21013, kristokao, 1983

21013, kristokao, 1983

Võimalus foorumi külastajatel oma Ladat lähemalt tutvustada
Foorumi reeglid
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107

Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.

Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Vasta
Kasutaja avatar
kristokao
Foorumi kasutaja
Postitusi: 7
Liitunud: 04 Mai 2016 21:35
Asukoht: Tartu
Autod: 21013 1983

21013, kristokao, 1983

Postitus Postitas kristokao »

Kollane 21013 alustab minu käes oma viiendat suve ja kõike, mis seni läbi elatud, ma kirja panna ei jõua. Küll aga jutustan lookese selle hooaja algusest. Pealkiri võiks olla näiteks"Mooste mõistatus" või "Põlva needus".

Tulenevalt reg. numbrist (962) alustan tavaliselt hooaega aprillis ning käin kõigepealt ülevaatusel. See kevad tuli aga viivitusega ning ajasin kollase välja alles mai keskel. Sügisel talvekorterisse pannes oli tekkinud mingi nimetu probleem - mõne minuti käis, siis hakkas puterdama, suri välja ja enam ei käivitunud - mille ma lükkasin uude aastasse. Kevadeks oli probleem süvenenud ja mootor ei tahtnud niigi palju käia kui sügisel. Karburaator, jagaja, süütelukk, süütepool, kondensaator, generaator, pingeregulaator, küünlajuhtmed ja kõrgepingejuhe olid uued, süüde enda teada ilusti paigas. Lisamass ka igaks juhuks veetud. Paraku polnud mul ühe teise projekti kõrvalt aega sügavuti minna ja tõmbasin õlekõrre, mida olen seni hobiautoga vaid paar korda tõmmanud - läksin nööri otsas töökotta. Ma ei ütle muidugi, millisesse, aga teadsin, et seal on kutte, kel endil on Žigullid. Nad avastasid mõningase torkimise peale, et jama põhjuseks oli mu uus jagaja. Too oli vaakumiga, nüüd läks uuesti peale vana mehaaniline. Ühtlasi sai külge juba varem ostetud starter. Elu tundus ilus ja mõtlesin sel korral ülevaatusele minna Põlvasse. Muidu käisin Tartus, aga olen juba mõnda aega Põlva valla elanik ja mõtlesin, et miks mitte, leian ehk uusi tuttavaid. Leidsingi :)

Esimene katse ülevaatusel: kõik paistis ilusti minevat, olin viimasel hetkel veel jonniva teise numbritule tööle saanud ning tagaistme alt kolmanda turvavöö välja tõmmanud. (Tartus peeti viiendat turvavööd väga tähtsaks!) Tulekustuti, tuled ja viled, kõik tip-top. Samas, mis kasu on tuledest-viledest, kui auto all on...
"Hei, tule korra siia!" kutsus ülevaataja alt kanalist. "Kas sa remondid ise oma autot?"
Pidin tunnistama, et enamasti jah. Ronisin kanalisse ja vaatasin, kuhu taskulamp näitab. Läks mõni sekund, enne kui õige objekti fookusesse sain:

Pilt

Kiige kerekinnituspoldi otsas polnud mutrit! Lähemalt vaadates näis, nagu poleks seda seal kunagi olnudki: vint korras, mutri jälge polnud. Väga häbi oli! Üritasin mõelda, kuidas see võis juhtuda - kas töökoja kutt oli starterit vahetades midagi näppinud? Vaevalt. Seal oli küll see mure, et tänu laagriga pendelhoovale ei mahtunud ülevalt starteri viimast mutrit keerama, aga õõtshoob vahest ikka ette ei jäänud. Silla reguleerimine? Kolm aastat tagasi.
Njah, tagaratta laager kah läbi. Ülevaatuse onu oli mõistlik ja abivalmis, helistas üle õue ühte töökotta, kus mehaanikul oli tulikiire, aga võttis siiski selle 10 m ja leidis mulle sinna mutri. Õue peal oli estakaad ja veerand tunni pärast olin koduteel. Ta soovitas mul veel läbi astuda Põlva kesklinnas asuvast poest RH varuosad, kust saingi kohe õiged poldid, mutrid, seibid ja lisaks vajalikku rattalaagri.

Teine katse ülevaatusel: mul ei ole rattalaagri vahetamise kogemust ja kuigi ma oleks seda kogemust väga soovinud, ei olnud aega vahepeal juurde tulnud ning läksin samasse töökotta tagasi. Lõunaks oli rattalaager küljes. Lisaks oli küljes ka uus (kasutatud) kollektor, kuna vanal murdusid mõlemad kuumakaitse pleki poldid ära. Kollektori ja leegitoru vahelt paistis mingit valget plöga. Töökoja kutt selgitas, et nii on hea, "peab paremini". Ma ei osanud midagi arvata. Paari päeva pärast võtsin jälle tee Põlvasse ette. Ilm oli super, raps õitses ja külavahetee oli mõnusalt kurviline ja kruusane.

Pilt

Täpselt sada meetrit enne ülevaatuspunkti ette keeramist hakkas kapoti alt kostma sellist häält nagu poleks summutit kunagi olemas olnudki. Mõnele meeldib kui gaasi andes pool linna pead pöörab. Mulle pole see kunagi meeldinud. Tõmbasin parklasse ja vaatasin, mis toimub. See valge möks oli leegitoru ja kollektori vahelt poolenisti kadunud. Kuid niipalju oli seda siiski alles, et poltide pingutamine pragu kokku tõmmata ei saanud. Keerasin mõtlikult kodu poole. Meenus, et võiks ju läbi Mooste sõita, seal on mingid garaažid. Ühes garaažis käis Bock ringi ning heas tujus taat tõmbas sahtlist vajaliku tihendi. Kui auto maha jahtus, hakkasin tihendit vahetama ja mis selgus - tikkpoltide asemel olid sisse keeratud tavalised, kuid need ei tõmmanud leegitoru kollektori vastu. Tihendit polnud üldse. Lisaüllatus oli ka - kõige tagumine polt oli sisekant peaga, vaja oleks läinud seda võtit, mis iga mööblitükiga kaasas on. Žigulli komplektis mul seda ei ole. Õnneks garaažitaatidel oli! Tihend vahetatud, selgus, et abivalmis härra oli varem profina Žigullide hooldejaamas töötanud ning teadis autost kõike. Näiteks märkas ta, et mul on kaasaegne pingeregulaator. Ta ütles, et see jätab mind varsti teele, vaja on vana kobakas tagasi panna. Tõigi kuuri alt kolm tükki. Proovisime neid järjest peale, laadimist ei tekkinud mitte ühegagi. Kraapisin massi paremaks, ei midagi. Siis panin enda oma tagasi ja see ka ei laadinud! Juhtmed olid õigetpidi. Klaarisin vanaga ära ja otsustasin ilma laadimiseta selle 10 km koju sõita. Poole tee peal hakkas jälle laadima.

Kolmas katse ülevaatusel: Kaugele sa ikka seda kordusülevaatust lükkad, kuu hakkas täis saama. Täna võtsin asja kohe hommikul käsile. Vaadati ilusti mu uus õõtsa polt ja mutter üle, tagaratas loksutati ka läbi ning kombes! Sõitsin maja ette ja läksin tuppa teh. passi järele. Ühtlasi küsisin tagasi oma 40 EUR, mis eelmisel korral topelt pangaarvelt maha läks. Otsisin pangaväljavõtteid tõestuseks ja kokku läks ca 10 min. Tagasi õue jõudes nägin, et tuled jäid põlema. Aku ja laadimine on mul ok, ei tohiks mingit hirmu olla. Keerasin võtit ja panin minema. Juba õuelt ära sõites sain aru, et midagi on mäda - pöörded ei tõuse, justkui mõni silinder ei töötaks või midagi elektriga... Ei jõudnudki pikalt aru pidada, sest kui parklasse tõmbasin, enam käima ei saanud. Elekter oli kogu täiega lahkunud: tuled, armatuuri lambid, starter - kõik kustus! Ühe erandiga - sigaretisüütaja pesas olev voltmeeter töötas. Kuna mõne võtmepöörde peale tuled armatuuril siiski vilkusid, hakkasin (jälle!) süütelukku kahtlustama. See oleks juba kolmas kord selle autoga. Mis seal ikka, jala kesklinna RH varuosadesse. Lisaks süütelukule võtsin mingi naljaka märgutuledega pingeregulaatori ka. Vahetasin äikesepadukaga ja 30-kraadise kuumusega süüteluku ära. Klaasid olid udused nagu saunas. Ei olnud abi. Kaitsmed terved. Aku vool ilusti 12v. Generaatorisse + jõuab. Mass paistab toimivat. Pistsin veel testrit sinna ja tänna, aga targemaks ei saanud. Pihustasin mõned ühendused veel kontaktipuhastajaga üle, söötsin paar kilo sääski ja kihulasi ning oligi aeg päev lõppenuks kuulutada ning oma Volvo taga nööri otsas koju tulla.

Nüüd lappan elektriskeemi ja mõlgutan mõtteid. Kahtlustan kõige rohkem starterit, sest see on uus. Sinna minev + juhtme isolatsioon on natuke sulanud, aga juhe ise terve. Tuleb jälle meelde, miks mul see auto on: selleks, et elu oleks huvitavam, et saaks midagi oma kätega teha ja et saaks uusi tuttavaid ning teadmisi. Siiski, vahel tahaks sõita ka :)
Vasta