Kena töö!
Ukse poldid sain mina kätte nii, et keevitasin mutrid otsa. See annab parajalt kuuma ja ehmatab poldi kere küljest lahti. Ma ei saanud ühtegi normaalselt kätte, lõõk kruvikeeraja keeras sisu ainult ümaraks.
pilt kah
VAZ 2106, 1977, 06VAZ (keretööd)
VAZ 2106, 1977, 06VAZ (keretööd)
Foorumi reeglid
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Re: VAZ 2106, 1977, 06VAZ (keretööd)
Ega see uste kättesaamine kere küljest eriti lihtne polnudki, aga ära nad tulid. Kaks puuri ja üks kruvikeerajaotsik ohverdasid enda maise elu selle nimel.
Uste sisepindasid ja ukseauke oli keegi kunagi mingi õliga kokku möglanud. Ilmselt kaitseks roostetamise eest. Nüüd, aastakümnete möödudes oli see koos segunenud liiva jms. ollusega moodustanud sellise korraliku, paksu paakunud kihi. Nii et mul tuli see "kultuurkiht" sisuliselt pahtlilabidaga maha kraapida. Sekka ka nitrolahustit pindade puhastamiseks ning autoremondisõnastikku.
Mingi aeg peale puhastust ja lihvimistöid selgus, et see kunagine õliga ropp üleujutamine on uksi ja ukseauke seestpoolt ikkagi säästnud.
Pindmist roostet ikka mõnedes kohtades oli, aga õnneks mitte ühtegi roosteauku. Algul läks peale valge epoksiidkrunt uste sisepindadele (wet-on-wet ehk märg-märjale meetodil)... ... ning ka ukseavadele:
Uste sisepindasid ja ukseauke oli keegi kunagi mingi õliga kokku möglanud. Ilmselt kaitseks roostetamise eest. Nüüd, aastakümnete möödudes oli see koos segunenud liiva jms. ollusega moodustanud sellise korraliku, paksu paakunud kihi. Nii et mul tuli see "kultuurkiht" sisuliselt pahtlilabidaga maha kraapida. Sekka ka nitrolahustit pindade puhastamiseks ning autoremondisõnastikku.
Mingi aeg peale puhastust ja lihvimistöid selgus, et see kunagine õliga ropp üleujutamine on uksi ja ukseauke seestpoolt ikkagi säästnud.
Pindmist roostet ikka mõnedes kohtades oli, aga õnneks mitte ühtegi roosteauku. Algul läks peale valge epoksiidkrunt uste sisepindadele (wet-on-wet ehk märg-märjale meetodil)... ... ning ka ukseavadele:
Re: VAZ 2106, 1977, 06VAZ (keretööd)
Kui krunt parasjagu kuiv, läks pindadele peale auto tulevane värv:
Põhiteema oli et uste vahed ja küljeviigid saaks jooksma.
Ühe soojaga said ka uued uksehingede poldid ära võõbatud:
Ja esiustega oli põhimõtteliselt sama teema mis tagumistega.
See uste paikarihtimine ja kokkupanek oli ka üks paras ajaröövel, aga ette nad mul lõpuks said. Põhiteema oli et uste vahed ja küljeviigid saaks jooksma.