Pikka aega olin soovinud endale 01-te. Ilmselt jäi vanaisadest külge pisik- mõlemal oli 01. Viimase lükke andis ostuks sõber, kes ütles kaua sa vesistad ning järgmine päev olimegi teel masinaid vaatama.
Ostetud masina leidsin lõpuks Rakvere külje alt. Auto oli pikalt ülevaatuseta ning pestud oli teda samuti ilmselt 80ndatel. Hinda sai natukene alla räägitud ning olingi helesinise kopika omanik. Ei heidutanud kohatised roostetäpid, suht väsinud sisemus ning puudulik ülevaade põhjaalusest. Rakverest vedas masin ennast ise Pärnusse. Esimene sõit oli justkui ajas rändamine. Mootori mürin, aeglane kulgemine ning raadio puudumine- Fun.
Nüüd siis aga autost täpsemalt. Tegemist 1972 Vaz 01. Esmane registreerimine on 01.01.1972. Tundub, et peal on originaal värv, kui viimane on kulunud, kohati roostele kaotanud. Küljekarbid tunduvad vahetatud ning iluliist on oma teed läinud. Sees olid riidest istmekatted ning nende all oli korralik ``vakstu`` sisu v.a juhiiste, mis oli paremaid aegu näinud. Armatuuril olid pikad mõrad ning hõbedased iluliistud olid omadega täiesti läbi. Kere oli üsna viisakas, arvestades et tegemist 40 aastase masinaga. Eelmine omanik oli suutnud kuskil talumasina otsas pool juhikülge ära rihtida, küll mitte kõvasti, kui piisavalt, et üldpilti võimsalt rikuks. Tolmu ja mulda oli aastatega niipalju sisse kogunenud, et paisupaaki oli settinud korralikult liiva, pagasiruum oli paksu virtsaliiva segu all ning salongis hingata ei olnud kasulik. Uksed lukku ei käinud ning probleeme oli tulede, pidurite ja kohati käigukastiga. Lisaks hakkas mootor ``köhima`` natukene suurematel kiirustel. Puudusid karpide iluliistud, tahavaatepeegliks on mingi uuema otsa plastikplönn, mis rippus ausõnaga ukse küljes.
Positiivsest poolest olid hästi säilinud kroom stanged, ilukilbid jms väikesed jupid, asjad, mis antud masinale annavad minu arust just selle õige efektse välimuse.
Originaal mootor on vahetatud 1.3 vastu, kuna eelmine olevat andnud otsad. Mis oli üllatavaks, oli see, et antud mootori hooldusraamat tuli kaasa. Mis veel kohe alguses silma jäi, oli väga väsinud ning ``ujuv`` põhjavaip ning pisiasi, et kolmnurk-akende kinnitused olid lahti.
. Lisaks on hindamatuks abimeheks olnud pildi olev raamat ning muidugi ladaklubi foorum. Selle ees müts maha foorumitegelaste ees. Küsimustele olen alati kiired ja informatiivsed vastused saanud ning mingit parastavat, üleolevat suhtumist pole veel siin kohanud.
) ning mootori puhastust.