Auto seisukord ostes
Nagu eespool kirjutasin, auto oli üsna heas korras minu jaoks. Mootori remont oli tal tehtud eelnenud talvel. Seoses sellega vahetatud veel ühtkomateist kapotikaane all.
Nagu müügikuulutuses seisis, kere vajas värvitööd. Läbivat roostet ei olnud. Katus oli ok, ustel ja mujal külgedel olid roosteplekid (eelmise omaniku poolt töödeldud).
Käivitus ja sõitis kenasti. Maanteel tundus liiga kergelt õõtsuvat. Amordid olid ees väsinud. Väikesed iluvead salongis. Roostet oli näha põrandamati all mõnes kohas. Kaassõitjapoolse kolmnurkakna originaalkinnitus oli puudu. Juhipool A-piilari plastkate praoga. Antenn loksus. Päikesesirmide kinnitus keskel tahavaate peegli juures oli isetehtud, metallist (seetõttu ilmselt ka vastupidavam, kui plastdetail, aga noh, see ei olnud originaal). Muud olulist ma enne ostmist ei silmanud.
Mõned vead tulid välja pärast ostu, nii ei töötanud tal tagurpidikäigu tuli, tagumise numbritule pirnid ei töötanud. Pagasnikust oli laiali lagunenud pakiruumituli.
Esimesed tööd
Et autol lõppes ülevaatus sügisel, võtsin nõuks see ära teha ja autol selleks vajalikud tööd ette võtta. Eelmise omaniku sõnul oli auto läbinud eelnevad ülevaatused probleemideta, paberite järgi Otepää ülevaatuspunktis.
Tagurpidikäigu tuli
Ülevaatusel seda kontrollitakse. Esmalt avastasin, et tule külge ei lähe massijuhet. Sai see paigaldatud. Tuli tööle ei hakanud. Siis vahetasin ära ka anduri käigukasti küljes ja tuli hakkas tööle.
Esiamordid
Kuigi ma ei usu, et ka need amordi, mis autol ostes küljes olid, poleks ülevaatusel probleeme tekitanud, õnnestus mul hankida siiski töökorras originaal Made in Ussr amordid ja need vanade asemel alla panna. Muutust oli tunda küll.
Ülevaatus
Tartus, Viljandi ringi lähedal sai käidud. Vahetult enne kinnipanekut. Päevast väsinud töömehed ei piinanud masinat kaua. Kõik, v.a. pidurdustuli juhi pool, toimis nagu peab. Heitgaasid oli normis, nende pärast muretsesin kõige enam. Pidurid olid ka korras, need olid teised asjad, mis mind ülevaatuse osas murelikuks olid teinud. Kokuvõttes sain aga autoga läbi. Kommentaar oli, et küll need vanad autod haisevad. Ilmselt peeti silmas heitgaase. Minu jaoks on see lõhn aga osa elamusest.
Veel töid enne garaazhi lükkamist
Loomulikult ei saanud ma jätta salongi puhastamata. Selleks varusin hunniku erinevaid lappe, vett, puhastusvahendeid, harja, tolmuimeja jms. Kõik pinnad said puhtaks, mis lapi, mis harja, mis hambaharjaga. Lagi läks heledaks, määrdunud päikesesirmid võtsid jälle tooni, millises võisid nad olla auto esimese omaniku käes. Põrandamatit läksid küll puhtaks, kuid reljeefsele pinnale kogunenud mustust päris kätte ei saanud. Nii otsustasin, et tuleb ikka istmed välja võtta ja põrandamatid välja võtta. Istmega oli üks väike probleem, ühe kruvi pea oli üsna maha keeratud, aga mul õnnestus see siiski lahti saada. Originaali tagasi ei plaaninud panna, sain Võru tn kruvipoest asenduse, küll tavalise peaga, aga hetkeks käis küll.
Matid käisid pesulas ja said korralikult puhastatud.
Kui ma matte välja võtsin, siis hakkas mind häirima mattide alune olukord, vanad bituumenmatid olid alt niisked, murenenud ja katki. Ma ei viitsinud üldse mõelda sellele, et ma oleks pidanud auto põhja seest korda tegema, kuid otsustasin end selleks siiski sundida. Mõte sellest, et auto sellises seisus garaazhis talve veedaks, ei andnud asu.
Nii võtsin ette, puhastasin põhja, roostesurmaga said olulised kohad üle tehtud. Peab ütlema, et roostet oli minimaalselt, põhi oli suurepärases korras. Pärast roostemuundurit sai krunditud, ja veel krunditud ja siis sinise aerosooliga kaetud. Fixusest ostsin isekinnituvad õhemad metallkattega bituumenmatid. Tallinnast sain taha jalgaderuumi uue paksu katte, ette ostsin kummipõhjaga põrandamatid. Kõik sai paika, kummikate sai peale, liistud, turvavööd, istmed- ja valmis ta oligi. Töö käigus puhastasin ära ka kohad, kuhu korrosioonitõrje ja tolm olid inetud plekid jätnud. Seda siis plastdetailidel.
Käepide
Töö käigus avastasin, et ühe tagumise ukse käepideme küljest on tükk ära murdunud. Kuna oli varuks neli käepidet, siis sai see üks ka korraliku vastu väljavahetatud.
Siin üks RoMa (facebooki kasutaja, kes mulle need käepidemed muretses) pilt.
Detailid
Kuna ajan taga täiuslikkust, siis sai ka juhipoolne A-piilari plastkate vahetatud. Kaassõitja poolne aknakinitus sai hangitud ja ühes klaasitöökojas paika liimitud (sellele eelnesid erinevad katsetused põlve otsas, soovitus aga- las klaasimehed panevad paika, hoiate kokku raha ja aega). Pagasnik sai puhastatud, pestud. Muretsetud tööriistakarp ja -kott. Parandasin pagasniku valgustuse- see oli kukkunud istme vahele- uus pirn sisse, gabariidid peale ja kõik toimis. Muretsesin vanade väsinud ja pisut laineliste velgede asemele värskemad, küll vanad, aga peaaegu uueväärilised. Kuna neid sain kolm, siis sain kõrvale veel ühe heas korras oleva, kuid kuna seda oli siiski värvitud ja toonid ei klappinud, sai see liivapritsiga puhtaks, uus värv peale ja väike lakk ka. Lähedalt uurides teeb silm vahet, üks toon on hallikam, teine lillakam. Kuid kui nad on eri telgedel, siis mulle see probleeme ei valmista. Pealegi- ka omal (nõuka) ajal tehti asju nii, et tulemus saaks võimalikult hea, kuid võimaluste piires. Need olid minu võimalused.
Raadio
Autol oli peal üks vana raadio, kuid mitte see, mida ma mäletasin oma isa autolt. Soetasin kasutatud Videoton Rd3602 ja puhastasin selle ära. Lainevahetuse nöör oli tollel katki, see mind ei huvita hetkel. Lisasin talle ühe juhtme, millega saaks telefonist Jaak Joala vanu laule kuulata
Kevadel katsetan, kas töötab ka. Raadio ise muidu pidi töötama.
Sander Koort (foto autor) muretses mulle siis sellise jupi (vanem variant).
Kummimatid
Õnnestus saada vanakooli kummimatid, mis olid suurepärases seisus. Said korraliku pesu ja salong võttis hoopis parema ilme.
Siin Stern Ilvese foto mattidest ostuaegses seisukorras.
Kojameeste harjad
Peenraha eest sain kahelt vanalt masinalt kaks paari kojamehi ja harju. Ühed harjad olid siiki nii kõveraks väänatud, et neist asja ei saanud. Teiste raamid said uued kummid ja läksid külge. Ja töötavad!
Esimesel pildil soetatud jupid (foto Rainer Käärik) ja teisel pilt juba auto küljes olevatest harjadest.
Ilukilbid
Ilukilpe olen muretsenud tagavaraks, vist kokku kolm komplekti. Nendest kokku saab ühe jooksu suurepärases seisus kilpe, teisied jäävad tagavaraks, ilmselt muretsen neid veel, kui soodsalt saab.
Pildike kilpidest ka:
Turvavööd
Tegelikult sellel autol taga turvavöösid ei ole. Ka minu isa autol alguses ei olnud, kuid kui me, lapsed, temaga kaasa hakkasime sõitma, siis ta paigaldas ka tagaistmetele turvavööd 3tk. Soetasin endale 80ndate aastate tutikate rihmade komplekti, kuid keskmine on veel puudu. Tegelikult tahan ka esimesed ära vahetada, sest need mulle lihtsalt ei meeldi, nad on vanad, kulunud ja ma eelistaks teist vastuse mehhanismi. Pisiasjad. Aga mulle olulised. Kevadel paigaldan ka taha turvavööd, sest nii nagu mu isalegi, läheb mulle laste turvalisus rohkem korda kui see, et auto jääks 100 % selliseks, nagu ta oli, väike kompromiss.
Tagumised amordid
Mul on soetatud kaks komplekti amorte. Ühed on tutikad Venemaa toodang, mida pannakse alla tehase poolt (kui ma ei eksi) ja peaksid seetõttu sobima ka sellisele VAZ-imehele, kes soovib originaali. Igaks juhuks sai soetatud ka paar Made in Ussr toodangut. Alla lasen panna ilmselt ikka Venemaa omad. Originaalid las jääda alles. Mine tea.
Siin Jüri Noorsalu foto amortidest, mis soodsa hinnaga temalt sain.
Ja siin need, mis tagavaraks.
Embleem esigrillile
Mulle tundub, et embleem, mis on hetkel auto küljes esigrillil ei ole päris õige. Mulle tundub, et see on 01 oma. Nõnda hankisin endale uue (Made in Ussr, mitte Made in Russia) ebayst. Üritasin Venemaalt, aga koht, kus soovisin, oli enda omad ära müünud ja ma ei viitsinud enam oodata. Kevadel vahetan ka selle ära. Vana panen ilmselt müüki.
Tööd kevadeks
Talv on rahakogumise aeg. Kevadel ootab ees amortide vahetus, rehvide ümbertõstmine vanadelt velgedelt, ja see kõige suurem töö- värvimine.
Värvimine
Kaalusin erinevaid variante. Alguses tahtsin katust valgeks. Siis aga hakkasin mõtlema sellele, milleks mulle seda autot vaja oli. Ja jõudsin järeldusele, et nii palju kui võimalik, säilitan vana. Üks spetsialist ütles, et seda katust ei pea üldse värvima, see on ok, vajab poleerimist. Jään sellele lootma. Ka muud kohad kerel, kuhu vana värv alles võiks jääda, jääb nii nagu on, lihtsalt poleeritakse. Aga küljed, esimene ja tagumine ots- need lähevad töösse. Autopedena pelgan tolmu. Aga noh... ilma ju ei saa. Eks siis tuleb salongi vajadusel jälle puhastada. Matte ei viitsi küll enam välja võtta. Leidsin koha, kus värvitöid tehakse raamatu järgi st töid peaks tehtama nii nagu peab ja kui vaja, siis tehakse üle. Kokkuvõttes peaksin saama korraliku töö. Raha küsitakse selle eest ka, kuid enam-vähem numbrites, mida ma ise olin ette kujutanud. Eks kevadel näeb. Kui aga värvi korda saaks, siis saaks sellest autost üks korralik pühapäevaauto.
Kere seis hetkel siin: