kellegil kogemusi sissepritsega ?
kellegil kogemusi sissepritsega ?
Pritsung on kütuse sissepritse, vaata: http://auto.howstuffworks.com/fuel-injection.htm .
Kas pritsungit tasuks peale panna ka 1.3 mootorile, võiks peaks ikka harrastama võimsamat (1.5, 1.6, 1.7)Algselt postitas: oxecot
Pritsung on kütuse sissepritse, vaata: http://auto.howstuffworks.com/fuel-injection.htm .
edit: ma ei tea, räägitakse ju, et TURBO aretamine nii lahjale mootorile on mõtetu. Ei mina tea kuidas need on.

[Muudetud: 9-1-2007 Suska]
- PuZuP
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1733
- Liitunud: 08 Aug 2002 23:52
- Asukoht: Tallinn, Nõmme
- Autod: 2106 '79
- Kontakt:
No misasja te ajate...mismõttes, kas tasuks...loomulikult tasuks...
Teadmiseks neile, kes VEEL ei tea, siis pritsung mõeldi juba maailmasõdade aegu välja, kus Messerschmidt-109 (sõjalennuk
) sai esimesena kütuse sissepritse osaliseks, see andis talle tohutu eelise kiiresti tõusmiseks õhus, sest sel hetkel valitsesid õhuruumi karburaatoritega lennukid...karburaator tüüpi kütuseetteandesüsteem aga sõltub suurel määral ikkagi gravitatsioonist...seega kui M-id kütsid vastaste eest täie pasaga kõrgustesse, et oma tagumikku päästa, siis tagaajaja rollis karpapillid neile järgi ei jõudnud...lihtsalt kütus vajus kambrist eest ära...nii lihtne see oligi...loomulikult võrreldes praeguse ajaga, oli sõja tõttu tehnoloogia areng hetkes tohutu, sest eelis oli ikkagi sellel poolel, mis suutis jälle midagi uut ja huvitavat välja mõelda...antud teemaks suudeti siis kütuse sissepritsesüsteem...
Mis on pritsungi eelised veel karburaatori ees...
Kütus ei sõltu vaakumist, vaid survestatuna ootab ta oma "pordi" ees, millal elektriimpulss annab talle loa "täie pasaga" minema kaapida...karburaator aga teadagi töötab meil ju hõrenduse pealt...igasugu lekked kollektorite kandis mõjutavad seda...
Pritse on seadistatav lihtsamalt kui karburaator...näiteks saab ju kütusekoguse teataval re?iimil sättida just selliseks nagu vaja on...a'la kodus, tööl, puhkehetkel...ehk siis vastavalt re?iimile...linnasõidus näiteks ei ole ju vaja pihustitest (siin mängib rolli ka pihusti etteandevõime) a'la 300 liitrit minutis läbi pahistada...aga kuskil rajal, kus mootori tööre?iim on hoopis teistsugune, ning karakteristikute piirid on oi-oi kui kõrgele aetud, on vaja küll...võtame näiteks sellise autospordiala nagu on 400 meetri läbimine aja peale (niisama tilganäppijatele teada kui ka KIIRENDUS
)...seal mängib väga olulist rolli kütuse etteande süsteem, sest kui mootor suudab põletada rohkem kütusesegu kui talle ette suudetakse anda, siis on see ju mootori resursi mittekasutamine...ja kiirendusspordis tähendab see väga palju...eriti mehhaanilist ülelaadmist kasutavates võistlusklassides...
Kui kütust ei ole, siis ei ole ka midagi põletada...võime ju silindrisse õhku uhada, nii et paha hakkab, kuid õhk on ainult põlemist soodustav abivahend...ilma kütuseta ta ei põle...
Seega ei olegi kõik nii lihtne, et oh keerame aga turbod ja pritsed ja viled ja lindid külge "bolt-on" stiilis ja siis on kohe punk lahe...ei ole...
Kui kõigil on vaja ilgelt kummi põletada ja näidata, et a'la 30 alas suudan sõita sajaga, siis mängige "Driverit" või midagi...
Üks väga kuldne lause, mis on enamuste silme eest kindlasti läbi käinud: Nothing beats cubic inches (Miski ei ületa kuuptolle)...lause tuntud lombitaguste autode "viritamismaailmast"...aga selle lause lõppu sobib, nagu rusikas silmaauku, isand Moss'i öeldud lause, tsiteerin: "...except high-tech..."
Saladuskatte all võin öelda, et high-tech has high-prices...
Niikaua kuni meie foorumis käib jutt ainult teemal, et kas ikka on mõtet ja oi-oi kui palju ikka maksab ja kas ikka milliliitrise kubatuuriga autole ikka on mõtet pritset peale panna, sest "performance-autodel", on ju, aga neil on ka suurem kubatuur, siis korjake raha ja jätke mõni õlu joomata ning pange ometi siis üks-kolmedele üks-kuued vahele...äkki siis jõuab lõpuks ometi kohale, mida teile räägitakse...Kas kellelgi on üldse aimu palju maksab üldse korraliku "performance-mootori" ehitamine...näiteks 4-silindrilise Honda turbomootori kolvid (sepisvalu tehnoloogia) maksavad komplektina 10000.-
Need on ainult kolvid...aga ülejäänu? Mõni mees räägib, et oh tema ostab sigakorralikult tehtud kapitaalrmeondi osaks saanud mootori endale 1000 krooniga (mina isiklikult siiamaani ei usu, et see mootor korralikult tehti, kuna tuhat krooni on juba töörahanagi liiga vähe)...
Mis mu pika monoloogi point nagu lõpuks on...
Point on selles, et mul on väga hea meel näha inimesi, kes suudavad mõelda...aga tihtipeale on lugu ikka selline, et keegi tuleb ideele ja korraga kõikidel on sama küsimus...täpselt nagu see pritse teema siin...
Kui küsitakse, et kas on mõtet, siis vastus on, et igal asjal on mõte...kui see mõte on eelnevalt endale selgeks tehtud...
Loomulikult on sissepritsesüsteem vananenud karburaatorisüsteemist parem...aga samas on ka Webber karpad oma sooritusvõimelt tavamootori pritsungist paremad...pritsung igapäeva autol on aga loomulikult ökonoomsem ja säästlikum...
Seega tehke kõigepealt selgeks mida te tahate, ja siis küsige mismoodi seda teha...
Edit: Niipalju ka veel, et teema grammatiliselt korrektne pealkiri oleks: Kellelgi kogemusi sissepritsega?

P
[Muudetud: 9-1-2007 PuZuP]
Teadmiseks neile, kes VEEL ei tea, siis pritsung mõeldi juba maailmasõdade aegu välja, kus Messerschmidt-109 (sõjalennuk

Mis on pritsungi eelised veel karburaatori ees...
Kütus ei sõltu vaakumist, vaid survestatuna ootab ta oma "pordi" ees, millal elektriimpulss annab talle loa "täie pasaga" minema kaapida...karburaator aga teadagi töötab meil ju hõrenduse pealt...igasugu lekked kollektorite kandis mõjutavad seda...
Pritse on seadistatav lihtsamalt kui karburaator...näiteks saab ju kütusekoguse teataval re?iimil sättida just selliseks nagu vaja on...a'la kodus, tööl, puhkehetkel...ehk siis vastavalt re?iimile...linnasõidus näiteks ei ole ju vaja pihustitest (siin mängib rolli ka pihusti etteandevõime) a'la 300 liitrit minutis läbi pahistada...aga kuskil rajal, kus mootori tööre?iim on hoopis teistsugune, ning karakteristikute piirid on oi-oi kui kõrgele aetud, on vaja küll...võtame näiteks sellise autospordiala nagu on 400 meetri läbimine aja peale (niisama tilganäppijatele teada kui ka KIIRENDUS

Kui kütust ei ole, siis ei ole ka midagi põletada...võime ju silindrisse õhku uhada, nii et paha hakkab, kuid õhk on ainult põlemist soodustav abivahend...ilma kütuseta ta ei põle...
Seega ei olegi kõik nii lihtne, et oh keerame aga turbod ja pritsed ja viled ja lindid külge "bolt-on" stiilis ja siis on kohe punk lahe...ei ole...
Kui kõigil on vaja ilgelt kummi põletada ja näidata, et a'la 30 alas suudan sõita sajaga, siis mängige "Driverit" või midagi...
Üks väga kuldne lause, mis on enamuste silme eest kindlasti läbi käinud: Nothing beats cubic inches (Miski ei ületa kuuptolle)...lause tuntud lombitaguste autode "viritamismaailmast"...aga selle lause lõppu sobib, nagu rusikas silmaauku, isand Moss'i öeldud lause, tsiteerin: "...except high-tech..."
Saladuskatte all võin öelda, et high-tech has high-prices...
Niikaua kuni meie foorumis käib jutt ainult teemal, et kas ikka on mõtet ja oi-oi kui palju ikka maksab ja kas ikka milliliitrise kubatuuriga autole ikka on mõtet pritset peale panna, sest "performance-autodel", on ju, aga neil on ka suurem kubatuur, siis korjake raha ja jätke mõni õlu joomata ning pange ometi siis üks-kolmedele üks-kuued vahele...äkki siis jõuab lõpuks ometi kohale, mida teile räägitakse...Kas kellelgi on üldse aimu palju maksab üldse korraliku "performance-mootori" ehitamine...näiteks 4-silindrilise Honda turbomootori kolvid (sepisvalu tehnoloogia) maksavad komplektina 10000.-
Need on ainult kolvid...aga ülejäänu? Mõni mees räägib, et oh tema ostab sigakorralikult tehtud kapitaalrmeondi osaks saanud mootori endale 1000 krooniga (mina isiklikult siiamaani ei usu, et see mootor korralikult tehti, kuna tuhat krooni on juba töörahanagi liiga vähe)...
Mis mu pika monoloogi point nagu lõpuks on...
Point on selles, et mul on väga hea meel näha inimesi, kes suudavad mõelda...aga tihtipeale on lugu ikka selline, et keegi tuleb ideele ja korraga kõikidel on sama küsimus...täpselt nagu see pritse teema siin...
Kui küsitakse, et kas on mõtet, siis vastus on, et igal asjal on mõte...kui see mõte on eelnevalt endale selgeks tehtud...
Loomulikult on sissepritsesüsteem vananenud karburaatorisüsteemist parem...aga samas on ka Webber karpad oma sooritusvõimelt tavamootori pritsungist paremad...pritsung igapäeva autol on aga loomulikult ökonoomsem ja säästlikum...
Seega tehke kõigepealt selgeks mida te tahate, ja siis küsige mismoodi seda teha...
Edit: Niipalju ka veel, et teema grammatiliselt korrektne pealkiri oleks: Kellelgi kogemusi sissepritsega?

P
[Muudetud: 9-1-2007 PuZuP]
-
aArdi Soovik
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 839
- Liitunud: 16 Mär 2002 00:20
- Asukoht: Raplamaa
- Autod: LADAd ca 60tk+1
- Kontakt:
Komplekti hulka kuulub ka paak elektrilise pumbaga ja torustik,esikaan koos anduriga ja juhtmestik.Algselt postitas: etz27
nii kirves sis ongi
aga kui panna mingi golfi pritsung:P?
olen kuulnud et neid pannakse ika peale ja need pidid hästi istuma?
tagamõte ..no väiksem benakulu see on ka hea asi
aga lihtsalt taahks väheke paremat teha oma ladat tulevikus kergem hooratas , teine nukk , parem väljalase , siis kambreid lihida jne
no natukene modida oma ladat:P
Müüa küttepuid,osutan veoteenust 3t kandevõimega kalluriga.
Osutan palgisaagimisteenust mobiilse lintsaekaatriga.
Osutan palgisaagimisteenust mobiilse lintsaekaatriga.
Mind sundis pritsesüsteemi paigaldama mootoriruumi kehvast jahutusest tingitud karburaatori ülekuumenemine. Asi läks maksma 2000 krooni ja peale mõningast putitamist toimib suurepäraselt. Kasutatud jupid pärinevad siis kaheksakümnendate keskpaiga väljalaskega autodelt. Soovitan kasutada lambdavaba L-Jetronic süsteemi, mis oma olemuselt on tõsiselt elementaarne.
Nagu juba eespool mainitud, siis suurim probleem on sisselaskekollektor (alumiiniumi keevitus teadagi kallis), kuid kui kuldsed käed küljes, siis saab ka mustast metallist toimiva asja valmis teha.
Tagasivoolutoru vedamine ei tohiks ka raske olla ja kui paagivälist pumpa kasutada, siis jääb paagi lõikumine ja aretamine ka ära. Kõik muud vidinad juba puhas "Lego".
Üks vana pilt ka, aga mis seal ikka:

Nagu juba eespool mainitud, siis suurim probleem on sisselaskekollektor (alumiiniumi keevitus teadagi kallis), kuid kui kuldsed käed küljes, siis saab ka mustast metallist toimiva asja valmis teha.
Tagasivoolutoru vedamine ei tohiks ka raske olla ja kui paagivälist pumpa kasutada, siis jääb paagi lõikumine ja aretamine ka ära. Kõik muud vidinad juba puhas "Lego".
Üks vana pilt ka, aga mis seal ikka:

Cinquecento
-
eetz27
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 293
- Liitunud: 24 Sept 2006 21:12
- Asukoht: pärnu
- Autod: 21063
- Kontakt:
okei
tänu selle pikale tekstile sain vähe tagremaks;)
no enam vähem hinnad ka teada ...ex tuleb tuttavatelt sõpradelt hakata uurima vajalike juppe ja vidinaid ....ja kui kogu vajalik hunnik asju olema siis peaks ka meistrimehe leidma kes selle mootorile korralikult toimima paneks
ex näis mis tulevik toob aga seda teemat võid edasi arutada
...kui keegi tahad siia näiteks "plussid ja miinused" välja tuua jne
huvitav teema:spin
tänu selle pikale tekstile sain vähe tagremaks;)
no enam vähem hinnad ka teada ...ex tuleb tuttavatelt sõpradelt hakata uurima vajalike juppe ja vidinaid ....ja kui kogu vajalik hunnik asju olema siis peaks ka meistrimehe leidma kes selle mootorile korralikult toimima paneks
ex näis mis tulevik toob aga seda teemat võid edasi arutada

huvitav teema:spin
- IceStorm
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 254
- Liitunud: 20 Nov 2004 21:03
- Asukoht: Saaremaa
- Autod: 2103 '74, 21063 '89, 21044 '96, VIS 23461-12 '02 & VIS 23464-10 '04
Minu arvates oleks kõige vähem nuputamist Lada originaal monopritse paigaldamisega. Kasutusel klassikute peal ning tõenäoliselt Ardi seda komplekti pakubki. Keevitamine jääks sellega ära, kuid normaalseks toimimiseks tuleb lisada erinevaid andureid! Näiteks heitgaaside normi saamiseks vajalik lambdaandur, uued sumpsi püksid (ja katalüsaator?). Muid põhilisi detaile teemas juba mainitud.
Süütemooduli asendamist ei oska kommenteerida.
Süütemooduli asendamist ei oska kommenteerida.
Iga ilmaga aktsioonis!
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2864
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Algselt postitas: PuZuP
No misasja te ajate...mismõttes, kas tasuks...loomulikult tasuks...
.....Seega tehke kõigepealt selgeks mida te tahate, ja siis küsige mismoodi seda teha...

Lisaksin veel, et sissejuhatus ja kokkuvõte sellest teemast kuuluksid iga kõvatamise teema juurde. Süda läheb pahaks neid unistusi lugedes. Tekstidest on ju näha, et kõvatajatel pole halli aimugi asjadest. Aga muudkui, MA olen ja Ma teen.
C
-
lLaada
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 260
- Liitunud: 08 Juul 2003 10:18
- Asukoht: Tallinn
- Autod: Nokia, Nolada.
Ma omast arust postitasin siia, kuid nagu nõiaväel postitus kadunud?:o proovin siis uuesti:
Teemakäsitlusest on juba näha, et antud konkreetsest pritse ehitamisest ei saa midagi... ega foorumis pläramisega pritset ei ehita.
Kõigepealt tasuks ennast harida- ka ntx veebis on erinevate pritsesüsteemide kohta infot küll ja küll.
Soovitaks kasutada (vahepeal on juba teisigi samasuguseid soovitusi tekkinud) mehhaanilise õhulugejaga ja ilma lambda'ta pritset (ntx vanemad kolhvid ja audid), sellisel juhul jääb leiutamist oluliselt vähemaks.
Pihustiga karburaatoril (see nn monopritse) ei näe mingeid olulisi eeliseid (välja arvatud reguleerimisvõimalused) tavakarbussi ees, küll aga on süteem oluliselt keerulisem.
Ja minu andmetel oli olulisim põhjus pritsesüsteemide leiutamisel siiski karbussi nn"külmumine". Auto puhul ei juhtu suurt hullu midagi, aga lennuk potsatab lihtsalt alla.
Teoreetiliselt(ja ka praktiliselt) õnnestuks teha ju selline karburaator mis töötab igas asendis enamvähem ühtemoodi. (ma tõesti ei ole lennukikarbusside ehitusega eriti kursis.)
Ja lõpuks- kui ökonoomsus on oluline siis ei ole uunikumide tuunimine kõige parem lahendus.
[Muudetud: 10-1-2007 Laada]
Teemakäsitlusest on juba näha, et antud konkreetsest pritse ehitamisest ei saa midagi... ega foorumis pläramisega pritset ei ehita.
Kõigepealt tasuks ennast harida- ka ntx veebis on erinevate pritsesüsteemide kohta infot küll ja küll.
Soovitaks kasutada (vahepeal on juba teisigi samasuguseid soovitusi tekkinud) mehhaanilise õhulugejaga ja ilma lambda'ta pritset (ntx vanemad kolhvid ja audid), sellisel juhul jääb leiutamist oluliselt vähemaks.
Pihustiga karburaatoril (see nn monopritse) ei näe mingeid olulisi eeliseid (välja arvatud reguleerimisvõimalused) tavakarbussi ees, küll aga on süteem oluliselt keerulisem.
Ja minu andmetel oli olulisim põhjus pritsesüsteemide leiutamisel siiski karbussi nn"külmumine". Auto puhul ei juhtu suurt hullu midagi, aga lennuk potsatab lihtsalt alla.

Ja lõpuks- kui ökonoomsus on oluline siis ei ole uunikumide tuunimine kõige parem lahendus.
[Muudetud: 10-1-2007 Laada]
-
eetz27
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 293
- Liitunud: 24 Sept 2006 21:12
- Asukoht: pärnu
- Autod: 21063
- Kontakt:
no mix mitte uunikume tuunida
väga paljud on omad vanasi masinad tuunind eriti usa-s seal kus v 8 asjad mängus on ja ..neist tehakse ika väga ilusaid autosi ....vanemate autode tuunimine pakub just rohkem huvi hetkel:P
lahe olex kui ika saaks korralikult kõik süteemid peale aretada ning vägevalt liikuma ...
...
no uutemate tegemine vb kergem ja vähem kulukam jne
ex neid uusi jõua ka teha
proovida ennem lada peal ....sest ei ole ullu kui selle kokku lased või lased mingi 2,0 doch mootori kokku
hinnavahe meeletu
väga paljud on omad vanasi masinad tuunind eriti usa-s seal kus v 8 asjad mängus on ja ..neist tehakse ika väga ilusaid autosi ....vanemate autode tuunimine pakub just rohkem huvi hetkel:P
lahe olex kui ika saaks korralikult kõik süteemid peale aretada ning vägevalt liikuma ...

no uutemate tegemine vb kergem ja vähem kulukam jne
ex neid uusi jõua ka teha

proovida ennem lada peal ....sest ei ole ullu kui selle kokku lased või lased mingi 2,0 doch mootori kokku
hinnavahe meeletu
- Moss
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1069
- Liitunud: 25 Mär 2003 15:06
- Asukoht: Siuntio, Soome
- Autod: erinevad illegaalid
- Kontakt:
Hangi endale SEE või SEE, mõlemas olemas pritsungi tööpõhimõtte selgitus ja seda kõike emakeeles. Peale seda juba oskad ise edasi otsida romulatest, mida sul tarvis läheb ja saad vastavad hinnanumbrid ka teada, mille järgi siis otsustad, kas tasub või mitte.
Lisaks võid pilte vaadata töötavast lahendusest SIIT (paraku selle kohta saadaval vaid ungarikeelne selgitus, varem oli inglisekeelne ka).
PS. Puzup, see oli siiski plagiaat.
[Muudetud: 10-1-2007 Moss]
Lisaks võid pilte vaadata töötavast lahendusest SIIT (paraku selle kohta saadaval vaid ungarikeelne selgitus, varem oli inglisekeelne ka).
PS. Puzup, see oli siiski plagiaat.

[Muudetud: 10-1-2007 Moss]
Jetronic on sissepritsesüsteem, kollektoreid toodab ikka iga autotootja oma mudelitele nii nagu nende insenerid seda paremaks peavad.Algselt postitas: PuZuP
Parmhot, kas Sinu installeeritud pritse sisselaskekollektor on Jetronicu standart või koostasid ise...?
Antud juhul siis kasutatud GM (opel) sisselaskekollektorit, mida on lühemaks tehtud ja mille külge siis keevitatud Lada kollektori küljest lõigatud kinnitusflantsed.
Cinquecento