21011, margo1993, 1981

[margo1993]

hey,

Juba aegu ammuseid olin ma unistanud, et saaks endale oma Ziguli. Lapsepõlves sai just Ziguliga tehtud oma esimesed sõidud. Tol ajal oli masinaks sinine 2106. Viimastel kuudel sai see hobiauto teema sõpradega rohkem tähelepanu ja nii see otsus sündiski, me lähme toome mulle Ziguli. Alguses jäi silma üks punane 2101. Aga see teema jäi ruttu katki, kui juba pilte suurendades hakkas silma, et auto on küll läikima poleeritud aga kerest palju enam alles ei ole.

Otsingu ainsaks tingimuseks sai,et masin peab kas olema pika ülevaatusega või läbima selle ilma suuremate töödeta. Lihtsalt, et ei peaks veetma suve auto all, vaid saaks ikka auto sisse ka. Peale pikka otsisimist ja veendumist, et korralikud pillid liiguvaad üle minu eelaarve. Nüüd tuli valida, kas võtame masina mis tahab tähelepanu või suurendame eelarvet. Peale mõnigast otsimist ja eelarve läbirääkimisi iseendaga jäi silma masin siit samast foorumist, üks kena kollane vaz 21011.



Kirjutasin ja leppisin aja kokku, et tuleme masinat vaatama. Telefonis oli jutt, et masin käivitub poolest pöördest ja on tehniliselt igati tipp-topp korras. Neid telefoni jutte teame me kõik ja oli aeg sõbrad välja otsida. Autoteadjatest sõpradest mul puudust ei ole, kui siis võibolla jäi meil karjapeale puudu just Ziguli spetsiifilistest kogemustest. Aga peale 1.5h ülevaatust leidsime nii mõnegi vea.

Leitud vead kohapeal

• pindmist roostet üle terve kere

• tagumises põllel läbiv rooste

• tagavararatta kauss läbiroostetanud

• ustega on midagi naljakat tehtud, pahteldatud oli kõiki uksi, aga kui uksi seest vaadata või nurkasid siis seal roostet ega pahtlit ei ole. Valtsi kohad olid ka puhtad.

• esiklaas täkke ja kriime täis

• tagumiste tulede klaasidel kõigil pisikesed praod

• karteri tihend lekib

• klapikambrikaane tihend lekib

• diferentsiaal lekib

• Lõtk kardaani ja kasti vahel(Kardaani muff pragudega)

• tagumised vedrud tugedega(või kuidas iganes neid nimetatakse)

• õli üle max kriipsu

• enamik kummipuksid kuivad ja pragudega

• mootori padjad läbi

• pagassi plastik puudu

• tagavraratta kinnitus kumm katki

• Sumbutaja pütil auk sees

Madala kvaliteediga värviparandusi on tehtud üle terve kere. Samas, kui kere on tugev, ei olnud värvivead mulle taksituseks. Eesmärk on ju terve suve sõita, käia mõnel ühis üritusel ja siis talvel hakata nokkima. Põhjaalla on pandud mingit mastiksi laadset ollust, samas tunne on et pindmise rooste peale. Lisaks paistis selgelt välja et autot on juba keevitatud, pagassi põhja juurest jooksid keevitusrandid.

Tavaliselt küll õeldakse, et kõik mida ma ei maini on ju hästi aga ma toon välja ka paar head asja mida me nägime.

• omanik lubas enda garaazis kanalit kasutada ja auto alla piiluda

• kõik tuled töötasid

• kõik kangid töötasid

• otseselt midagi ebaloomulikult ei nöksunud ega naksunud

• auto käivitus veerandpöördest

• Seest väga hästi hoitud/säilinud

• otseselt ei lõtkunud midagi peale kardaani

• uksed ja pagass käivad lukku

• kroom osad väga hästi säilinud

• uued rehvid

• eemalt vaadates näeb väga viisakas välja

Sisemuse pildid võtsin müügikuulutusest. Ma ei ole ise veel seest pilte teinud. Seda käigukasti ümber olevat karpi kahjuks kaaasa ei antud.





Selgelt jäi silma,et auto tahab tähelepanu samas ei ole mitte midagi ületamatult suurt teha. Teades, et Ziguli oma varuosa hindadega siruli ei löö, mitte nagu mõni saksa automark. Nii leidsimegi omanikuga mõlemat rahuldava hinna ja minust sai Ziguli omanik. Ostuga saime veel kaasa pool paaki kütust ja peotäie varuosasid. Lisaks sellele, poolikult täidetud originaal tööriista kott ja autoapteek(vist originaal). Ostu hetkel oli läbisõidu näidik natukene alla 91000. Mina seda ütleda ei oska, mitmendat ringi see teeb seal juba.

Siin läbi tutvuste sai ka leitud vähe suurema kogemusega vene masitane spetsialist, kelle juurde peale ostu auto viisime. Sellest kirjutan juba teinekord, mida tema leidis ja arvas. Seekord sai jutt niikuinii palju pikem kui ootasin.

[SexSix]

Reg. number juba omaette väärtus. Москва e MOC.

[margo1993]

Tere taas. Peale ostu olin õnnest nii joovastunud,et paarutasin uue sõiduriistaga kohe pool eestit läbi.

Peale nädalavahetust ja suurt sõitmist otsustasin uue pilliga tööle minna. Töölt tulles suutsin järvevana ummikus auto peaaegu keema ajada. Saades aru, et ilmad ei ole veel nii soojad, aimas süda halba. Umes 250km peale ostu sai siis mindud tuttava vene tehnika spetsialisti poole, et ka tema oma karmi hinnangu annaks. Tegelikult oli plaan niikuinii, nagu iga uue masinaga, panna uued filtrid ja õlid. Sellest pisikesest otsusest sai alguse uus teekond, oma vabad õhtud sai nüüd kõik garaazis veedetud.

Esimene päev vahetasime:

• mootoriõli

• õlifilter

• õhufilter

• klapikambrikaane tihend

• süüteküünlad

Avastatud vead:

• veepump lekib ja lõtkub

• sumps tuleb vahetada kuni püksteni

• rattalaagrid tahavad pingutamist

• tagumised pidurid jäävad kergelt peale

Õli ja filter said praegu odavamapoolsed(need mida veerenni poes müüakse), kuna varsti läheb niikuinii karteri tihendi vahetamiseks. Esimene õli sai pandud läbipesemis mõttega.







Teine päev vahetasime ja tegime:

• puhastasime radiaatori seest ja väljast

• puhastasime ventilaatori ja paisupaagi(seest)

• uus veepump

• uus generaatori rihm

• uus jahutusvedelik(roheline)

• aku kinnitsut sai tuunitud

• pesime karteri, et avastada kust täpsemalt lekib

• uus tagavararatta kinnitus kumm

Avastatud vead:

• mootoripadjad täiesti läbi

• voolikud/lõdvikud täiesti kivistunud ja rabedad

See mis radikast ja paisupaagist välja tuli meenutas rohkem seda hetke, kui ma kolm päeva järjest ploome olen sõõnud, mitte jahutusvedelikku.







Kolmas päev vahetasime ja tegime:

• vahetasime mootoripadjad

• uus paisupaagi voolik

• uus karteri tuulutus voolik

• ziguli märk taha

• lisasime Siduri ja piduri õli(Dot 4)

Avastatud vead:

• siduri töösilinder lekib

Karteri tuulutus voolik oli nii rabe, et seda lahti sikutades murdus ta lihtsalt pooleks.







Neljas päev vahetasime ja tegime:
Andsime vahepeal sõiduomadustele ja mootorile puhkust ja tegime ilu protseduure.

• pesime korralikult

• poleerisime

• vahatasime

Avastatud vead:

• Leidsime palju esialgu märkamata jäänud kohti, kus on tehtud värviparandusi või roostetab/list]
  
  Kokkuvõteks, teha on veel palju aga tegelikult sõidab masin nagu kuld. Praegu olen avastanud ka mingi suurema vibra kohapealt ära minnes, ei ole nüüd kindel, kas hooratas on kõver või mis. Ennem sai see vibra aetud mootoripatjade kaela.
  
  Kõigis minu tegemistes aitab mind ka vana hea Ziguli õpik/raamat. Soovitan kõigil huvilistel ligi võtta. Kui tehnilist taipu natukenegi on, siis see raamat aitab päris hästi reele saada, kust alustada.
  
  
  
  Tegemist vajavate asjade list on pikk aga järgmisena on plaan teha järgnevad asjad:
  • siduri töösilinder
  • rattalaagrid pingutada
  • pidurid lahti võtta
  • differentsiaali leke eemaldada
  • karteri leke parandada
  • vahetada uste ja uste akende tihendid(et saaks suvel akna lahti nii,et kriime ei jääks)

[SexSix]

Vibra? Keegi lõhub rusikaga põhja all? Kardaani vahepukk? Seal siksi põhja all umbes keskel
Käigukasti otsas ka käigukasti padi. Võib ka olla vedel.

[margo1993]

Vibra? Keegi lõhub rusikaga põhja all? Kardaani vahepukk? Seal siksi põhja all umbes keskel
Käigukasti otsas ka käigukasti padi. Võib ka olla vedel.

Käigukasti padi tundus väga viisakas. Hooratta poole viis mind see tunne, et vibra on köige siurem, kui siduriga mängida, kergelt libistada . Aga jah,kardaanis on ka lötk sees

[K77]

Märkasin täna ennem vist Veerenni ees seismas? Uus poodlemise ring jah

[margo1993]

Märkasin täna ennem vist Veerenni ees seismas? Uus poodlemise ring jah

Ega ma siin mõtlen, kas kliendikaarti ka saab seal poes.

[margo1993]

Tere jälle! Pole paar nädalat aega leidnud postitada, rohkem aega on veedetud auto all, kui peal. See auto pakub mulle täpselt seda, mille pärast ma ta ostsin, palju seiklusi. Tuleb välja kõik loodusseadused ja füüsika kehtib ka Žiguli kohta. Paned ühe augu kinni siis hakkab teiselt poolt voolama. Aga kõigest järgemööda.

Nagu viimases postituses õeldud sai, avastasime, et siduri töösilinder lekib. Jooksin poodi uue järele ja hakkasme aga uut külge kruttima. Juba Garaazi sissesõites avastasid söbrad, et mul ei põle enam üks esimene tuli ja üks tagumine tuli. Nähes motonetis müügil kollaseid pirne, olin ma hetkega müüdud. Seega vahetasime välja mälemad esimesed pirnid. Tagumise tule kruvi on nii rumala kohapeal,et enamik aega läks selle kruvi lahti kruttimisele.

Esimene päev vahetasime ja tegime

• uus siduri töösilinder

• uus sidurivedelik(dot 4)

• uued kojamehed

• uus ja paksem öli diffrisse

• uus öli käigukasti

• uued pirnid esituledes

• uus tagatule pirn

Järgmine hommik oli plaan Žiguliga tööle minna, kui ta otsustas jälle vingerpussi mängida. Seekord purunes kapti hoova tross. Kuna ma lükkan üldjuhul massi ööseks välja, siis too hommik ei olnud mul aega seda lahti häkkima hakata ja auto jäi taas seisma paariks päevaks. Nädalavahetusel sai siis see lahti häkkimine ette võetud. Alguses lootsin, et ehk on tross hoova poolt murdunud ja ma saan trossist näpitsatega sikutades kapoti lahti. Aga nii lihtne see siiski ei olnud. Olin jõudnud 30-45minutit mässata ja traadiga õiget kohta taga ajada, kui tuli mu juurde mees metsast(no tänavalt) ja ütles et mis ma traadiga jauran, see käib kruvikaga lahti ühe nõksuga. Haaras mu tööriista kastis kruvika ja vajutas kapoti paari näksuga lahti. Muidugi tehes seda palju robustsemalt, kui ma lootsin.



Tundus, et tema jaoks üks mõlkis ribi ei olnud midagi hullu. Mina samas tahtsin nutma puhkeda. Aga ta sai päris ruttu aru, et ma ootasin vähe puhtamat tööd ja tõi hiljem mulle vigade katteks korraliku katuseraami oma keldrist. Ja no mis ma siin virisen, ega ta tahtis ju head. Ostsin talle paar õlut katuseraami eest ja elu läheb edasi. Minul küll kõvera kapoti ribiga.

Teine päev vahetasime ja tegime

• murdsime lahti kapoti

• uus kapoti tross

• uued tihendid juhi ukse klaasile(alumine liist jäi vahetamata, sest seda lihtsalt ei saa kuskilt)

• määrsisme ja puhastasime juhi ukse hinged ja luku

Kolmas päev vahetasime ja tegime

Ega me midagi erilist ei teinud, vahepeal olin avastanud ka mõned vead. Peale uue töösilindri vahetust hakkas siduri pedaal kinni jääma, kui pikemalt libistada. Nagu näiteks ummikus või vaikselt tagurpidi parkides. See oli väga kahtlane, sidur sai ometigi korralikult õhutatud peale viimaseid tõid ja vedeliku vahetust. Lisaks auto kallal uurides, kuulsin, et miski susiseb. Päris ruttu saime aru, et aku keeb. Otsisime välja voltmeetri ja tohoh, aku pinge seisval masinal oli 14,4-14.8 volti. Testisime siis mis on laadimispinge ilma tarbijateta ja see oli ehmatav 16.8-18.2 volti. õnneks oli mul spetsialist kõrvalt võtta, kes kohe vaatas ja sai aru, et siin on peal veel originaal pingeregulaator ja et see tuleb ringi vahetada. Nüüdseks juba koos akuga, sest aku oli ikka väga punnis juba.



Siduri osas, alguses tekkis mõte, et äkki on uus töösilinder praak. Peale pikka mõtlemist ja testimist, ega me aru ei saanutki milles häda oli. Seda saan suhteliselt kindlalt õelda, et öhutamises asi ei olnud. Targemad mehed arvasid, et ennem ei olnud siduri vedelikuna dot4 kasutatud, vaid mingit muud sodi ja nüüd dot4 sisse valades on toimunud mingid reaktsioonid ja siduri kummivooliku pehmeks teinud. Ehk kui pikemalt sidurit all hoida vajub voolik läbi. Tegelikult oli ka teada, et sidur on endaga suhteliselt otsakorral ja tagumise diffri peame igaljuhul lahti võtma, kuna see lekib ka peale uue ja paksema õli panemist. Otsustasin, et auto saab uue siduri koos kõigega mis sinna juurde käib. Läks trumm, mingu pulgad ka. Seekord võtsime siis auto korralikult ette ja arvestasime kohe pikemalt tunde.

Neljas päev vahetasime ja tegime

• uus aku pingerelee

• uus aku

• uus siduri peasilinder

• uus siduri töösilinder

• ued siduri voolikud(Topsist peasilindrisse, ja toru küljest töösilindrisse)

• uus sidur(korv, ketas ja survelaager)

• uus siduri käpp

• pingutasime siduri käpa vedru

• uus siduri käpa kumm

• uus siduri pedaali vedru

• uus sidurivedelik(dot4)

• pingutasime käigukasti väljund völli otsa poldi(Või kuidas iganes seda nimetatakse)

Keegi eelmistest omanikest oli näinud vaeva ja lõiganud kasti ümbruse ava suuremaks. Seega kasti eemaldamine läks sujuvamalt kui ootasime.














Kuna kardaan oli juba alt ja auto oli niikuinii laiali, siis otsustasime kohe võtta ette ka tagumise diffri. See paberist tihend, mida veerenni poes müüakse oli ikka pettumus ja otsustasin tihendipapist ise uue ja jämedama lõigata, veerenni oma sobis ideaalselt zablooniks. Kuna tagumised pidurid olid juba lahti, otsustasin ka need puhastada ja kontrollida. Kuna veerenni pood on viimased päevad suletud olnud, leidsin tee Volga poodi. Mul ei ole olnud au varem sinna sattuda, aga kui veerenni poes läks aega, sest tihti oli järjekord, siis volgapoe müüa oli nii jutukas, et mul läks 30 minutit ainult müüaga vestlemisele. Aga müüa oli igati vastutulelik ja leids mulle aega mööda kõik asjad mis vaja. Kuna minu venekeel on selline tsut-tsut siis oli vestlus kindlasti produktiivsem, kui veerenni poes.

Viies päev vahetasime ja tegime

• puhastasime diffri ja reduktori pinnad

• uus reduktori tihend

• puhastasime tagumised pidurid

• uus diffri öli(TAD-17i)

• uuded radiaatori lõdvikud

• uus termostaat

• uus jahutusvedelik(Roheline)

• karterikaitse ja mootori tolmuplekk paigaltatud

Ei lõppe see seiklus veel siin. Päeva lõpus, kui auto oli koos ja tahe suur juba proovisöidule minna, otsustasime üle testida uue aku ja pingeregulaatori. Tohoh, numbrid ei olnud palju paranenud, laadimine oli 16-17 volti. See tegi ikka meele kurvaks küll, nädalaega jauratud ja fu**ing uus pingeregulaator. Otsustasime, et kogume jõudu ja vaatame järgmisel pöeval edasi. Kena, et mul on spetsialist käpärast võtta ja ta oli vahepeal välja uurinud, et need lääne pingeregulaatorid kõlbavad vaid sinna kuhu päikene ei paista. Õige mees võtab originaali ja väänab vedru jalga niikaua kuni originaal taas õiget pinget välja annab. Ja õnneks minu tutvusringkonnas oli õige mees olemas.

Kuues päev vahetasime ja tegime

• viskasime vana pinge regulaatori minema

• reguleerisime vana pingeregulaatori

• reguleerisime tuled(Need näitasid ikka väga risti)

• kinnitasime kojameeste relee(oli töökäigus lõikama pannud)

• ühendasime sigareti süütaja(Mingil põhjusel olid selle juhtmed lahti kistud)

Kokkuvõteks olen taas teel ja juba on täitsa uue auto tunne. Vahetatud on palju rohkem, kui ma eeldasin autot ostes, samas tunne on hea. Aina rohkem on pilt ees, mis seisus auto on. Praegu on tunne nii enesekindel, et on plaan isegi osavõttta kuulõpus toimuvast ladaride üritusest Käre lahinguväljadele.

Vahepeal leidsin ka vahvad mütsid, millega sõiduajal reaalset retro tunnet tekitada.

[margo1993]

Heyhoo, viimati sai kirjutatud Mai lõpus. Nii pikalt on möödas, kuna suvi oli eriti hea ja teguderohke. Minu Žiguli on vahepeal saanud juurde peaaegu 7k kilomeetrit läbisõitu ja ega see hodomeetri uus ring ka enam kaugel ei ole. Praeguse seiuga on hodomeetri näit 97452. See aasta vist enam niipalju sõite ei tule, et saaks ringi täis. Mandri eestile ja Saaremaale on selle masinaga juba mitu ringi peale tehtud.

Vahepeal on ka auto all käidud ja tehtud:

• uued esitule elemendid

• uus generaator(Teise mehe vana, on teise mehe uus) + harjad

• massijuhtmed puhastatud

• uued tagumiste tulede klaasid ja tihendid

• uus summuti, resonaator, püksid

• uus roolivarras

• uus juhi poolne rooliots ja sarniir

• uued uksepiirajad

• uus kütusepumba tekstoliittihend ja varras

Kõige suurem mässamine oli, ikka see sama vana kõikuv pinge. Tulede pirne tuli tuua niikui vändrast saelaudu. Alustasin kõige lihtsama tegevusega nagu generaatori vahetus, kuna oli niikuinii tene olemas kapipeal. Generaatori poldile olid aastad oma jälje jätnud ja see oli nõksa banaanis. Ja ega ta sealt pesast hästi välja ei tulnud. Vahetus ei muutnud midagi, no vigadest õpitud ja siis hakkasin massijuhtmeid ükshaaval läbi käima, kuna tegelesin nende asjadega peale tööd, ja Žiguli elektreijuhtmestik veel peas ei olnud, siis kõikide kohtade läbikäimine võttis 3 päeva. Peaaegu kõik ühendused, mis ma üle käisin olid päris hullusti korrodeerunud. Lisaks massijuhtmetele sai puhastatud ka kõik pistikud ja muud lahtised kontaktid, mis silma hakkasid. kaasaarvatud armatuuri tagant ja kütusepaagi ja tagumiste tulede juurest.

Kuna ülevaatuse aeg hakkas lähenema, siis tuli vahetada läbiroostetanud sumps. Lisaks sumpsile, leidsid koha autoküljes ka juhipoolne lühike rooliots, roolivarras ja sarniir, kuna mõlemas oli päris tugev lötk. Tegelikult nägid täiesti masendavalt jubedad välja ka, õõtsa puksid aga seekord jäi lammutamata, kuna lõtku otseselt ei tundnud. Ülevaatuse läbi masin mõningate kommentaaridega aga üks tähtsamaid kindlasti oli, et masin on tunduvalt paremas seisus, kui nii mõnigi liikluses olev peletis. Ülevaatajal jäi ka tunke traks kuidagi koledasti tagumise akna vända külge ja, sealt tuli otsa ära. No juhtub paremateski peredes.

Proovisin ka tuuningud,et kuidas lõpptulemus jääb whitewallide ja kulmudega. Hetkel kulme aktiivselt kasutusse ei võtnud, auto näeb küll nendega suht hea välja aga see tulede külge vägistamine viskas lõpuks üle.




Järgmiste tööde hulka tuleb kindlasti planeerida keretööd, auto kere on selle suvega ikka väga käest läinud ja rooste uss on mitmest kohast ennast läbi näksanud.

Pilte kah.

[margo1993]

Hey,

Kevad paistab ja keretööd hilinevad. Pisikesest august tagavararatta pesas sai terve talv kestnud keevitamine, sättimine ja kere detailide tagaajamine. Etteruttavalt saan õelda, et seda autot oli juba kunagi tehtud. Parem tagumine tiib oli tervelt vahetatud ja vasak tiib oli seest keevitatud. Töö kvaliteet jättis igast otsast soovida, suurimi viga et peale keevitamist ei kaetud ei värvi ega tsingiga, kõik mädanes vaikelt uuesti. Teiseks oli keevitatud roostetste kohtade peale, mitte vana ära lõigatud, ehk kõik mädanes topelt edasi.

Nagu ikka kõige raskem osa tööst on parandada/eemaldada teiste tehtud tööd. See lihtsalt mingite lappide rooste peale keevitamine on ikka juba tegevus. Võin oma kogemusest öelda, et punktide lahtikeevitamine ja detailide korrektne vahetamine ei ole palju aeganõudvamad. Vanade osade sisse peksmine, siis koha otsimine kuhu keevitada kannatab lapikest ja lõpuks see siledaks ajamine, et tulemus enamvähem kannatatav oleks. Ma usun see võtab isegi rohkem, kui asjade tegemine normaalselt. Tagavaraks mainin,et ma ei räägi sellest, kui sa lõikad roostetand koha välja ja keevitad augu sisse paiga. Seda tegin ma isegi, mitme väikema roosteauguga. Ma räägin sellest, kui ei viitsita roostest kohta välja löigata ja keevitatakse lapp rooste peale.

Piltidega on nii kuidas on, sai tehtud päeva löpus vöi alguses aga vahepealsetest hetkedest on vähe.

Alustasin lihtsa lammutamisega. tagapaneel kukkus peaaegu ise ära, kuna lanzeka otsad olid ikka maru läbi.Ja nagu alati pisikesed roostetäpid ja paar augukest väljas tähedavad tervet salajast elu kõikjal selle ümber. Need augud tagavararatta pesas jäid silma juba masinat ostes. Tegelikult oleks võinud vaadata ka sinna ümber, mastiksiga oli peidetud põhiline rooste. No rookie mistakes.





Vasaku koopa sisemise pleki pidin taastama iseseisvalt, kuna leida ma teda ei suutnud. käisin läbi kõik endale teadaolevad vaz/lada veneautode kauplused. Keevitasin viimati üle 10 aasta tagasi, olge keevituse kommenteerimisel andestavad. Hilisemad tulid juba paremini.




Parema koopaga läks veel kehvemini. Seal ei olnud sisemist koopa plekki peaaegu alles... Keegi oli kunagi juba teinud. Ma julgen õelda amatöörina, et veel amatöörlikumalt kui mina. Keevitus oli enamik joonest mööda lastud ja tegelikult ma isegi ei saa aru, mida ta nende juppidega seal teha proovis. Vana koopa välimine plekk oli lihtsalt alla pekstud ja uus oli selle külge keevitatud. Önneks seekord ma leidsin ka sisemise koopa pleki. See oli juhuste suurepärane kokkumäng. Eelneval õhtul olin pleki lahti saaanud ja näinud, et kui seda taastama peab hakkama siis saavad isegi venekeelsed ropud sõnad enne otsa, kui ma selle valmis saan. Nägin lõustaraamatus kuulutust ja olin nii joovastunud, et sõidsin samal õhtul teise eesti otsa järgi.

Sisemine koopa plekk oli kinni umbes 20-25 punkt keevitusega. Nende lahtipuurimine vttis möned tunnid. ja siis edasi terve päeva vöttis eelnevalt tehtud töö lahti häkkimine, kõik asjad olid üksteise külge kinni keevitatud. Seda lahti lõigata nii,et vähegi jääks muidu korras detailid ka korda, see oli omaette väljakutse.






Põhipingutus läks koobaste ja lanzeronide peale, kõik muu tuli juba jooksvalt. Kui lanzeronid on korralikult paika saadud siis tagapaneel läks nagu lupsti õigesse kohta. Agama ka peale iga detaili paika panemist ja paari punktiga kinni lastmist, panin kõik ümbritsevad detailid paika, et veenduda sobivuses. Tagaosaga saan suhteliselt rahul olla, esimene isetehtud tagaosa, Ma ei tea kas see on asi mida ilukirurgid ütlevad.






Jätkan karpide ja esimeste tiibadega.

Edukat hooaja algust
Margo

[oliver06]

Väga põnev lugemine oli . Soovin edu selle projektiga

[margo1993]

Hei,

Mötlesin jagan vahepeal pildikesi oma progressist. Peale poolt aastat keevitamist ja jauramist saan ma löpuks öelda, et ühtegi üleliigset augukest ei tohiks enam keres olla. Pöhi keskelt ei olnud isegi kõige hullem, paar pisikest augukest. Samas esitiibadest ja salongi esimestest nurkadest ei taha isegi rääkida.










Alguses lootsin, et saan karpidega teha nii,et vahetan ära lihtsalt otsad eest ja tagant. Siiski lõpuks tundus lihtsam kogu möll ära vahtada. Karbi võimendi(vaheleht) oli lihtsalt liiga mäda. Huvitav oli see,et vöimendi oli ära madanenud ülevalt poolt. Keegi oli kunagi mingit vaha karpi lasknud ja see oli karbi pöhja päästnud. Tänapäeva töstekohti suudan ainult kiruda, kesse inseneer teeb töstekohad nii öhukesest plekist. Muidu toimib hästi aga kui autot väristada pukkide peal siis töstekohad värisevad ka. Minus tekitas see hirmu ja ma otsustasin tugevdused sisse keevitada. Ühe tagumise töstekohaga läks veel eriti kehvasti, poes ei osanud vaadata, et kokkupanemise kvaliteet oli nii kehv js 5 cm oli töstekoht ise oma öigest kohast eemal. Siis tuli vihaga haarata puur ja see jama ümber keevitada.






Esimeste tiibadega läks lihtsalt, läksid vahetusse koos esipaneeliga. Keegi kavalpea oli lihtsalt jälle vanad tiivad ära löiganud, niipalju kui sai, ääred sisse peksnud ja remont pleki peale keevitanud. See kupatus elas seal all juba oma elu. Esipaneeli ja tiibade ühenduskohad olid nii roostes et ilma ümber keevitamata sinna külge uut tiiba ei oleks saanud. Kuna esipaneeli all radiaatori tala oli ka raskes seisus, siis oli juba mugavam vana esipaneel lahti puurida ja uus asemele panna.



Kui see keevitamise möll ühekorra otsa sai oli aeg hakata pöhja katmisele mötlema. Sai siin räägitud ja uuritud, mis see hea kraam oleks ja löplik valem sai selline. Roostekrunt -> epokrunt -> mipa protector. Köik liitekohad ja vahed said kereliimiga kaetud. Protector sai valitud, kuna mitmest kohast kuulsin et kivikaitse imab endasse ikkagi niiskust ja see juba soodustab mädanemist. Teiseks nägin Raptor värviga auto pöhja, mis oli juba mitu aastat kasutuses olnud ja see oli väga hästi vastu pidanud. Sillad värvisin lihtsalt hammerit värviga üle.






Nüüd juba toimub ülemise osa viimistlemine ja auto kokku ladumine. Loodan ikka veel suve lõpus/sügisel ka rooli saada. Nagu piltidelt näha tuleb ka kerge madaldus. Samas püüan originaalset välimust säilitada niipalju kui võimalik ja lihtsalt parandada natukene sõiduomadusi.

[VäikeMägilane]

Müts maha, väga tore on jälgida seda hoolt ja tööd!

[06VAZ]

Üüratult aja- ja töömahukas ettevõtmine. Täitsa lõpp, kuidas paari augukoha keevitamise plaanist saab praktiliselt terve alumise ringi vahetus.
Kui ainult nüüd "kett" maha ei käiks ja jõudu ning motivatsiooni ikka jaguks. Pildid, jutt ja tegevus on küll tänuväärt õppematerjal.

[margo1993]

Hey,

Kui vahepeal vöis jääda tunne, et mul on motivatsioon otsas ja see kere on unustuste hõlma vajunud siis päris nii see ei ole. Kuigi suvel sai töesti välditud pahteldamist niipalju kui võimalik. See pahteldamine on ikka üks tänamatult röve töö. Ma luban, et ma ei virise enam mitte kunagi elus selleüle, et keretööd on kallid. Pahtelda lihvi ja veelkord pahtelda lihvi ja korda niikaua kuni tulemus hea on.
Albert Einstein "Hullumeelsus — see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi.". Vahepeal jäi küll tunne et ma olen hullumeelne.

Peale keevitamist sai auto silikenpesu ja break cleaneriga korralikult puhtaks pestud. See uute keredetailide tehase kaitsekrunt tuli karukeele ja silikenpesuga ise maha ja ei pidanud seal mingit suuremat keemiat kasutama. Peale seda sai kogu kere epo krundi alla pandud ja läks pahteldamiseks.


Vahepeal juhtus ka üks önnetus, kus auto kukkus puki pealt maha ja löi tagumisse tiiba korralikud mölgid. haamriga oli juba mängitud, ja peksin niipalju välja ert enamvähem sirge ja siis sai jälle pahteldada. See must seal pahtli ümber oli lihvsprei, mis andis hästi läikiva musta tooni, tänui millele sain paremini aru, kas joon ja plekk on ikka sirge.




Peamiselt läks pahtlit selliste keevitus üleminekute kohta, tehase plekid olid vist suht sirged, vähemalt minu silm seal mingeid suuri mõlke ei tuvastanud. Eks siis kui värviall on ja esimest päikest näeb saab teada. Eks see vast tahab vilumust saada, et iga pisikest mõlki silmaga näha.




kui kõik pahteldatud sai siis läks peale täitevkrunt ja siis mingi völutahm mis peaks aitama lihvides tuvastada kõrgemad ja madalamad kohad. möksisin sellega kere kokku ja lihvisin ta siis jälle maha.




Kuna juba tükk aega oli kimbutanud akuutne ruumi puudus, siis sai vahepeal kolitud suuremale pinnale.




Üks asi oli kindel, ma tahtsin värvida ise. Seega olen valmis võma ka vastutsue kehva tulemuse eest. Kuna see on minu esimene projekt, mille peamine eesmärk ongi õppida. ja natukene hoida ka seda vanakooli vaibi, kus kõik asjad tehti ise. Kaalusin siin ühte ja teistpidi, vaatasin rahakotti ja kaalusin veel. Sai tehtud see raske otsus värvida oma garaazis. See on alati nii, et kui hoiad kokku rahas siis kaotad ajas. Sai presendist selline nurgake ehitatud ja siis põrand ja sein märjaks tehtud ja läks värvimiseks. Ma suutsin juba epo jooksma ajada, värvimisel oli asi veel hullem. Proovisin küll vaikselt ja kaugelt. No jooksu kohti tuli ikka mitu... Esimene auto läheb ikka aiataha. Loodane, et nii hull pole ja saan jooksuv välja lihvitud/poleeritud.

Huvilistele: värvi toon on lada 1035

[06VAZ]

Palju sul värvi autokere peale kulus ilma uksi-luuki värvimata ? Koos kinnitiga valmissegu ma mõtlen. 3 liitrit ? 4 ?
Ma seepärast küsin, et helekollane ei ole eriti hea katmisvõimega. Ja mitte ainult kollane. Ka oranž ja helepunane on sihukesed kapriissed toonid.
Algul arvasin et see sama toon (LADA 1035) kõlbab mul töös olevale 06-le ka, aga ei. Auto on värvitoonilt hoopis heledam.

Ja see et autokere üleni võõpamine ei pruugi esimese korraga õnnestuda, on täitsa tavaline asi. Enamjaolt lähebki see esimene vasikas aia taha: Värv läheb kas natuke "jooksma" või tekib korralik "EKG", silikooniaugud võivad sisse tulla, tolmutäppidest ma ei räägigi. Igast asju juhtub.
Nagu vanad eestlased ütlesid et "kes midagi ei tee, sellel ei juhtu ka midagi" ja "mis s..tasti, see uuesti" ja küll hakkab see värvimine ka käppa saama ükskord.

[margo1993]

Tänan toetava söna eest. Mul kulus 4 liitrit puhast värvi ja üks sprei nurgataguste jaoks(seest on kaetud suhteliselt öhukese kihiga), ehk siis umbes 6L valmis töösegu. See sama, et katmise omadused olid kehvad arvatavasti nede jooksud tekitas ka. Proovisin küll vaikselt ja eemalt aga lõpuks kogunes vast ikka palju kihte ja hakkas otsast jooksma. Huvitav on see et katus tuli kõige paremini välja, jooksma hakasid just vertikaalsed pinnad.

[margo1993]

[Kustuta]

[margo1993]

Hey,

Pole taas kaua kirjutanud. Hea uudis on see et tegelikult on auto koos ja sõidab. Ülevaatuse sain eelmine nädal peale ja ülevaatajal polnud ka muud õelda, kui kesse amatöör seda värvis. Muidu sain tehtud töökohta ainult kiidusõnu, isegi karpa ei tahtnud timmimist, kõik klappis juba algusest peale. Hea on veel see, et viie meetri pealt paistab töö täitsa talutav, lähedale lihtsalt ei tasu tulla. Aga mis ma siin ikka värvitööd kirun, kui ei tee mina siis teeb keegi teine selle järgmiseks hooajaks korda. See hooaeg plaanin paar sõitu ikka teha, silmad häbi täis.

Eemalt pole köikse jubedam.


Järeltöötlus
värvisin mingid detailid mustaks, kuna algselt nad nii olid ja need kohad jäävad ka välja paistma. kartsin et kollasena on vast liiga silma kriipiv.



Veljed
Veljed lasin pulbervärvida autoga sarnasesse tooni.




Uksed
Kui muu osa kerest valmis sai siis uksed ja luugid olid veel vana värviall ja tahtsid ka kaasa aitamist. Lasin uksed keemilisest vannist läbi ja sain värvivabad uksed tagasi. Rooste oli säilinud, nii tgev see keemia ei olnud,et roostest jagu saaks. Kunde poolsed uksed said uued nahad peale, kuna nendega oli eelnevas elus midagi väga koledat juhtunud. lisaks olid nad alt ikka väga mädad. Juhipoolsete ustega oli parem seis, seal sai ainult kergelt nurkasid keevitatud. Ühe naha pealepanemine läks nöksa nihusti, nahka peale valtsides suutsin naha ikka väga kõveraks taguda. Nüüd sai sellevõrra rohkem pärast ust tagasi sirgeks taguda. Teise uksega tegin juba rahulikumalt ja tulemus jäi ka parem.













Väikese pudi värvimine



Mürasummutus
Sisse sai pandud 3mm putüülmatt(pigimatt?) ja selle peale 3mm isolaatormatt. Mõlema paigaldamine oli suhteliselt lihtne töö, nädalavahetus ja auto oli pigimatti ja isolaator matti täis. See isolaator matt kippus ainult pudenema kergelt, kui selle peal pölvi lohistada.






Muusika ja elekter
Nagu ma juba varem seletasin proovin jätta suhteliselt originaalseks aga muusika ja sõiduomadusi tuunida. Seega leiutasime ka kõlarid juhi ja kunde jalgade juurde, lisaks siis tulevad ka armatuurile ja taha mütsiriiulile. Lisaks siis sai paigaltatud ka täiesti uus elektrijuhtmestik. Ladapowerist tellitud täiskomplekt oli vene toodangule vastava kvaliteediga. Juhtmed on hulga peenemad kui originaalis olid, pluss plastikotsad kipusid ka lahti tulema. Lisaks oli starteri juhe kuidagi lühikene ja ka suunatulede juhet tuli suhteliselt piiripeale venitda et see ulatuks.






Lõpuks kui uksed sai ette ja kokku oli auto juba peaaegu sõiduvalmis. Endised uksepolstrid olid ikka väga kulunud ja uste sees olnud vakstu oli nii kõvaks tõmmanud et selle kasutamine tundus ebamöistlik. Seega otsustasin natukene paksemast kilest uued niiskuse katted teha ukse sisse. Loodame et siis toimivad.





Mootor sai ka uuesti ehitatud, sellst juba järgmine kord....

Ma kirjutan nagu ma teeksin kõike üksi, tegelikult on mul söbrad palju abiks olnud, et suured tänud ka neile ja kõigile kes kuidagi aidanud on.

Margo

[06VAZ]

No asi hakkab looma juba. Suht erkkollane on see värvitoon küll, torkab häste silma. Või siis lampide valguses ongi nii kirgas.
Ja sellest, mida keegi auto välimuse kohta arvab, ei tasu eriti välja teha. Tänapäeval on paljud mingi auto keretööde teemal targad targutama. Kui omanik on enda(tehtud) autoga rahul, siis on ju asi korras ja jutt lõppend selle koha pealt.