitan siiski jääda lada 1,6 mootori peale ja ilma puurita.
Esiteks saad tänavakõlbuliku masina, ja ümberehitusega ei pea niipalju(kaua)mässama.
Seest tühi, ja korraliku mootoriga lada on väga hea harrastusspordi aparaat. Kui siis kunagi tunned, et jõust ja kiirusest jääb väheks võid hakata fiati mootorit vahele sobitama, siis juba tead täpselt millist, kuidas panna ja kui palju maksma läheb.
Need kes kohe suure hurraaga pihta hakkavad on tihtipeale käpakil ja projekt seisab. (ei pea silmas rauli, tema sai hakkama).

100hj saab ka ilma kahte karburaatorit kasutamata ja tava välja ja sisselaske kolledega:
tel: 51912800/5279359 ja ca 7-10 000.- on asi olemas

vahepeal pole töö kõrvalt saand aega arvuti ligi astuda. lugesin siin veel erinevaid teemasid ja eks pea vist tõdema et enne raha veermikku ja siis mootori kallale.algselt oli plaan vastupidi:P
kuid siiski ma küsiks veel niipalju selle mootori kohta, kui palju mõjutab mootori vastupidavust selle forsseerimine sinna 100 hobujõu kanti. kaua ma selle kulutatud rahaga sõita saan ja mis on esimesed ja kõige nõrgemad kohad?

tänan:spin

vot seda pead kohvipaksult ennustada laskma - seda kui kaua üks mootor kestab ei oska keegi öelda.

üldiselt sõltub kõik kahest asjast - milliseid materjale kasutada ning kuidas autoga sõita.

kasutades odavaid materjale ning odavaid õlisid ise samal ajal meeletult piitsa andes on tõenäosus mootoririkkeks palju suurem.

Ära unusta, et kapoti all on palju muudki, millest palju sõltub:
karburaator,
kontaktivaba katkesti-jagaja,
kommutaator,
süütejuhtmed,
süüteküünlad,
bensiinipump

vahetades need viimased korralike valitud uute vastu kulub tallinna hindadega juba ~2000.-
sinna juurde veel korralik õli vähemalt 400-500.- 4L
mootorisse annab nii palju investeerida, et sellest pead lugema teistest teemadest.

tänavamootoriks teeksin ise päris lihtsalt.
plokist 2mm, veidi kõpitsetud kaas, jämedam nukk, 2103/2106 karpa, elektronsüüde, kergem hooratas, 4.3/4.44/4.7 tagareduktor, 2106 käigukast või pikkade esimestega 5 käiguline niva kast.

Algselt postitas: olaaf
vot seda pead kohvipaksult ennustada laskma - seda kui kaua üks mootor kestab ei oska keegi öelda.

üldiselt sõltub kõik kahest asjast - milliseid materjale kasutada ning kuidas autoga sõita.

kasutades odavaid materjale ning odavaid õlisid ise samal ajal meeletult piitsa andes on tõenäosus mootoririkkeks palju suurem.

Ära unusta, et kapoti all on palju muudki, millest palju sõltub:
karburaator,
kontaktivaba katkesti-jagaja,
kommutaator,
süütejuhtmed,
süüteküünlad,
bensiinipump

vahetades need viimased korralike valitud uute vastu kulub tallinna hindadega juba ~2000.-
sinna juurde veel korralik õli vähemalt 400-500.- 4L
mootorisse annab nii palju investeerida, et sellest pead lugema teistest teemadest.

tänavamootoriks teeksin ise päris lihtsalt.
plokist 2mm, veidi kõpitsetud kaas, jämedam nukk, 2103/2106 karpa, elektronsüüde, kergem hooratas, 4.3/4.44/4.7 tagareduktor, 2106 käigukast või pikkade esimestega 5 käiguline niva kast.

Mida tähendab pikkade esimestega 5k.Niva kast?Kõik 5-sed kastid on ehitatud 05 kasti baasil,kaasa arvatud Niva 5-sed.
Milleks panna ette kiirete esimeste käikudega 06 kast ja taha aeglane differ?See on mingi rallimeeste luulu,milest mina kuidagi aru ei saa ja mille efekt avaneb vaid 4-dat käiku kasutades(4 käik on aeglasem).See on sama mis jalgrattaga sõites panna taha aeglane ülekanne ja ette kiire.
Ehk siis 01 kast ja 01 differ võrdub 06 kast ja 02 differ(aga see on 01 diffrist 4x kallim).Karpadega sama lugu,tuleb vaadata karpasid mitte mudelimarkeeringu vaid lõõriava läbimõõdu järgi.Ja kui pidev sõit käib 4000-5000rp/m siis panna mingi 3 liitrise mootori karpa,sellel lihtsalt lõõrid suuremad.
Ja mootori doonoriks võta vähemalt 1,6-ne mootor,kui mitte 1,7.

5k kaste on sattunud kätte kolme käigukomplektiga
2105 esimesed käigud, 2106 käigud ja veel pikemad käigud ei kujuta ette millest need pärit siis.. andmed saadud hamamste lugemisega esimestel käigupaaridel.

kui sõita siis on väike vahe sees mis reduktor sees on, 2101 kast mulle ei meeldi. esimene käik on täiesti mõtetu ja teine lõpeb liiga vara - samas sõltub see sõiduharjumustest. päris kindlalt on esimeste 01/02/03 käigukastid vastupidavamad kui uuemad 05 kastid kuna viimaseid on lõppenud päris palju..
põhilised vead on seotud ikka käigukahvlite murdumisega+ tükk vahele kuskile ja pooleks mõni hammakas, paar korda on sünkro jooksnud muhvi kinni viltu, viiesel kastil sain esimese käigu hammakast tüki välja ja mingid võllid loperdasid sees..

jämedamas karpa kanalis on gaaside voolamine alati aeglasem

oma detailide valikus pidasin silmas autoga standardklassis võistlemist pärast väikest tjuuni..!

[Muudetud: 2-2-2007 olaaf]

oma projektis olen ma arvestanud nende nn. jooksvate kuludega(juhtmed, küünlad, laagrid jne).
millele ma aga alul niiväga tähelepanu ei pööranud on veermiku paremaks seadmine. eks ma siis pea vaatama mis mul saab asjaga paari kuu pärast, kõike raha nagunii korraga pole välja käia. alul pean ilmslt leppima siis auto korrastamise ja mootori kerge järeleaitamisega. mis puutub käigukastidesse, siis nende erinevustesse ma süvenen kõige viimaseks, kevadel, siis kui asja liikuma saan.

tänan igatahes kes võtsid vaevaks vastata mu küsimustele:rolleyes