Eesti Ladaklubi

Ühel hommikul helises mu taskutelefon. Helistajaks oli vanem meesterahvas, kes olles veendunud, et valis ikka õige numbri, pakkus autot müüa. Olin segaduses. Endateada ei tahtnud ma ju mingit autot osta, kuna olen praegu hõivatud hoopis teiste ja suurtemate projektidega, mis iga inimese elus ikka teatud eluetapis ette võiksid tulla. Kuid siis, nagu läbi udu, hakkas kõik meenuma.

Et kaks-kolm aastat tagasi, ühel sügishommikul jalgrattaga tööle sõites jäi Tammsaare tee ääres silma üks garaaži tagurdav valge VAZ 2101. Mingil seletamatul ajendil keerasin tookord jalgratta garaažiboksi poole. Auto juures oli kena vanapaar, kellega arenes meeldejääv jutuajamine elust, olust, autost ja sellega seotud mälestustest. Õhus oli tunda nukrust eesseisva paratamutesaga, ehk ajaga kui ei saa enam autoga sõita. Ühesõnaga, tegin ettepaneku, et kui tõesti tuleb loobuda, et siis äkki võiks mulle helistada. Ja selle kõne ma siis saingi.

Kuigi mul oli väga kiire ning iseendale mõttes korrutades, et mul ei ole mingit aega uue auto jaoks ja olin seda juba ka telefonisse ütlemas, kui sain aru, et minuga oldi arvestatud. Minu vestlust garaaži juures oldi võetud kui mõnes mõttes lubadust. Leppisime aja kokku ja kohtusime garaaži juures. Alles siis oli mul võimalus seda autot hoolikamalt vaadata. Ja tõesti, auto on korralik. Värv peal, roostekohti ei tuvastanud, pagasiluugil isegi värvikood paberilipakal kirjas (valge, 233). Spidomeetri näit 45000, teine ring. Autoga on kaasas muidugi kõik dokumentatsioon, ostutšekk, juhendid, tehnilised talongid, mõned varuosad. Kindalaekas märkmik sõidupäevikuga...

Proovisõit näitas, et tagasild vajab tähelepanu - undas kõvasti, kiirenduses oli tühi koht sees. Lisaks selgus, et juhiistme seljatuge ei saa liigutada ja on fikseeritud asendis.

Kuigi auto väljalaske aasta on minu jaoks ehk "liiga uus" oli auto ja tema omanikud väga ilusad ja ostsin selle ära.
---

Esimese asjana parandasin tagasilda. Tõstsin tagaotsa üles ja selgus, et undab kaassõitjapoolne ratas. Kahtlustasin rattalaagrit. Kaasa tulnud varuosade hulgast leidsin poolassid, kuid nende vahetus tulu ei toonud. Mul endal oli 60000km ja vaikne '73 a. kopika tagasild olemas. Esimene mõte oli sild tervikuna vahetada, kuid proovisin esmalt differentsiaali vahetust ja see andis tulemust - tagasild on nüüd vaikne.

Siis hakkas lekkima salongi soojenduskraan, mille vahetamine teatavasti nõuab akrobaatikat. Edasi võtsin ette juhi istme jäiga seljatoe. Rike oli põhjustatud fiksaatori hammaste purunemisest. Õnneks leidus garaažis üks teine esiiste ja vahetasin istme raamid.

Veel korrastasin süütesüsteemi. Vahetasin ilma vaakumita jagaja vaakumiga jagaja vastu, sest nii oli auto tehasest tulnud. Proovisin "tunde järgi" süüdet reguleerida ja tundub, et sai ka parem - tühi koht kiirendades on praegu vaevu märgatav. Maanteel 120 km/h tuli päris äkki kätte ja ei olnudki hirmus. Käivitub samuti kergemini. Pikem sõit maanteel näitas kütusekuluks ~8L/100km, mis pole ju paha.

Veel tegin "ilu" töid. Puhastasin küljekarbid allpoolt iluliistu roostetõrje vahendist, eemaldasin pigiplekke ja "tuunisin" ka pisut.

17. septembril läksin oma autoga eputama Vanatehnika Lustisõidule. Oli tore õhtu, kuid vahetult enne garaaži minekut enam starter ringi ei käinud. Õnneks on VAZ-il erinevalt tema eeskujust FIATist olemas käivitusvänt ja nii sai auto ikka käima. Probleem oli ühenduses. Tõmbereleest starterisse mineva juhtme otsas olev klemm oli päris lahti ja sädeles. Natuke tangidega pingutamist ja korras.


Tööd, mida peaks veel tegema:

- Auto suitseb. Mitte kogu aeg vaid aeg-ajalt, lambist nii külmalt kui soojalt tossab silmnähtavalt 10s ja siis jälle ok. Kahtlustan kergelt kinni jäävat õlirõngast, sest rikkis klapisääre tihendite puhul peaks ta ju käivitadas sinist viskama?
- Karburaatori profülaktikaline puhastus, reguleerimine. Kummalisel kombel ei leia ma sellelt karbussilt kohta, kust pöördeid saaks reguleerida. Liiga uus mudel minu jaoks.
- Likvideerida roolilõtk. Ei mitte sillas, vaid salongis. Rool loksub vasakule-paremale nii 2 mm. Muidu ei saaks arugi, kuid ebatasasel teel sõites hakkab kaasa põrisema.
- Veelgi vaiksema salongi saavutamiseks on vaja uksepolstrite vahele midagi sokutada. Kipuvad teinekord samuti kaasa surisema.
- Mootoriruumi pesu. Autol peaks ju kõik kaunis olema eks ole.


Sedasi. Oman nüüd jälle sõiduvõimelist kopikat. Panen oma sõidud ja tegevused eelmise omaniku poolt alustatud sõidupäevikusse kirja, siis pärast hea lugeda.

Kohtumiseni liikluses!

---

Mõni päevapilt kah:





Eemal asfaldile joonistatud kummipäõletusjälgi ei teinud mina.


Salong. Pisut muudetud:


Lõpuks üks pildiviide avarast internetist. Võetud üles lustisõidul 17. sept. 2013. Kahjuks köidab piltnikku rohkem kõrval seisnud must koletis. Töörahva autot on põgusalt näha vasakus servas.

Link pildile: https://lh6.googleusercontent.com/-Xa7W ... 6A0691.JPG

Kevad on aeg kui talvevarjenditesse pugenud vene autod hakkavad pisitasa välja pugema. Erandiks ei ole minu valge kopikas.
Käivitamine õnnestus esimese korraga. Aku oli sügisesest laadimisest veel üsna ergas!

Ühe tööna mõtlesin paigaldada kopikale garaažinurgas seisva 5-käigulise kasti. Kaks õhtut nokitsemist ja saigi vahetatud. See käigukast oli siinse foorumi vahendusel ostetud ja mul ei olnud neutraalset arvamust käigukasti töökorras olekust. Proovisõidu ajal oli gaasilahtilaskmisel kuulda "kõrinat" hiljem kõrises juba ka kohapeal tühikäigul töötades. Vaatasin auto alla - summuti sai liiga hästi alla pandud ja käis kardaani tugilaagri vastu. Nüüd on vaikne.

5-käiku on ikka päris mõnus! Kohe nagu päris auto! Alusetuks osutus ka kartus, et pisike 1200-ne mootor ei jaksa autot 5-käigul liigutada. Jaksab küll! Seisma ei jäänud auto ka 1. 2. ja 3. käigul.

Küll aga on nüüd täitsa metsas spidomeeter. GPS seadme järgi 50 km/h sõites oli kiirusemõõtja osuti juba üle 60 km/h. 90 km/h saabus 110 juures... Mul oli nagu meeles, et ma vahetasin sellel 5-käigulisel kastil spidomeetri teo ära, kuid ma eksisin. Kui ajalises plaanis tegeled asjadega 5-6-7 aastase vahega, siis mõned asjad lähevad ikka meelest. See kast, millel ma rulliku 4.3 silla jaoks ära vahetasin, andsin ma kod. SexSixile.

Vaatasin eelmise postituses tööde järjekorda. Sealt on teostatud kaks tööd:
- uksepolstrid muudetud vaiksemaks
- mootoriruumi pesu

Mootoriruumi pesuga läks muidugi halvasti ka. Nimelt lõikas terav veejuga kummivoolikute riidest katetesse inetud sälgud. Teave hoiatuseks teisele.

Lõpetuseks veel sinisest tossust.
Ületalve seismise järel sinist ei visanud. Suure sinise pilve tekitas pärast seda, kui mootor tiksus mõne aja tühikäigul.
Klapisääretihendid on muidu ostetud.

Eelmine hooaeg jäi veebipäevikus lõpetamata. Pikalt ei olegi vaja kirjutada, kui vaid et oli tore oma autoga sõita!
Karbussiga tegin paar katset. Leidsin ühe vana mehaanilise karbussi. Algselt oli see kasutatud käkk. Sportlikust huvist puhastasin selle seest ja väljast. Reguleerisin ujukit jms raamatute järgi ja ka niisama katse-eksitus meetodil. Mingil hetkel sain seisu, kus auto kiirendas kenasti, aga kütusekulu oli nagu veidike kõrge.
Võtsin kätte originaal karbussi, mis on vaakumiga edasiarendus. Ühtlasi avastasin ka põhjuse, miks ta hästi ei käinud. Õhudüüsid olid vahetuses! Igatahes panin modernse karbussi peale ja hetkel töötab mootor väga hästi.
Klapisääre tihendid vahetasin samuti ära. Võib julgelt öelda, et sinise tossu viga oli nendes. Osad tihendid olid lihtsalt katki.

Sedasi. Ees on kevad ja loodan ka see hooaeg Žiguliga pisut liigelda. Kahjuks pidin loobuma elukohalähedasest garažeerimis võimalusest, mis kindlasti pärsib auto kasutamist.

Talvekorteris:


Kliki: sügispilt 1

Kliki: sügispilt 2

Kliki: sügispilt 3

Ei ole midagi "liiga uus". Näiteks päikesesirmide vardad on veel metallist. Uuematel plastikust. Kas "kahurimäärde" alt ilmusid ka mõned roostekolded?

Tere! Väga ilus auto! Kas armatuurlauas olev Videotoni raadio on ainult dekoratsiooniks või teeb häält ka? Seda saaks kasutada näiteks võimendina ning FM-i püüdva raadio või mp3 mängija kindalaekasse peita.

Tere! Vastuseks sexsix'ile: salongi on tuunitud. Leia vähemalt kolm mitte-vastavust 1980-nda autoga

Kahurimäärde alt tuli ilus valge Žiguli välja. Tõesti, üle ootuste ilus. Üks väike roostekoht on tagastange kinnituse juures. Ostes oli stange ka kõver ja tiib pisut lohkus: garaaži avarii tagajärg..

Videotoni raadio on töökorras. Ainult skaala nupp tahab aeg-ajalt ära tulla. Pimedas võtab kesklainet korralikult: P-Korea, araabia jaamad jne. Mul on paar Videotoni veel ja meeles mõlgub monofoonilise FM raadio projekt ikka sinna originaal raadiokorpuse sisse.

Kelladeplokk.

Kelladeplokk on õige vastus. Originaalis oli musta taustaga. Lisaks vahetatud tahavaatepeegel ja juba nimetatud päikesesirmi pulgad, mis olid plastikust.
Veel vahetasin raadio ümbert plastik ümbrise, mis enne oli mustast plastikust. Käigukang on ka kroomitud (03,06 oma?), aga see ei paista piltidelt välja.

Selle auto juures on huvitaval kombel aknaväntade alused plastist vahetükid kroomitud. Küsisin veel vanalt omanikult üle, pidi olema originaal. Vändad ise on veel metallist 2101-e omad, aga ukse lingi ümbris on juba soontega nagu 21011-l.

Tahaks veel vahetada armatuurlaua ja kaassõitja päikesesirm võiks peeglit evida.