2101, twist, 1971
2101, twist, 1971
Foorumi reeglid
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
- VäikeMägilane
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1464
- Liitunud: 06 Sept 2002 20:12
- Asukoht: Mägi-Eesti
- Autod: 2107, Niva, VFTS
- Kontakt:
oleneb mis otstarbeks. Samas on oluline silmaspidada kogu! sisselaske trakti pikkust ning ka kalletAlgselt postitas: twist
darts mainis kunagi oma teemas, et 15-17 cm oleks weberite puhul normaalne pikkus. Tegin 17.
Loodan, et karpa ja kolle vahele ikka mingi leevendi tuleb (vastasel korral hakkab kuskilt midagi murduma ning karpad võivad lakata töötamast korralikult mingil pöörete vahemikus ning tulemus on auk kolvis või plokist paadiankur), või on ned mingid erilised karpad mis ei vaja neid puhvreid?
Festina lente!
Ei saa ma aru, kuidas üldse ilma "puhvriteta" kollet ja karpasid ühendada saaks. Ühesõnaga, kollektori ja karpa vahele tulevad just selleks mõeldud kummilutid.
Sama töö teeksid ära ka silikoonlõdvikud.
Karpad ise on 35 kraadise nurga all, et ujukikambrid õiges asendis oleks. Lühema kollektoriga oleks tulnud runnerite pikkuse erinevus liiga suur ja lisaks tekkinud järsud nurgad.
Äärmiselt lihtsustatult öeldes on pikema kollega madalalt rohkem väänet
Sama töö teeksid ära ka silikoonlõdvikud.
Karpad ise on 35 kraadise nurga all, et ujukikambrid õiges asendis oleks. Lühema kollektoriga oleks tulnud runnerite pikkuse erinevus liiga suur ja lisaks tekkinud järsud nurgad.
Äärmiselt lihtsustatult öeldes on pikema kollega madalalt rohkem väänet
- VäikeMägilane
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1464
- Liitunud: 06 Sept 2002 20:12
- Asukoht: Mägi-Eesti
- Autod: 2107, Niva, VFTS
- Kontakt:
--madala väände juures on rohkem tegureid kui kollektor (pean silmas sinu trompeteid ja karpade enda üldpikkust)Algselt postitas: twist
Ei saa ma aru, kuidas üldse ilma "puhvriteta" kollet ja karpasid ühendada saaks.
--Ikka saab ja on tehtudki, aga reeglina kauaks ei jätku mootorit sel juhul.
(Sigullil originaalil on ka ilma kummilututa ju;) aga tegu on siiski vertikaalkarpaga, niiet natuke teine maailm.
Ühesõnaga, kollektori ja karpa vahele tulevad just selleks mõeldud kummilutid.
--Kuidas need kummilutud kinnitatakse kolle ja karpa külge õhutihedalt? On nad piisavalt jäigad (vulkaniseeritud?)?
Sama töö teeksid ära ka silikoonlõdvikud.
-- Mis moodi? Või on need karpad kerged nagu udusuled?
Äärmiselt lihtsustatult öeldes on pikema kollega madalalt rohkem väänet
Festina lente!
Neid karpasid oleks äärmiselt raske ilma puhvriteta kinnitada. Tehasest tulles kinnituvad nad samamoodi: kummilutudega ja klambrid ümber. Kui tõesti vaja, võin ka trompetite poole toe panna, kuid arvatavasti pole seda siiski vaja. Ning jah, need karpad on kerged. Kui aega saan, võin Lada süsteemiga võrdlemiseks teda kaaluda.
Olen teadlik, et pikk kollektor ei ole ainus tegur madala väände saavutamiseks. Aga see on üks mitmest tegurist, nagu ka "väikesed" kanalid, 4-2-1(mitte 4-1) kolle jms.
Olen teadlik, et pikk kollektor ei ole ainus tegur madala väände saavutamiseks. Aga see on üks mitmest tegurist, nagu ka "väikesed" kanalid, 4-2-1(mitte 4-1) kolle jms.
- VäikeMägilane
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1464
- Liitunud: 06 Sept 2002 20:12
- Asukoht: Mägi-Eesti
- Autod: 2107, Niva, VFTS
- Kontakt:
endal ka pooleli karpade paigaldus,mis roll sellel kaldel seal on?Algselt postitas: VäikeMägilaneoleneb mis otstarbeks. Samas on oluline silmaspidada kogu! sisselaske trakti pikkust ning ka kalletAlgselt postitas: twist
darts mainis kunagi oma teemas, et 15-17 cm oleks weberite puhul normaalne pikkus. Tegin 17.
Loodan, et karpa ja kolle vahele ikka mingi leevendi tuleb (vastasel korral hakkab kuskilt midagi murduma ning karpad võivad lakata töötamast korralikult mingil pöörete vahemikus ning tulemus on auk kolvis või plokist paadiankur), või on ned mingid erilised karpad mis ei vaja neid puhvreid?
- juss
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 171
- Liitunud: 07 Jaan 2008 19:14
- Asukoht: põlva
- Autod: 2106/2101/2X21011/VTR1000(streetfighter)
Karpade sünkroniseerimine ju väga lihtne, kellad külge ja ainult 3 kruvi vaja kruvida. Tunduvalt rohkem aega ja jebimist on segu paika saamisega, oi seda düüside vahetust Segu paika saamisega oleks hea vast isegi mõni segukell muretseda, lairiba anduriga pole vast mõtet aga tavalise lambdaga toimiv segukell peaks ka asja ära ajama.
Kollektori pikkus ja jämedus mõjutab väänet ja väände momenti samamoodi kui karpa lõõri jämedus. kindlasti kuskilt intraneti avarustest võimalik leida kalkulaatoreid ja teooriat sisselaske lõõrde kohta.
Kas lõõrid on muidu sama jämedad kui karpa lõõr? Hea oleks kui karpa poolne ots oleks võimalikult kaua samas jämeduses kui karpa lõõr, et ei oleks järske üleminekuid ega astmeid. Ühelt jämeduselt teisele üle minne tehib ju hõrenduse kõikumine ja võin juhtuda, et teatud pööretel jääb segu lahjaks.
[Muudetud: 6-3-2011 juss]
Kollektori pikkus ja jämedus mõjutab väänet ja väände momenti samamoodi kui karpa lõõri jämedus. kindlasti kuskilt intraneti avarustest võimalik leida kalkulaatoreid ja teooriat sisselaske lõõrde kohta.
Kas lõõrid on muidu sama jämedad kui karpa lõõr? Hea oleks kui karpa poolne ots oleks võimalikult kaua samas jämeduses kui karpa lõõr, et ei oleks järske üleminekuid ega astmeid. Ühelt jämeduselt teisele üle minne tehib ju hõrenduse kõikumine ja võin juhtuda, et teatud pööretel jääb segu lahjaks.
[Muudetud: 6-3-2011 juss]
Segukell on hea mõte. Häälestada lasen ilmselt mõnel kaherattaliste hingeeluga rohkem kursis oleval inimesel. Kuigi endalgi kogemus mööda külgi maha ei jookseks. Karpa lõõrid on 38mm ja kaanes enne kollektoriga kohtumist 33mm. Üleminekuteks treisin sisekoonusega torujupid. Vahepeal on ühtlase läbimõõduga 35mm toru.
- VäikeMägilane
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1464
- Liitunud: 06 Sept 2002 20:12
- Asukoht: Mägi-Eesti
- Autod: 2107, Niva, VFTS
- Kontakt:
-
cccve
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 654
- Liitunud: 01 Apr 2006 16:07
- Asukoht: Viljandimaa
- Autod: Lada Samara Carlota, Lada Samara S1600, Lada VFTS
Enamusel suurt rallit sõitvatel autodel selline lahendus! FIA'le vastab siis ei tohiks nõrgaks jääda!Algselt postitas: undu
kas see puu nõrgaks ei jää:yllatunud, sest kui ikka (puht oletuslik) 80-100 kg mees nüüd seal istme küljes traksidega ja üle katuse läheb, siis kas see iste lahti ei pruugi tulla, kerge võib ta ju olla, aga ohutus
lihtsalt mõte...