2101, arras100 , 1975
Postitatud: 05 Jaan 2013 09:40
Sai ostetud endale 01 jääraja eesmärgil. Teades natuke auto ajalugu oli kindel, et tööd tuleb teha.
Kapoti all "klõbisenud" 1200 tuli kindlasti välja vahetada. Maailmas on veel häid inimesi ja sõber oli nõus aitama nii nõu kui jõuga, pakkudes mulle heas korras 1500st vägilast. Kui kuti garaaši läksime, et vähe uudistada ja ringi vaadata mis on tal veel alles jäänud eelmistest kopikatest, oli pilt üsna haruldane. Nurgast vaatas vastu sisse pakitud ja suurepärase väljanägemisega 1200ne mootor, mis ei olnud veel oma pika eluea kohta mitte minutitki ringi ajanud. Mootori jaoks oli õli võõras asi. riiulid olid täis erinevat lada kraami , mis siiani kiles ja kasutamata. Oma iludusele sain sealt veel pakendis piduriklotse, kojameeste mootori ja palju muud.
Töö hakkas pihta sõbra garaašis , kus kõik vajalik olemas. Projekt, mis oli nõudnud juba üsna mitu head päeva aga tulemust ei andnud, tundus vahepeal juba võimatu. Kui saime esimesed turtsatused ja sinised tossupilved kätte, mõte muutus. Asi peab valmis saama!
Hetkel auto ootab minu vaba aja taga, et saaks minna keretöödega edasi. Jäärada näeb ta oma elus kindlasti, sama kindel on ka see, et LADA kevadel kuusakoski kaalul ei lõpeta.
See oli minu esimene projekt , mida alustades teadsin kapotialusest sama palju kui naisterahvas saunast ja õllejoomisest,( kaudselt ja väga vähe). Hetkel on seis juba palju parem. kui miskit seal jukerdab, ei ava kapotti ja ei vahi ringi käivat ventikat lolli näoga.
Kapoti all "klõbisenud" 1200 tuli kindlasti välja vahetada. Maailmas on veel häid inimesi ja sõber oli nõus aitama nii nõu kui jõuga, pakkudes mulle heas korras 1500st vägilast. Kui kuti garaaši läksime, et vähe uudistada ja ringi vaadata mis on tal veel alles jäänud eelmistest kopikatest, oli pilt üsna haruldane. Nurgast vaatas vastu sisse pakitud ja suurepärase väljanägemisega 1200ne mootor, mis ei olnud veel oma pika eluea kohta mitte minutitki ringi ajanud. Mootori jaoks oli õli võõras asi. riiulid olid täis erinevat lada kraami , mis siiani kiles ja kasutamata. Oma iludusele sain sealt veel pakendis piduriklotse, kojameeste mootori ja palju muud.
Töö hakkas pihta sõbra garaašis , kus kõik vajalik olemas. Projekt, mis oli nõudnud juba üsna mitu head päeva aga tulemust ei andnud, tundus vahepeal juba võimatu. Kui saime esimesed turtsatused ja sinised tossupilved kätte, mõte muutus. Asi peab valmis saama!
Hetkel auto ootab minu vaba aja taga, et saaks minna keretöödega edasi. Jäärada näeb ta oma elus kindlasti, sama kindel on ka see, et LADA kevadel kuusakoski kaalul ei lõpeta.
See oli minu esimene projekt , mida alustades teadsin kapotialusest sama palju kui naisterahvas saunast ja õllejoomisest,( kaudselt ja väga vähe). Hetkel on seis juba palju parem. kui miskit seal jukerdab, ei ava kapotti ja ei vahi ringi käivat ventikat lolli näoga.
Teisel pildil tagant paistev sinine kopikas on jõle tuttav,Keio oma?
