Eesti Ladaklubi

Täna nägi siis üle pika aja päevavalgust isa antud 03. Auto on siis soetatud meie perre 1981.aastal. Tegu siis isa esimese autoga. Teenis peret igapäevaselt kuni 2000.aasta suveni kuni muretseti uus auto(see ka nüüd minu käes). Siis läks auto minu vanema venne kätte kes sõitis seni kuni ostis teise auto. Järgmisena oli ta järgmise venna oma kuni avariini. Nimelt kohtus ühe maziga. Sai siis auto ülesse lööd ja sõidetud paar kuud ja siis läks talvekorderisse. Ilma suuremate sõitudetta on auto seisnud 3 aastat. Vahel sai välja aetud ja vanaema juurde viidud. Nüüd on siis see siks ka minu. Auto on siis 1.5 mootoriga. Auto käib, aga bena on mootorisse läinud. Membraan peak ära olema. Homme panen uue ja siis plaan panna 5.käigukast ja kerge hooratas. Erilisi ümber ehitusi pole plaanis kuna originaal 03 on suht ilus. Talvel sellega ei sõida enam. Lisan ka mõned pildid.

[Muudetud: 17-5-2008 mhku]

veel

Täna sai siis bensiinipumba membraan vahetadus. Veel õli ja filter.
Selgus, et pidurid ei pea ka hästi. Seega järmisena pidureid tegema. Plaan enne jaani üle näidata.

OT aga küljeliist on sel autol a'la hõbepaberist tehtud või? Mingi teibine lugu paistab seal:P

Muidu värvitoon väga meeldib ja mõnus sirge liikur:). Poleeri-vahata veel auto korralikult ära ja otsi kuskilt täiskomplekt liiste. Küljele, karbi- ja koopaserva omi ka. Neid ei pea ju ilmtingimata tüüblitega panema. Vot siis oleks õige superluks;).

Iluliistud peab jah muretsema.
Juhi poolsed on olemas, aga teise külje omad kõverad.
Kiiruga sai teip pandud, aga kui kellegil on pakkuda liiste siis kõik pakkumised on oodatud.

Eile sai siis pidureid tehtud.
Klotsid olid nagu uued kuna peale eelmist ülevaatust vähe sõitnud. Aga ühel esimesel klotsil oli kate raua küljest lahti ja pidurid suht kinni. Sai tööle, aga nüüd uut klotsi vaja. Täna siis vaatan mis seisus on tagumised pidurid. Autol on väike vibra ka sees sõites. Ju on asi esi veljes mis peale avariid võib vähe kõver olla.

Täna sai siis taas tegeletud siksiga.
Vahetatud starte.
Pidurid korran, aga tuli väike tagasilöök-Piduritoru mis tuleb tagant ette läks puruks.
Täna siis jälle ära kodust, aga nädala sees uue muretsema ja järgmine nv ära vahetama ja vähe nokitsemist veel ja siis ülevaatusele:lol:lol

Asi on siis vahepeal arenenud. Vahetatud on karburaator 07 oma vastu ja läbitud sai ka ylevaatus. Ylevaatajal ei olnud nurinat mitte yhegi asja yle. Auto tehniliselt korras. Vahetatud sai ka tehniline pass, kuna ylevaatuste lahter täis. Alla on pandud viiene käigukast ja lisaks veel kerge hooratas. Edasi astub normaalselt ja ei sa nuriseda millegi yle.

Täitsa viks-voks pill;)- täna sai üle kaetud:P. Krdi vaikne on sul võrreldes minu masinaga:D:D

Algselt postitas: siksaator
Täitsa viks-voks pill;)- täna sai üle kaetud:P. Krdi vaikne on sul võrreldes minu masinaga:D:D

Tyhikäigul teeb ikka käigukast ikka häält.
Mingi laager vist.

Mida siis teha ikkagi plokikaanega. Kui isamaale pääsen siis plaan last maha v6tta 1mm. Klapid korda. Aga mis teha nende sisse ja välja laskega. Kas teha suuemaks? Kas ajada kollektoriga yhte ja kas see on lihtsalt teostatav kodustes tingimustes?

Algselt postitas: mhku
Mida siis teha ikkagi plokikaanega. Kui isamaale pääsen siis plaan last maha v6tta 1mm. Klapid korda. Aga mis teha nende sisse ja välja laskega. Kas teha suuemaks? Kas ajada kollektoriga yhte ja kas see on lihtsalt teostatav kodustes tingimustes?

Mina olen juba kahed kaaned kollektoritega ühte ajanud. Vaja lihtsalt trelli otsa käivat freesi ja hiljem vaja ka siledaks lihvida. Väljalaskekollektori tegin mingisuguse trelli otsa käiva käiaga. Ei midagi keerulist.

Täiesti 1:1 ei tohi kollektori ja kaane auke teha, mingi nurk peab ikka sisse jääma.

Algselt postitas: noottaur
Täiesti 1:1 ei tohi kollektori ja kaane auke teha, mingi nurk peab ikka sisse jääma.

Äkki seletad lahti miks see nii on? Et muidu saab liiga hea?

Muidu võib osa heitgaase silindrisse tagasi minna. See nurk seal plokikaane ja kollektrori vahel ongi selleks, et seda ära hoida.

Aga kas sellel on pange oanemis ohtu ka. No näiteks on minek lahjem kui enne. või muud moodi mootori tööd halvendada.

Algselt postitas: noottaur
Muidu võib osa heitgaase silindrisse tagasi minna. See nurk seal plokikaane ja kollektrori vahel ongi selleks, et seda ära hoida.

Kõlab vägagi ebareaalselt. See nurk ikka takistab seal gaaside liikumist õiges suunas. Ja kui heitgaasid tahavad tagasi silindrisse minna, siis nad lähevad ja see nurk ei määra seal mingit rolli..

Algselt postitas: mhku
Aga kas sellel on pange oanemis ohtu ka. No näiteks on minek lahjem kui enne. või muud moodi mootori tööd halvendada.

Alati on väike ämbri võimalus. Näiteks kui kanali ja veesärgi vahelise seina liiga õhukeseks freesid, siis võib jama tekkida. Kui võtad töötanud plokikaane küljest kollektorid maha, siis on kohe need üleliigsed servad seal näha, eriti väljalaskel jääb tugev tahmarant..
Muidugi tuleb hiljem ka tihendil vastavad muudatused teha, et tihend segama ei jääks.

[Muudetud: 29-7-2008 reiner]

Ma ka väheke otiks siin.
Noottaur räägib õiget asja ja see puudutab väljalaskekanaleid, Reiner.
Ta jätab ainult täpsustamata, mismoodi see "nurk" välja näeb.
Nimelt kanal võiks olla tsipa väiksema diameetriga küll, kui on seda väljalaskekollektori vastav ava.

Gaasid ei liigu alati ühes suunas ja nii takistab tekitatud nurk mingil määral või lausa täielikult väljalaskegaasidel tagasi silindrisse minemast. Valdzi ja dr. Tuha kool .

Vasakul plokikaas, paremal väljalaskekollektor:

[Muudetud: 29-7-2008 logman]

Kas sisselaskel peaks siis vastupidi olema, et kollektor väiksem ja kanal suurem?:puzzled

[Muudetud: 29-7-2008 PohlA]

Ise sisselaset nii ei teeks, kuid las targemad räägivad edasi, kui teisiti arvavad/teavad.