Eesti Ladaklubi

On kaks koolkonda; Ühed, kes pooldavad kollektori ja kaane aukude kokku viimist, teised aga väidavad, et vajalik väike rant (pöörised jne.).Ise erapooletu, aga oleks väga huvitav, mida selle kohta ütlevad asjatundiad ja veel parem kui sõna võtaks keegi praktik.
ETTE TÄNADES!

Edit by Olku:
kõiksugu valgusõpetused ja muu asjasse otseselt mittepuutuv ära kustutatud.
edaspidi tuleks oma arvamusi ning väiteid ka põhjendada.
muidu ei selgugi TÕDE

Sisse lase peaks olema kokku viidud ja väljalase ei pea olema.

Sisselaske kanalite / pordi kokkuviimine on hea, kuid voolavus on pea sama hea kui port on tsipa suurem kui kolle. See on veel kergem kuna kolle külgepanemisel võib ta liikuda pordi suhtes e. ei pea nii täpselt tsentreerima.

Väljalase soovitatav teha kolle suurem kui port. Overlapi ajal võib tekkida gaaside vastassuunaline liikumine silindri poole ja see takistab seda.

OT: Aga sisselaske portide ja kollede poleerimine on saatanast!:D

Algselt postitas: vazist
Ostes oli ka oma 07 mingi pööriste tekitaja karpa all (plastist).Ära ei visanud, vedeleb riiulis, aga abi tast polnud.
TO VALDZ.
Ehk oskad oma väitele põhjenduse tuua , et kolle poleerimine on saatanast.Olen ka ise seda kuulnud, aga arukat põhjendust pole saanud. Küll on aga kuuldud ülistusi peegliks poleeritud kolledele(parem õhu voolavus).
Ühes heas vaidluses peitub TÕDE!

Enne kui Valdzi öeldut lugesin, mõtlesin korra, et kirjutan, aga jätsin kirjutamata. Nagu maailm on mitmevärviline, mitte must-valge, pole ka valdzi kirjutatu täiesti absoluutne. Ja ma olen täiesti kindel, et valdz ise teab seda samuti.

Teooria ütleb, et poleerimisega on järgmine lugu - poleerida pole soovitatav seda osa sisselaskest, mida mööda liigub küttesegu, seda osa, kus liigub ainult õhk, seda on aga mõistlik poleerida. Põhjus selles, et küttesegus olev kütus on alati raskem, kui õhk. Ning raskem keha on teatavasti inertsem, kui kergem. Siit probleem, et keeriste ja sisselaske kollektori ja kanali painete tõttu tahab kütus koguneda kollektori ka kanali seintele. Sisselaskekanalite, või ka kollektorite seintel asuvad väikesed ebatasasused aitavad tekitada aga täiendavaid keeriseid, mis väldivad kütuse "ladestumist" sisselaske seintel. Poleeritud pinnaga sisselaskel võib tekkida seintele kütuse "kile," ehk segu nagu mootorisse jõuaks, aga kütust seal sees on vähe.

Sega näiteks pritsungmootorites, kus pihusti pihustab küttesegu otse silindrisse või vahetult sisselaske klapi ette, võib julgelt kollektori peegliks lasta, sest selles sisselaskeosas liigub vaid õhk ja mida siidisem see vool on seda parem. Karpaga mootoritel - mida reeglina ka Lada on - ei ole eelpool kirjeldatud põhjustel mõistlik poleerida midagi peale karpa lõõride. Poleerimise ja kollektori valuvigade likvideerimisel on mõistagi vahe. Tihti on originaalkollektorid seest nagu "kuumaastikud" väheke siledamaks on neid ikka mõistlik teha, samuti teravad nurgad pehmemaks teha, aga mitte siis peegelsiledaks poleerida.

Kollektorite ja kanalite kokkusaamise kohapealt andis Valdz minu meelest juba ammendava vastuse.

Vaidlused vaidlusteks....
.....Ja teooria on pime praktika....
Kui järgi ei proovi ,siis ei saagi teada.

Igatahes kui Raxo on saanud oma masina kaane kanalite peegliks ajamisega hakkama ,nagu mina kunagi tegin ,siis võiks ta siia paar sõna poetada oma tähelepanekutest mootori tööst enne ja pärast lihvimist.

Minu kogemused on vaid positiivset laadi ,st. rohkem rammu kiirendamisel ,suurem lõppkiirus ja madalam küttekulu. Lööge või maha ,aga see on tõsi ja toimis.

Algselt postitas: Valdz
Sisselaske kanalite / pordi kokkuviimine on hea, kuid voolavus on pea sama hea kui port on tsipa suurem kui kolle. See on veel kergem kuna kolle külgepanemisel võib ta liikuda pordi suhtes e. ei pea nii täpselt tsentreerima.

Väljalase soovitatav teha kolle suurem kui port. Overlapi ajal võib tekkida gaaside vastassuunaline liikumine silindri poole ja see takistab seda.

OT: Aga sisselaske portide ja kollede poleerimine on saatanast!:D

Valtzu ja messi jutt jummala õige.
Poleerimisel te saavutate jah parema segu liikumise kanalis,kuid tekkib ju tilgastumine tsetrfugaal jõul mis ei soodusta kuidagi põlemist.Meil on eestis olemas ka pinke mis mõõdavad kanalite efektiivsust ja siis tulge ja rääkige mingist poleerimisest.
Muidugi tava kolle poleerimisel on mingi mõte aga sel juhul pole midagi testsugust tehtud kanalis.

Eks neid arvamusi olegi nagu maailmas kirjusid koeri

Ma ise mõtlesin karpa/sissepritse mootorite portide poleerimisele samamoodi nagu Mess. Tegelikult on see jutt jumalast õige. Vastuargumendiks aga öeldakse et kuna kanal ei ole kunagi perfektselt sirge e. me ei suuda kanalit teha nii hästi et sellest poleerimisest õhu kogusele suurt kasu oleks.

Pritsega mootoritel on parem õhu-bensiini segunemine ja tänu sellele on ka rohkem jõudu, kuna põlemine on kiirem ja puhtam. Samas veel surveaste saab olla kuni 10% suurem ilma detoneerimist kartmata.

Ise enda mootoril sisselaset poleerida ei julge, sest kui kütuse kogus lahjaks jääb siis võib jama rohkem olla on head paarist teoreetilisest lisajõust.


Ahvist eristab meid ikka see et me oskame mõõta...
Lasin teha flowbenchi testid enne ja pärast portimist (ise ei portinud) ja vahe oli 10% rohkem eesleid.


Kui kellegil on tahtmist siis tõesti võiks selle ära proovida, tooge minule üks kaan millel üks sisse/väljalase poleeritud teised mitte ja lasen selle Windorfis ära mõõta. Saame graafikud + vajalikud numbrid ja siis on meil tõestus olemas.

Mul vedeleb üks pekkikeeratud põlemiskambritega kaan ,aga see on vaid paljas "raam" ,st. klapid puuduvad. Kui aega leian ,siis otsiks üles ja asuks lihvima. Kuidagi saab ehk ka Tln.-sse toimetatud....
A kui komplektne see olema peaks ,ehk siis mismoodi see mõõtmine toimub? Kas põlemiskambrid kah mingit rolli mängivad (kuju ,suurus)?

Väga hea!

Mõõtmiseks on vaja klappi, klapi taldrikut, klapi poolkuusid ja kaant. Põhimõtteliselt on flowbench suur tolmuimeja, keeratakse klappi lahti mm haaval ja mõõdetakse.
Pannakse andmed tabelisse - korrigeeritakse õhurõhu/temp ja saadaksegi numbrid.

Põlemiskambri kuju peaks siiski midagi mõjutama aga arvan et mitte oluliselt.

Jämedas torus kaotavad gaasid millegipärast oma algse liikumiskiiruse:yllatunud.

tähtis on, et toru "põlved" oleks ühe pikkusega. [/quote]
Põlved oleks ühepikkused??Seda on lausa võimatu teha,eriti tagaveolistele.Tore kui sa jägaks oma teadmisi meiega,kuidas tehakse õige väljalaske süsteem.http://www.martelius.com/

Mõningad matreliuse kollede pildid
http://www.martelius.com/exh/100018.htm siin näiteks väga kummaline paine
http://www.martelius.com/exh/100018.htm
http://www.martelius.com/exh/160012.htm
Ja kui erinevate pikkustega on tehtud

Eestis tehtud,küll Fiat Coupe jaos.

Valmistatud firma ES-Tuning poolt.Lõpetus näeb välja selline.

no kuule, kui mu onu sa asjaga hakkama oma ralli siksi juures? äkki me mõistame sõna "põlv" erinevalt. [/quote]
Mina olen ka igasugu asju teinud.
Ma teen sellise ettepaneku,et lõpetaks üksteisele ära tegemise ja muidu kõvatamise.Kui on midagi vastu väita,siis see väitja peab ka oma mõtte või teadmise ka lahti seletama.Miks tema arvab nii.
Ma tegin ka foorumi modele oma mõtte teatavaks ja minu soov oli ka see.Et muidu ilkumine ja tuttav rääkis stiilis postitus kustutatakse lihtsalt.Ja kui ei ole oma mõtet või arvamust lahti seletanud siis ka see kustutatakse.Mõtlen just eriti mootori teemalisi postitusi.Eks muidugi neid ilkumisi ja muud jama on saanud moded kustutada niigi ilma minu praeguse ettepanekuta.

Algselt postitas: Beast
no kuule, kui mu onu sa asjaga hakkama oma ralli siksi juures? äkki me mõistame sõna "põlv" erinevalt.

millised olid torupikkused..
kui pikk ja mis kraadidega kokkuminek, millise süsteemi alusel kolle oli.. täpsemad andmed..

millise diameetriga olid kasutatud torud..

kui andmeid ei tule kustutab mõni mode su posti lihtsalt ära.

PS! mu vanaisa tegi peedist pesumasinale tagavararatta

nii. ma ei tea torude diameetreid, ei küsinud. ja kraade ka mitte, mõte on selline, et mootorist tulevad torud peavad tegema käänaku sisse, ja need käänakud peavad tagapool olema pikemad, et iga toru oleks enne liitumist ühe pikkusega kuna muidu on välja tuleva gaasi rõhk erinev eri põlvedes. Tõepoolest äkki mõistame sõna põlv erinevalt?
ega ma poelgi väitnud et see lihtne on. siin oli ühe kuti avataril hea väljalaske pilt, kus 1 ja 3 toru ja 2 ja 4 toru jooksid kokku, nii olid põled ühepikkuseks saadud.
muuseas, midagi õiget on ka mõnedel ameeriklaste muskelautodel kus tuleb välja külje peale iga kahe püti kohta toru.
no kui ei saanud jutust aru kustutage pealegi, mul kama kaks.
PS: see peedi asi pole midagi keerulist;):lol

Eks pikkus on selle asja juures oluline,aga ka toru läbimõõt.Läbimõõt annab gaaside liikumis kiiruse.Liiga peenike pole hea ja liiga jäme ka ei ole hea.

Algselt postitas: m-rally
aga mismoodi seal see reso sinna tehtud on?mingi niisama toru,lihtsalt suurema läbimööduga toru või mis seal sees on?

Pildil on vahele pandud otseläbi resonaator.
Ja summuti toru läbimõõt oleneb suuresti mootori töömahust.

Leedu profid tegid aga sedasi... sisselaskekollektor 1mm diameetrilt suurem kui kanal ise, väljalase on kokku viidud. sisselaskekollekas on sel autol loomulikult 45dcoe paari järgi arvestatud....