21061, 06VAZ, 1991
Postitatud: 15 Okt 2009 00:30
Tervist.
Kuna hiljuti sain ühe "Lada" tüüpi sõiduauto omanikuks, siis mõtlesin, et ehk on teistel ka huvi konkreetse sõiduki hetkeseisundi ning tulevikuga seonduva vastu.
Minu huvi endise N.Liidu päritoluga sõiduautode vastu on mu tutvusringkonnas juba laialt teatud-tuntud.
Senimaani on see küll piirdunud teiste markidega ja VAZ on nende hulgast kuidagi välja jäänud. Nüüd aga "ma-ei-tea-mis-hetkeemotsiooni-ajendil" olen viimasel ajal pikemalt jäänud seirama ka igasuguseid "Ladade" ja "?igulide" müügikuulutusi.
Miskipärast on mu tähelepanu esialgu kõige rohkem köitnud just VAZ 2103 ja 2106. Ma ei tea miks, aga mulle lihtsalt meeldib nende autode välimus. Seetõttu olen viimased pool aastat "kamminud" erinevaid Eesti automüügisaite, vaadanud pilte ja uurinud hindasid.
Ütleme nii, et korralike ja originaalkonditsioonis 06-tega on Eestis suhteliselt hapu seis: neid kas ei ole, või siis on, aga ei taheta müüa. Või siis teine variant, et olemasolevatele, mida siin-seal mõnes automüügiportaalis näha võib, on niisugune utoopiline hinnanumber külge pandud(30 000.-, 40 000.-, 60 000.- jne.), et kui sa just paadunud "nostalgiafriigist" rikas kollektsionäär pole, kellel rahakott puuga seljas, siis käid selliste hinnanumbritega autodest ikka väga suure kaarega mööda.
Normaalne inimene ostaks juba ammu omale kas mingisuguse BMW, Opeli, või Audi. Mina pole, tänu oma nostalgiahuvile N.Liidu autode vastu, juba ammu enam normaalne inimene ja ma olen sellega juba täiesti leppinud. Nagunii lõpevad niisugused "haigused" kõigil ühtemoodi.
Niisiis otsustasin, et kasvõi nui neljaks, aga ma pean omale kusagilt kunagi saama mõne originaalkonditsioonis "VAZ 2106"-e, mis kannaks veel tehasevärvi, ei vajaks kapitaalseid keretöid, ei roostetaks jube rämedalt, oleks avariivaba ning mille hind oleks auto seisukorraga tasakaalus. Raske olukord, kuna originaalkonditsioonis autosid pole Eestis enam suurt alles jäänud. Rääkimata Venemaast, kus konkreetse mudeli müügilahtris domineerivad juba mingisuguse "tjuuningu" osaliseks saanud autod.
Eks sellele süstemaatiliselt süvendatud otsingutööle "kallas õli tulle" ka paar tuttavat, kelledest ühel on 1970-nda väljalaskeaastaga "kopikas", potisinist värvi, ning teisel merekarva VAZ 2106. Mõlemad veel originaalvärvi all.
Kuna enamus 2106-ed on kas bee?id, valged või kakaopruunid, siis nood variandid jäid kõrvale. Mina tahtsin endale teistsuguse värvitooniga autot.
Vaatasin igal hommikul ja õhtul netis kuulutusi, kuid ühtegi sellist sobivat 06-te silma ei hakanud, mida nähes oleks seest läbi käinud selline "äratundmisjõnks", et see on nüüd see "õige".
Sirvisin neid erinevaid veebilehti ikka hea jupp aega, kui hiljuti avastasin, et Auto24 portaali on müüki ilmunud üks helehalli värvi, 1991 a. VAZ 21061.
Kuulutusse oli lisatud, et auto on avariivaba, originaalvärvi all ja tal on olnud üks omanik.
Kuna mu teadmised sellistest spetsiifilistest mudelitest olid too hetk suht olematud, siis võtsin appi ühe targa raamatu. Seal oli kirjas, et taoline modifikatsioon tähendab siis VAZ 2103 mootoriga VAZ 2106-te. Väidetavalt pidi see venelase valmistatutest kõige vastupidavam või "pommikindlam" VAZ-i mootor olema.
Kuna piltide peal tundus see "nullkuus" paljutõotav olevat, siis läksime kaasfoorumlasega "kopeika70" Tallinnasse, kus oli võimalik autot ka oma silmaga näha.
Kohale jõudes saime siis mitme silmapaariga seda helehalli 21061-te pealt ja alt, seest ja väljast uurida ja puurida.
Ütleme nii, et esmamulje oli hea. Lisaks auto rahuldavale üldmuljele meeldis mulle korralik pagasiruumi põhi. Varuratta süvend oli kunagi vist küll mingisuguse kerge "plõmaka" saanud, kuna sellel oli üks nurk natuke mõlkis. Ülejäänud pagasiruumi põrand oli laias laastus puhas ja roostevaba.
Samuti oli kerge tolmu ja õliga kaetud mootoriruum siit-sealt, keevisliidete kohtadelt pindmise roostega koos. Eks aeg ja kehv roostekindlus tolle aasta autodel teevad oma töö. Selle vastu aitab aga kapotialuse pesemine ning pärastised väikesed värviparandused. Üks lauge mõlk asub ka juhipoolsel tagauksel. See olevat tekkinud väidetavalt tungraua survest, kui tagaratast vahetati.
Minuga kaasas olnud foorumiliige "kopeika70", kellel on minust tunduvalt suuremad kogemused/teadmised N.Liidu autodest, ütles et uuemate 2106-te üks põhihäda oli nende olematu roostekindlus. Tänapäevasematele keredele lasti, võrreldes 70-80 aastate mudelitega, peale mingi 23-nda järgu kvaliteediga aluskrunt, sellele värv selga ja paljud nurgatagused ei saanud omale krunti pealegi. Vanemad mudelid pidasid seevastu ilmastikutingimustele ja korrosioonile paremini vastu.
Üks pisinüanss(mis on omakorda suur pluss) on see, et auto algne omanik on alles hoidnud tehasest kaasa pandud auto enda originaalvärvi, millega saab väikeseid parandusi teha(kivitäkked, kriimud jms.).
Kuigi kere tahab, nagu eelnevalt mainitud, siit-sealt värviparandustöid saada, siis seevastu mootor, pidurid ja käiguosa olid väga head. Selles saime väikest testsõitu tehes ise veenduda ja seda kinnitas ka ülevaatuspunkti töötaja allkiri auto tehnilises passis.
Ust lahti tehes lõi salongist vastu spetsiifiline, VAZ 2106-le omane reisijateruumi lõhn. Mitte et see ebameeldiv oleks olnud- vastupidi.
Avaldati küll kahtlust, et kas see ikka tema nö. õige salongilõhn niikaua säilib. Mina oma piiratud teadmistega "Ladamaailmast" oletan, et kas sellist spetsiaalset, Lada salongilõhnalist parfüümi tehaksegi. Ehk on see siiski ikka tema enda istmete ning polstrimaterjalide lõhn. Väike asi, aga (vähemalt minu jaoks) määrava tähtsusega.
Veidike arutlemist-mõtisklemist auto juures ja õige varsti saime omanikuga kaubale ning leppisime hinnas kokku, mis mõlemaid osapooli rahuldas.
Tagasiteel kodu poole ja sellele järgnevat päeva võiks nimetada võitluseks iseenda sisemise "minaga". Terve ja kaine talupojamõistus käskis mul asjasse reaalselt suhtuda ning praegusel MASU, TÄPE ja PUPU ajal raha mitte laiali loopida "mingisuguste mõttetute autode peale". Samas aga minu vereringes elutsev "(vana)tehnikavähk" on oma haarmed juba nii kapitaalselt laiali ajanud, et vähehaaval lämmatas ka selle viimase, terve mõistuseraasukese. Peale konsulteerimist mõnede tuttavatega, kelledest osa kirjeldas mulle väga ilmekalt, mida nad minuga teevad, kui ma seda autot kohe ära ei osta, andsin pikapeale ühiskondlikule survele järgi.
Eks kunagi kaugemas tulevikus ole näha, oli see ostuotsus nüüd õige või vale.
Mõni nädal hiljem läksin autole uuesti järgi, et vormistada ta ARK-is oma nimele ning võtta suund juba tema uude koju- teiste neljarattalistest eakaaslaste ja "kaasmaalaste" juurde.
Praegu ta seisab siis oma "uues kodus" varju all ja ootab järgmise aasta soojemaid ilmasid. Talve see auto enam ei näe, kuigi temaga on vist vähemalt ühe korra (poolsoolases) lumes käidud, mida võib järeldada roostes tagasillalt ning uste alumistelt servadelt, kuhu on samuti väikesed roostemullid tekkinud. Tema saatus saab olema rohkem suvisel perioodil ilusate ilmadega ringivuramise sõiduk.
Igasugused valuveljed, toonkiled, kleepsud ja muud, autot nn. "kiiremaks" tegevad lisandid on selle "Lada" puhul 100% välistatud. Originaalsus/autentsus ikka eelkõige. Sellisel autol on igal ajal rohkem väärtust. Vähemalt mina arvan nii.
Eks ma püüan nüüd jõudumööda seda teemat edaspidi ka kajastada, vastavalt plaanitavatele/tehtavatele töödele.
[Muudetud: 4-18-2010 Priidic]
Kuna hiljuti sain ühe "Lada" tüüpi sõiduauto omanikuks, siis mõtlesin, et ehk on teistel ka huvi konkreetse sõiduki hetkeseisundi ning tulevikuga seonduva vastu.
Minu huvi endise N.Liidu päritoluga sõiduautode vastu on mu tutvusringkonnas juba laialt teatud-tuntud.
Senimaani on see küll piirdunud teiste markidega ja VAZ on nende hulgast kuidagi välja jäänud. Nüüd aga "ma-ei-tea-mis-hetkeemotsiooni-ajendil" olen viimasel ajal pikemalt jäänud seirama ka igasuguseid "Ladade" ja "?igulide" müügikuulutusi.
Miskipärast on mu tähelepanu esialgu kõige rohkem köitnud just VAZ 2103 ja 2106. Ma ei tea miks, aga mulle lihtsalt meeldib nende autode välimus. Seetõttu olen viimased pool aastat "kamminud" erinevaid Eesti automüügisaite, vaadanud pilte ja uurinud hindasid.
Ütleme nii, et korralike ja originaalkonditsioonis 06-tega on Eestis suhteliselt hapu seis: neid kas ei ole, või siis on, aga ei taheta müüa. Või siis teine variant, et olemasolevatele, mida siin-seal mõnes automüügiportaalis näha võib, on niisugune utoopiline hinnanumber külge pandud(30 000.-, 40 000.-, 60 000.- jne.), et kui sa just paadunud "nostalgiafriigist" rikas kollektsionäär pole, kellel rahakott puuga seljas, siis käid selliste hinnanumbritega autodest ikka väga suure kaarega mööda.
Normaalne inimene ostaks juba ammu omale kas mingisuguse BMW, Opeli, või Audi. Mina pole, tänu oma nostalgiahuvile N.Liidu autode vastu, juba ammu enam normaalne inimene ja ma olen sellega juba täiesti leppinud. Nagunii lõpevad niisugused "haigused" kõigil ühtemoodi.
Niisiis otsustasin, et kasvõi nui neljaks, aga ma pean omale kusagilt kunagi saama mõne originaalkonditsioonis "VAZ 2106"-e, mis kannaks veel tehasevärvi, ei vajaks kapitaalseid keretöid, ei roostetaks jube rämedalt, oleks avariivaba ning mille hind oleks auto seisukorraga tasakaalus. Raske olukord, kuna originaalkonditsioonis autosid pole Eestis enam suurt alles jäänud. Rääkimata Venemaast, kus konkreetse mudeli müügilahtris domineerivad juba mingisuguse "tjuuningu" osaliseks saanud autod.
Eks sellele süstemaatiliselt süvendatud otsingutööle "kallas õli tulle" ka paar tuttavat, kelledest ühel on 1970-nda väljalaskeaastaga "kopikas", potisinist värvi, ning teisel merekarva VAZ 2106. Mõlemad veel originaalvärvi all.
Kuna enamus 2106-ed on kas bee?id, valged või kakaopruunid, siis nood variandid jäid kõrvale. Mina tahtsin endale teistsuguse värvitooniga autot.
Vaatasin igal hommikul ja õhtul netis kuulutusi, kuid ühtegi sellist sobivat 06-te silma ei hakanud, mida nähes oleks seest läbi käinud selline "äratundmisjõnks", et see on nüüd see "õige".
Sirvisin neid erinevaid veebilehti ikka hea jupp aega, kui hiljuti avastasin, et Auto24 portaali on müüki ilmunud üks helehalli värvi, 1991 a. VAZ 21061.
Kuulutusse oli lisatud, et auto on avariivaba, originaalvärvi all ja tal on olnud üks omanik.
Kuna mu teadmised sellistest spetsiifilistest mudelitest olid too hetk suht olematud, siis võtsin appi ühe targa raamatu. Seal oli kirjas, et taoline modifikatsioon tähendab siis VAZ 2103 mootoriga VAZ 2106-te. Väidetavalt pidi see venelase valmistatutest kõige vastupidavam või "pommikindlam" VAZ-i mootor olema.
Kuna piltide peal tundus see "nullkuus" paljutõotav olevat, siis läksime kaasfoorumlasega "kopeika70" Tallinnasse, kus oli võimalik autot ka oma silmaga näha.
Kohale jõudes saime siis mitme silmapaariga seda helehalli 21061-te pealt ja alt, seest ja väljast uurida ja puurida.
Ütleme nii, et esmamulje oli hea. Lisaks auto rahuldavale üldmuljele meeldis mulle korralik pagasiruumi põhi. Varuratta süvend oli kunagi vist küll mingisuguse kerge "plõmaka" saanud, kuna sellel oli üks nurk natuke mõlkis. Ülejäänud pagasiruumi põrand oli laias laastus puhas ja roostevaba.
Samuti oli kerge tolmu ja õliga kaetud mootoriruum siit-sealt, keevisliidete kohtadelt pindmise roostega koos. Eks aeg ja kehv roostekindlus tolle aasta autodel teevad oma töö. Selle vastu aitab aga kapotialuse pesemine ning pärastised väikesed värviparandused. Üks lauge mõlk asub ka juhipoolsel tagauksel. See olevat tekkinud väidetavalt tungraua survest, kui tagaratast vahetati.
Minuga kaasas olnud foorumiliige "kopeika70", kellel on minust tunduvalt suuremad kogemused/teadmised N.Liidu autodest, ütles et uuemate 2106-te üks põhihäda oli nende olematu roostekindlus. Tänapäevasematele keredele lasti, võrreldes 70-80 aastate mudelitega, peale mingi 23-nda järgu kvaliteediga aluskrunt, sellele värv selga ja paljud nurgatagused ei saanud omale krunti pealegi. Vanemad mudelid pidasid seevastu ilmastikutingimustele ja korrosioonile paremini vastu.
Üks pisinüanss(mis on omakorda suur pluss) on see, et auto algne omanik on alles hoidnud tehasest kaasa pandud auto enda originaalvärvi, millega saab väikeseid parandusi teha(kivitäkked, kriimud jms.).
Kuigi kere tahab, nagu eelnevalt mainitud, siit-sealt värviparandustöid saada, siis seevastu mootor, pidurid ja käiguosa olid väga head. Selles saime väikest testsõitu tehes ise veenduda ja seda kinnitas ka ülevaatuspunkti töötaja allkiri auto tehnilises passis.
Ust lahti tehes lõi salongist vastu spetsiifiline, VAZ 2106-le omane reisijateruumi lõhn. Mitte et see ebameeldiv oleks olnud- vastupidi.
Avaldati küll kahtlust, et kas see ikka tema nö. õige salongilõhn niikaua säilib. Mina oma piiratud teadmistega "Ladamaailmast" oletan, et kas sellist spetsiaalset, Lada salongilõhnalist parfüümi tehaksegi. Ehk on see siiski ikka tema enda istmete ning polstrimaterjalide lõhn. Väike asi, aga (vähemalt minu jaoks) määrava tähtsusega.
Veidike arutlemist-mõtisklemist auto juures ja õige varsti saime omanikuga kaubale ning leppisime hinnas kokku, mis mõlemaid osapooli rahuldas.
Tagasiteel kodu poole ja sellele järgnevat päeva võiks nimetada võitluseks iseenda sisemise "minaga". Terve ja kaine talupojamõistus käskis mul asjasse reaalselt suhtuda ning praegusel MASU, TÄPE ja PUPU ajal raha mitte laiali loopida "mingisuguste mõttetute autode peale". Samas aga minu vereringes elutsev "(vana)tehnikavähk" on oma haarmed juba nii kapitaalselt laiali ajanud, et vähehaaval lämmatas ka selle viimase, terve mõistuseraasukese. Peale konsulteerimist mõnede tuttavatega, kelledest osa kirjeldas mulle väga ilmekalt, mida nad minuga teevad, kui ma seda autot kohe ära ei osta, andsin pikapeale ühiskondlikule survele järgi.
Eks kunagi kaugemas tulevikus ole näha, oli see ostuotsus nüüd õige või vale.
Mõni nädal hiljem läksin autole uuesti järgi, et vormistada ta ARK-is oma nimele ning võtta suund juba tema uude koju- teiste neljarattalistest eakaaslaste ja "kaasmaalaste" juurde.
Praegu ta seisab siis oma "uues kodus" varju all ja ootab järgmise aasta soojemaid ilmasid. Talve see auto enam ei näe, kuigi temaga on vist vähemalt ühe korra (poolsoolases) lumes käidud, mida võib järeldada roostes tagasillalt ning uste alumistelt servadelt, kuhu on samuti väikesed roostemullid tekkinud. Tema saatus saab olema rohkem suvisel perioodil ilusate ilmadega ringivuramise sõiduk.
Igasugused valuveljed, toonkiled, kleepsud ja muud, autot nn. "kiiremaks" tegevad lisandid on selle "Lada" puhul 100% välistatud. Originaalsus/autentsus ikka eelkõige. Sellisel autol on igal ajal rohkem väärtust. Vähemalt mina arvan nii.
Eks ma püüan nüüd jõudumööda seda teemat edaspidi ka kajastada, vastavalt plaanitavatele/tehtavatele töödele.
[Muudetud: 4-18-2010 Priidic]