K: Surve jahutussüsteemis?
K: Surve jahutussüsteemis?
- SexSix
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 2509
- Liitunud: 22 Juul 2007 17:18
- Asukoht: Viljandimaa
- Autod: 013
K: Surve jahutussüsteemis?
K: Kui suur on surve jahutussüsteemis väikses ringis? Vist kõrgem kui suures ringis? Jahutusradiaatori kork hoiab mingi 0,8 atist rõhku? Aga kui suureks tõstab veepumba töö kinnise termostaadi korral rõhu väikeses ringis? Samaral salongikütte radiaator on alumiinium ja valtsitud plast otsavannidega. Vahel tuleb jahutusvedeliku lõhna salongi kui pöörded suured.
-
ppavlik
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 163
- Liitunud: 17 Nov 2005 15:29
- Asukoht: Tartu
- Autod: VAZ 21011 '78 / VIS 2346 '03 / ZAZ 965 '61
Spekuleerin faktidele tuginemata, aga minu arust on kahtlane, et veepump jahutussüsteemis erilist survet arendab. Surve tekib ikka puhtalt soojuspaisumisest. Kõrgemad pöörded põhjustavad kõrgemat mootori temperatuuri, pöördeid alla lastes hakkab ka mootor varsti jahtuma. Pealegi pole see antud juhul ju oluline: leke tuleb üles leida ja kõrvaldada niikuinii.
- PuZuP
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1733
- Liitunud: 08 Aug 2002 23:52
- Asukoht: Tallinn, Nõmme
- Autod: 2106 '79
- Kontakt:
Mootorit jahutav vedelik liigub mootoris ju läbi avade, ümber nurkade ja soppide - seega on need takistuslikud tegurid voolavuses. Sellest tulenevalt tekib ka nö. takistuslik vastusurve, mitte rõhk, kuna vedelikku praktiliselt kokku suruda ei saa. Mida suuremas koguses üritada sama suurest avast (jahutuskanalid ja muud uurded) vedelikku läbi lükata seda suuremat takistust ta avaldab ning kuhugi on vaja vedelikul ju minna. Ehk siis madala pöörde puhul ei avaldata vedeliku liigutamiseks nii suurt jõudu, et ta hakkaks kuskilt välja ennast hooga ajama. Suurematel pööretel küll.
Tõenäoliselt on salongi kütteelemendi äärevannil tihendus kergelt otsa saamas ning suurema surve korral lihtsalt ei jõua tihendus enam süsteemi suletuna hoida.
Rõhk jahutussüsteemis on vajalik kõrgema keemistemperatuuri saavutamiseks pluss soojuspaisumiste arvestamine jne.
Enamikel liikuritel on jahutussüsteemi maksimaalrõhk "reguleeritud" 0,8 bar peale, ehk siis korgialuse vedru suutlikus hoida süsteemi suletuna maksimaalselt selle rõhu juures.
Suurematel mootoritel kus jahutusvedeliku enda liigutatav mass hakkab juba samuti rolli mängima on süsteemi maksimaalrõhk juba 1,5 bar. See tuleneb ka palju kütte- ja jahutuselementide asetusest, jahutusekraani suurusest, selle jahutusskeemist jne.
Tõenäoliselt on salongi kütteelemendi äärevannil tihendus kergelt otsa saamas ning suurema surve korral lihtsalt ei jõua tihendus enam süsteemi suletuna hoida.
Rõhk jahutussüsteemis on vajalik kõrgema keemistemperatuuri saavutamiseks pluss soojuspaisumiste arvestamine jne.
Enamikel liikuritel on jahutussüsteemi maksimaalrõhk "reguleeritud" 0,8 bar peale, ehk siis korgialuse vedru suutlikus hoida süsteemi suletuna maksimaalselt selle rõhu juures.
Suurematel mootoritel kus jahutusvedeliku enda liigutatav mass hakkab juba samuti rolli mängima on süsteemi maksimaalrõhk juba 1,5 bar. See tuleneb ka palju kütte- ja jahutuselementide asetusest, jahutusekraani suurusest, selle jahutusskeemist jne.