2106, Vazmjorka, 1986
Postitatud: 22 Okt 2020 22:01
Tere ka minu poolt
Panen siia Teile lugemiseks kõike head ja halba oma projektika kohta. Kindlasti kunagi hiljem ka endal hea ja põnev lugeda
Niisiis, auto soetasin 3. oktoobril aastal 2017. Kihutasin pidevalt ringi Samaradega ja sattusin kogematta Eesti Ladaklubi lehele. Avastasin siit igasugu põnevaid teemasid ja muudki. Hakkasin lugema erinevaid külastajate ja foorumi liikmete autode teemasid. Vaz auto restaureerimine tundus väga põnev ja sai hakata vaatama ka endale žigulid Esialgu tahtsin osta korralikku masinat, et ei peaks hakkama kohe teda remontima kuna oskuseid ja kogemusi polnud. Pikemat aega jäi silma 1986. aasta 06. Sai ikka uuritud selle kohta kuni lõpuks tuli see päev mil sõitsime talle järgi. Auto asus Viljandi külje all. Autol oli kehtiv ülevaatus tol hetkel olemas aga tõime ta kodu kanti ikka "konna" peal. Mõned nädalad sai temaga ringi kärutatud kuni hakkasin teda vaikselt lahkama. Roosteuss oli teda ikka korralikult purenud kui aus olla. Algul ei saanud arugi aga karbi otste toksimisel tuli välja, et neid pole ollagi ja seal oli tehtud makroflexi parandust Ka tagapõllel oli väike rooste koht. ja lisaks ees kõrvalistuja poolne rattakoopa nurk ja tagavararatta põhi.
Võtsin auto enam-vähem juppideks ja sain ta viia mehe juurde kes kunagi tegi keretöid. Ta vahetas ära karbid, tagapõlle, esimese parempoolse tiiva ja veel mõned roostepesad. Peale seda jäi auto pooleks aastaks lihtsalt garaaži seisma. Ühel hetkel tekkis uuesti huvi ja läksin siis vaatama mida teha. Kahjuks oli selle poole aasta jooksul ta mõnest kohast hakanud roostetama uuesti ja ka uued karbid olid juba roostesed. Hakkasin siis uurima ja tuli välja, et keevitaja kelle juures auto käis, ei teinud just kõige meeldivamat tööd. Vanad karbid oli alla jätnud ja uued lihtsalt peale keevitanud. Esimese rattakoopa augu lappis plekitüki ja plekikruvidega ära ning tõmbas peale paksu mastiksi. Igatahes oli see väga halb tegu tema poolt. Aga lõpuks sai asi ikka ilusti korda tehtud. Tänu sellele "karowa" viirusele jäid koolid distantsõppele ja mul oli aega temaga tegeleda. Kooli poolt oli keevitus praktika käes ja selleks ajaks olin juba keevitamisega palju kokku puutunud. Karbid küljest ära, parem tiib samuti. Sai siis tellida jälle uued karbid ja kui läks ühe tiiva vahetuseks siis vahetasime ka teise tiiva ära. Lisaks sai veel mõlemad esimesed uksed täiesti uued.
Keevitamist oli palju. Peale seda tuli üks jubedamaid töid minu arvates selle juures põhja alt mastiksi eemaldamine. See oli jube töö ja sealt tuli ka mõni roosteauk nähtavale. Kõik võimalikud roostepesad välja lõigatud ja uued plekid asemele pandud ja saigi keevitamisele panna punkti.
Ette tuli võtta eeltööd värvimiseks. Õnneks ei pidanud tegelema ise pahteldamisega ega kruntimise ja värvimisega. Minu tööks jäi auto ainult matistada. Peale seda võttis auto üle värvija. Veetis pikki päevi pahteldamisele ja muudele töödele. Lõpuks sai enne olnud beež žiguli endale uue värvkatte. Värviks tuli tumesinine ja koodiks oli S3733. Lõpptulemusega jäin igati rahule Kes paremat tahab, tehku ise.
Auto värvitud, nädalaid kuivanud ja hakkas pihta kokkuladumine. Hetkel on veel see pooleli, sest ega kiiret pole ja ega kiirustada ei tohigi, kaua tehtud kaunikene Ka pole kõiki uusi juppe veel kätte saanud.
Aga minu poolt hetkeks kõik, öeldakse, pikk jutt, s*** jutt . Eks ma üritan siia jooksvalt veel pilte lisada ja vahepeal ka muud juttu.
Panen siia Teile lugemiseks kõike head ja halba oma projektika kohta. Kindlasti kunagi hiljem ka endal hea ja põnev lugeda
Niisiis, auto soetasin 3. oktoobril aastal 2017. Kihutasin pidevalt ringi Samaradega ja sattusin kogematta Eesti Ladaklubi lehele. Avastasin siit igasugu põnevaid teemasid ja muudki. Hakkasin lugema erinevaid külastajate ja foorumi liikmete autode teemasid. Vaz auto restaureerimine tundus väga põnev ja sai hakata vaatama ka endale žigulid Esialgu tahtsin osta korralikku masinat, et ei peaks hakkama kohe teda remontima kuna oskuseid ja kogemusi polnud. Pikemat aega jäi silma 1986. aasta 06. Sai ikka uuritud selle kohta kuni lõpuks tuli see päev mil sõitsime talle järgi. Auto asus Viljandi külje all. Autol oli kehtiv ülevaatus tol hetkel olemas aga tõime ta kodu kanti ikka "konna" peal. Mõned nädalad sai temaga ringi kärutatud kuni hakkasin teda vaikselt lahkama. Roosteuss oli teda ikka korralikult purenud kui aus olla. Algul ei saanud arugi aga karbi otste toksimisel tuli välja, et neid pole ollagi ja seal oli tehtud makroflexi parandust Ka tagapõllel oli väike rooste koht. ja lisaks ees kõrvalistuja poolne rattakoopa nurk ja tagavararatta põhi.
Võtsin auto enam-vähem juppideks ja sain ta viia mehe juurde kes kunagi tegi keretöid. Ta vahetas ära karbid, tagapõlle, esimese parempoolse tiiva ja veel mõned roostepesad. Peale seda jäi auto pooleks aastaks lihtsalt garaaži seisma. Ühel hetkel tekkis uuesti huvi ja läksin siis vaatama mida teha. Kahjuks oli selle poole aasta jooksul ta mõnest kohast hakanud roostetama uuesti ja ka uued karbid olid juba roostesed. Hakkasin siis uurima ja tuli välja, et keevitaja kelle juures auto käis, ei teinud just kõige meeldivamat tööd. Vanad karbid oli alla jätnud ja uued lihtsalt peale keevitanud. Esimese rattakoopa augu lappis plekitüki ja plekikruvidega ära ning tõmbas peale paksu mastiksi. Igatahes oli see väga halb tegu tema poolt. Aga lõpuks sai asi ikka ilusti korda tehtud. Tänu sellele "karowa" viirusele jäid koolid distantsõppele ja mul oli aega temaga tegeleda. Kooli poolt oli keevitus praktika käes ja selleks ajaks olin juba keevitamisega palju kokku puutunud. Karbid küljest ära, parem tiib samuti. Sai siis tellida jälle uued karbid ja kui läks ühe tiiva vahetuseks siis vahetasime ka teise tiiva ära. Lisaks sai veel mõlemad esimesed uksed täiesti uued.
Keevitamist oli palju. Peale seda tuli üks jubedamaid töid minu arvates selle juures põhja alt mastiksi eemaldamine. See oli jube töö ja sealt tuli ka mõni roosteauk nähtavale. Kõik võimalikud roostepesad välja lõigatud ja uued plekid asemele pandud ja saigi keevitamisele panna punkti.
Ette tuli võtta eeltööd värvimiseks. Õnneks ei pidanud tegelema ise pahteldamisega ega kruntimise ja värvimisega. Minu tööks jäi auto ainult matistada. Peale seda võttis auto üle värvija. Veetis pikki päevi pahteldamisele ja muudele töödele. Lõpuks sai enne olnud beež žiguli endale uue värvkatte. Värviks tuli tumesinine ja koodiks oli S3733. Lõpptulemusega jäin igati rahule Kes paremat tahab, tehku ise.
Auto värvitud, nädalaid kuivanud ja hakkas pihta kokkuladumine. Hetkel on veel see pooleli, sest ega kiiret pole ja ega kiirustada ei tohigi, kaua tehtud kaunikene Ka pole kõiki uusi juppe veel kätte saanud.
Aga minu poolt hetkeks kõik, öeldakse, pikk jutt, s*** jutt . Eks ma üritan siia jooksvalt veel pilte lisada ja vahepeal ka muud juttu.