Milline muu mootor sobib ladale?
Milline muu mootor sobib ladale?
-
tTarts
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 482
- Liitunud: 06 Nov 2003 17:39
- Asukoht: valga
- Autod: Vaz 2101
- Kontakt:
Progetav aju ja copid lahendavad selle probleemiAlgselt postitas: cartrive
aga keegi targem või teadjam tegelane võiks ikkaa rääkida kuidas seda jagaja probleemi ära lahendada.
[Muudetud: 18-12-2008 Tarts]
Aga Sankt-Peterburis pidi selline vinge minetitegija baba elama,et imeb Lada kasvõi -30C juures sumbutitoru kaudu käima.
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4002
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Rääkida pole suurt midagi, mis ma ikka jooniseid ja pilte üle kordan.
Toon näiteks samara kolm süsteemi.
Sellel on kaks süütepooli, jagajat pole: http://www.autosoft.ru/online/acat/?idg ... =3&atype=0
Sellel on kaks süütepooli kokku viidud ja nimetatakse juba mooduliks: http://www.autosoft.ru/online/acat/?idg ... =3&atype=0
Ja võrdluseks vana klassikaline jagajaga süsteem: http://www.autosoft.ru/online/acat/?idg ... =3&atype=0
Oki, olgu siis nii, et kui süütepooli mahub kaks küünlajuhet, siis on ta süütepool ja neid on neljasilindrilisel masinal kaks tükki ning
kui süütepooli saab pista neli küünlajuhet, siis olgu ta moodul.
Ennist ütlesin, et nii on lihtsam, kuigi mõne mehe lööb selili selline elektroonika (ajud, moodul(id), lugeja ...).
Lihtsam on sellevõrra, et sa ei pea kitsas augus mitte kunagi küünlajuhtmeid käima sorkimas.
Toon näiteks samara kolm süsteemi.
Sellel on kaks süütepooli, jagajat pole: http://www.autosoft.ru/online/acat/?idg ... =3&atype=0
Sellel on kaks süütepooli kokku viidud ja nimetatakse juba mooduliks: http://www.autosoft.ru/online/acat/?idg ... =3&atype=0
Ja võrdluseks vana klassikaline jagajaga süsteem: http://www.autosoft.ru/online/acat/?idg ... =3&atype=0
Oki, olgu siis nii, et kui süütepooli mahub kaks küünlajuhet, siis on ta süütepool ja neid on neljasilindrilisel masinal kaks tükki ning
kui süütepooli saab pista neli küünlajuhet, siis olgu ta moodul.
Ennist ütlesin, et nii on lihtsam, kuigi mõne mehe lööb selili selline elektroonika (ajud, moodul(id), lugeja ...).
Lihtsam on sellevõrra, et sa ei pea kitsas augus mitte kunagi küünlajuhtmeid käima sorkimas.
- siim789
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 734
- Liitunud: 07 Apr 2006 18:56
- Asukoht: Rapla, Alu
- Autod: Vaz 2107 90a, Ford Taunus 81a, BMW e39 530dA Touring 00a
Kas sellel variandil on ka mingi eelis tavalise kontaktivaba süsteemi ees? Kas tasuks mõelda praeguse klassiku mootoril oleva kontaktivaba samara süsteemi väljavahetamist selle vastu? On sellest abi masina paremini liikuma saamiseks? (Ruudi 1,3 liigub igatahes väga hästi, aga tal see asi samara mootori küljes)Algselt postitas: logman
Toon näiteks samara kolm süsteemi.
Sellel on kaks süütepooli, jagajat pole: http://www.autosoft.ru/online/acat/?idg ... =3&atype=0
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4002
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Täpsustaks üle, sest paistab, et nii mõnelgi on üht-teist kahe silma vahele jäänud.
Cartrive küsimus oli koos pildiga. Pilt, millele ta ise vihjas, on selline:
.
See on pritsungiga mootor.
Litraazhilt peajagu samara (1,5 max) omast üle.
Tasub otsida ikkagi analoogse töömahuga masina aju ja kui on püsiv huvi seda mootorit edasi arendada, siis ühel päeval jõutaks kindlasti ka sinnamaale, kuhu Tarts jõudis - mootorile ei jätku toidet.
Selle mooduliga (või mitme pooliga) süsteemi üks osa on juhtplokk, mis kogu kompotti n.ö. roolib ja ühe oma ülesandena jagab pihustitele käske tehes seda üsna väikses diapasoonis, st. muudab pritsekogust väga vähe - tavaline igapäevase ökoauto variant.
Ega Tarts ja Valdz siis moepärast programmeeritava kasuks otsustanud.
Progetavat juhtplokki on võimalik vastavalt vajadusele suures diapasoonis seadistada, täna liigud igapäevaautoga, homme on rajapäev jne...
Ma pole küll ise mitte kunagi läpakaga seda opereerinud, aga niipalju, kui Haapsalus üle õla sai piilutud, on järgiühendatud arvuti ekraanil kõik näidud puust ja punasega kirjas, mida saab vastavalt vajadusele üles-alla liigutada. Maru hea, kui sul on läpakas või lausa statsionaarne arvuti autos (lisakaal jälle loomulikult), opereerimiseks vajalik programm ja oskused seda kõike näppida.
Ruudil ongi jagajata süsteem just sellepärast, et jagaja ei mahu enam ilma lisalõikuseta kapotialla ära. Kes viimastel rajaüritustel käinud, neil on olnud võimalus heita pilk uzzac'u ringrajapilli kapoti alla. Tavaliikluse masinale sellist avardamist keegi ette võtta ei taha ja nii ongi lihtsam/esteetilisem jagajata süsteemi soetamine ning paigaldus.

Eeliseid on kindlasti.
Puht subjektiivselt arvan, et mooduliga asjandusel on süüteajastus täpsem ja sellepärast annab ehk pisukesed hobujõud juurde.
Teiseks kaob ära veel üks pöörlev vidin, mis samuti grammikese mootori jooksu peaks parandama. Marginaalne, aga mõnes situatsioonis või masina kasutusalas määrab ka see tõik.
Fiati mootoritega varustatud pille on meil esialgu vaid kaks tükki. Sirvides tähelepanelikult Tartsi teemat saab ka sellest mõnevõrra targemaks.
Moss on oma masina teemas megasquirt'i kohta isegi lingi andnud.
Valdzi kiirendusprojekti teema tasub korralikult läbi lugeda.
Need kolm asja loetud peaks juba natukenegi midagi kübara alla kokku saama, et edasi minna. Võib-olla (kindlasti tegelikult) tasub tellida mõni raamat, kust veel rohkem tarkust ammutada. Ega minagi seda kõike omast peast võta, ikka koguneb noppeid siit-sealt LK ürituselt, asjadest arusaamisega on muidugi oma lugu, aga paremini hetkel seletada ei oska, sest ei tea.
[Muudetud: 20-12-2008 logman]
Cartrive küsimus oli koos pildiga. Pilt, millele ta ise vihjas, on selline:

See on pritsungiga mootor.
Litraazhilt peajagu samara (1,5 max) omast üle.
Tasub otsida ikkagi analoogse töömahuga masina aju ja kui on püsiv huvi seda mootorit edasi arendada, siis ühel päeval jõutaks kindlasti ka sinnamaale, kuhu Tarts jõudis - mootorile ei jätku toidet.
Selle mooduliga (või mitme pooliga) süsteemi üks osa on juhtplokk, mis kogu kompotti n.ö. roolib ja ühe oma ülesandena jagab pihustitele käske tehes seda üsna väikses diapasoonis, st. muudab pritsekogust väga vähe - tavaline igapäevase ökoauto variant.
Ega Tarts ja Valdz siis moepärast programmeeritava kasuks otsustanud.
Progetavat juhtplokki on võimalik vastavalt vajadusele suures diapasoonis seadistada, täna liigud igapäevaautoga, homme on rajapäev jne...
Ma pole küll ise mitte kunagi läpakaga seda opereerinud, aga niipalju, kui Haapsalus üle õla sai piilutud, on järgiühendatud arvuti ekraanil kõik näidud puust ja punasega kirjas, mida saab vastavalt vajadusele üles-alla liigutada. Maru hea, kui sul on läpakas või lausa statsionaarne arvuti autos (lisakaal jälle loomulikult), opereerimiseks vajalik programm ja oskused seda kõike näppida.
Ruudil ongi jagajata süsteem just sellepärast, et jagaja ei mahu enam ilma lisalõikuseta kapotialla ära. Kes viimastel rajaüritustel käinud, neil on olnud võimalus heita pilk uzzac'u ringrajapilli kapoti alla. Tavaliikluse masinale sellist avardamist keegi ette võtta ei taha ja nii ongi lihtsam/esteetilisem jagajata süsteemi soetamine ning paigaldus.

Eeliseid on kindlasti.
Puht subjektiivselt arvan, et mooduliga asjandusel on süüteajastus täpsem ja sellepärast annab ehk pisukesed hobujõud juurde.
Teiseks kaob ära veel üks pöörlev vidin, mis samuti grammikese mootori jooksu peaks parandama. Marginaalne, aga mõnes situatsioonis või masina kasutusalas määrab ka see tõik.
Fiati mootoritega varustatud pille on meil esialgu vaid kaks tükki. Sirvides tähelepanelikult Tartsi teemat saab ka sellest mõnevõrra targemaks.
Moss on oma masina teemas megasquirt'i kohta isegi lingi andnud.
Valdzi kiirendusprojekti teema tasub korralikult läbi lugeda.
Need kolm asja loetud peaks juba natukenegi midagi kübara alla kokku saama, et edasi minna. Võib-olla (kindlasti tegelikult) tasub tellida mõni raamat, kust veel rohkem tarkust ammutada. Ega minagi seda kõike omast peast võta, ikka koguneb noppeid siit-sealt LK ürituselt, asjadest arusaamisega on muidugi oma lugu, aga paremini hetkel seletada ei oska, sest ei tea.
[Muudetud: 20-12-2008 logman]
-
jjukii
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 368
- Liitunud: 05 Nov 2006 22:39
- Asukoht: viljandi
- Autod: 2101, 2107
ei soomest. ja selle kohta saab lugeda ja vaadata http://fiatforum.ath.cx/viewtopic.php?t=19225
cartrive on ka võimalus selline, mida on kasutatud sammuti lada peal..
cartrive on ka võimalus selline, mida on kasutatud sammuti lada peal..

-
jjukii
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 368
- Liitunud: 05 Nov 2006 22:39
- Asukoht: viljandi
- Autod: 2101, 2107
ei usu et legaalseks seda pilli tehakse. http://fiatforum.ath.cx/viewtopic.php?t=20682
otsesüütesüsteem
Mina leidsin selle süsteemi kohta mida kasutan esimesi pilte hungari ladaklubi galeriist kuskil 2002.a. Seal on paaril tegelasel (kes on tõsised elektroonikud olnud) õnnestunud hankida selle süsteemi aju ja ülejäänud olid nad ise ehitanud. Aga mõni aeg hiljem leidsin Samara remondiraamatutest ka süsteemi skeemi. Mingi aeg sai hakatud juppe koguma ladapoodidest üle kogu Eesti. Kõige raskem oli leida seda spets kommutaatorit kuna see peab suutma juhtida kahte süütepooli kordamööda, kusjuures juhtsignaal tuleb ajust mööda ühte juhet niiet kahe tavalise kommutaatori kasutamine oli välistatud. Kuskilt ei saanud aga juhtmestikku ja pistikuid niiet see on ise tehtud.
See on mikroprotsessoriga süütesüsteem mille mälusse on programmeeritud Samara mootori süütekarakteristikud.
Süsteem on minu auto peal juba töödanud 2 aastat mingit tõrget pole old. Ühtegi kuluvat detaili selles süütesüsteemis pole niiet vahetada tuleb ainult küünlaid (nagu tavalise süsteemiga) ja midagi reguleerida ka pole vaja.
Süsteemi võis kohata ka teistel mudelitel peale Samara, lausa mingil zil tüüpi veokal. Ning kuskil vene netilehel oli ka selle mälukivi programmeerimis teenus välja pakutud (tuunimise eesmärgil)
Asi koosneb:
-ajust
-2 kanalilisest kommutaatorist
-2 andurit hoorattal
-mootori temperatuuri andur
-2 süütepooli
[Muudetud: 23-12-2008 ruudi]
See on mikroprotsessoriga süütesüsteem mille mälusse on programmeeritud Samara mootori süütekarakteristikud.
Süsteem on minu auto peal juba töödanud 2 aastat mingit tõrget pole old. Ühtegi kuluvat detaili selles süütesüsteemis pole niiet vahetada tuleb ainult küünlaid (nagu tavalise süsteemiga) ja midagi reguleerida ka pole vaja.
Süsteemi võis kohata ka teistel mudelitel peale Samara, lausa mingil zil tüüpi veokal. Ning kuskil vene netilehel oli ka selle mälukivi programmeerimis teenus välja pakutud (tuunimise eesmärgil)
Asi koosneb:
-ajust
-2 kanalilisest kommutaatorist
-2 andurit hoorattal
-mootori temperatuuri andur
-2 süütepooli
[Muudetud: 23-12-2008 ruudi]
Keegi oskab soovitada mingit masinat ,millel on moodusüüde ja töömaht 1.6-1.8 ja millel oleks sissepritse?
Tahaks mingit lihtsat süsteemi ,millele on ka el. skeemi saada, sest ei jaga seda elektroonikat selel tasandil.
Eriti hea oleks ,kui oleks kellelgi pakkuda ka sellist komplekti.
Tahaks mingit lihtsat süsteemi ,millele on ka el. skeemi saada, sest ei jaga seda elektroonikat selel tasandil.
Eriti hea oleks ,kui oleks kellelgi pakkuda ka sellist komplekti.

.._____
./_____\ -KOPIKAS
(OIIIIIIO)
.U........U
./_____\ -KOPIKAS

(OIIIIIIO)
.U........U
-
kkarel
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 148
- Liitunud: 17 Sept 2004 12:44
- Asukoht: Tartu või Setumaa
- Autod: krossi 01
erineb pikkuse poolest... Kui juba pika esiotsaga audidel R5 kone tähendab üldjuhul seda, et radikas enam ette ära ei mahu ja hoopis kone kõrval asub, siis mõtle veel lada esiotsa pikkusele! Vaevalt, et käigukastki ilma vaheplaadita sobib. Miski pole võimatu, kuid kindlasti pole see just väga mõistliku vajaduste, võimaluste ja saadava tulemuse suhtega plaan.