8<--------------------------------
Panen siis siia kirja oma auto eluloo.
Ostsin ta 2002 aastal. Enne mind oli omanikuks üks auväärsesse ikka jõudnud vanaproua, kes hoolimata soost oli autot väga hästi hooldanud. Põhiline, milleks tal autot vähemalt viimasel ajal vaja oli, et suviti sõita paar korda aastas Lõuna-Eestisse. Müügi otsus tuli tal seetõttu, et ta leidis odavam olevat edaspidi reisida bussiga. Ülejäänud aja veetis masin küttega garaa?is. Auto oli nagu uus, läbisõit oli ostmisel 42000 km, KÕIK originaal, kaasa arvatud tööriistakompekt, jne, jne. Mootor vaikne ja ökonoomne. Maanteel tuli kuluks 7-7.5 l/100km @85-90 km/h. Mõtlesin siis, et sõidan teisega ainult suviti ning kui läbisõit jõuab kuskile 100000-ni siis viin maale heinte sisse ootama aega, mil VAZ on uunikum. Arvan, et isegi mustad unic numbrid ei oleks olnud kättesaamatud, kui mõnd kulunud asja pisut uuendada (näiteks bensupaagil olid mõned kriimud, mootori ruumi oleks pidanud puhastama, võibolla mootoriploki üle värvima jms.)
Nüüd aga sellest, miks ma eelnevast minevikus kirjutasin. 2004 suvel virutati mu masin ära. No eks ma ise ka süüdi, et ei paigaldanud mingeid salalukke, kuid ma ei tahtnud kuidagi oiginaali puutuda. Virutajateks oli poiste kamp, kelle hingel oli umbes paarikümne auto varastamine Mustamäelt-Õismäelt. Poisid saadi kätte ja kohuski juba olnud. Eks paista mis sest edasi saab.
Kahjuks või õnneks sain ma oma auto siis siiski kätte. Oli teine õnnetult Tabasalu ja Harku vahelisel suurel põllul, ninapidi suures magistraalkraavis. Energiat auto lõhkumiseks ei oldud kokku hoitud - sodiks oli pekstud kõik klaasid, kõik uksed olid keeratud tagurpidi, mootor koos jne jne. Kui ma ta sealt leidsin siis ikka nutsin nagu pisike poiss...
Nojah ja siis ta seisis mul pisut aega, kuni mõtlesin, et teen ta õige hobikorras korda ja sõidan ta "läbi" ehk niikaua kui otsa saab. Mõttele innustust andis see, et kere ei olnud kuskilt otsast kõver vaid lihtsalt sodiks pekstud, kuid jah olen nõus, et ega see majanduslikult ära ei tasu küll, õigem oleks uus auto otsida mõne teise vanaproua käest.
Masina seis hetkel siis selline, et kere on pleksepa juures sirgeks kõpitsetud. Mootor käib jälle ringi (mitte käima pandud). Aga teha on veel oi-oi kui palju. Välise ilu taastamiseks kere värvida ja salong korrastada. Mootori juures peab üle vaatama käiviti, vaja paigaldada nukkvõll jne. Eks aega läheb veel kõvasti, kui sedasi vaikselt korra nädalas paar tundi garaa?is veeta.
Eesmärgiks on taastada 90-100% originaali välimus ja sisu, endist "prillikivi" ma tast enam ei saa.
Selline lugu siis.
________________________________________
[Muudetud: 23-1-2008 krister]
