21061, Rannamäe, 1999

[kapa]

Olles olnud selle auto co-mehaanik ja niisama selle ümber kõvatanud (endal ju Lada pole, aga pisik jääb...), siis kasti õli panemise ajal olin ka "pumba" juures. Meil oli põhimõte, et mida rohkem, seda uhkem ja sisse sai julgelt poolteist liitrit pluss veel pritsitäis. Kuivale igaljuhul ei jää ja küll siis üleliigne välja tuleb kui vaja.

Aga muidu, omanik on ikka hingega asja juures selle auto puhul.
Eiei, müüa sa ei saa. Liiga palju häid mälestusi on:rolleyes

Sõita pole siiani saanud

[Rannamäe]

Käigukangi nupp võib olla küll pärit eksport masinalt, sest kast ise tuli 96' aasta 043 alt ning minu teada said need autod 5-käigulise kasti ainult siis, kui nad olidki mõeldud ekspordiks. Samas oli minu enda neljase kasti otsas täpselt samasuguse kujundusega nupp, ainult ilma selle viienda käigu kujutiseta. Seega võib tegemist olla ka lihtsalt uuema otsa masinate eripäraga. Mine võta nüüd kinni kummas see asi on...

Käigukastiga olen ise rahul, hinna ja kvaliteedi suhe on päris paigas. Käigud püsivad ilusasti sees, ei ragista, ei unda, ei leki... Kõik on õige. Jutud sellest, et Lada viienda käiguga ei saa üldse kiirendada ning et see on mõeldud niisama kulgemiseks, võin ümber lükata. Selle auto võrdlemisi lahja 1500 mootor jaksab vedada küll viienda käiguga ning mõnikord saab isegi linnas viimase käigu sisse lükata.

Tulles selle õlitamise juurde tagasi. See arusaam, et mida rohkem, seda uhkem on võrdlemisi õige siinkohal, sest viienda käigu hammasrataste õlituseks vajalik õli paisatakse niisama vajalikku kohta (nii palju, kui mina olen aru saanud) ja seega võivad hammakad madalamatel pööretel ja ka muidu ilma õlita jääda. Meie täitsime kasti juba enne allapanekut õliga ära ning panime seda sinna vist peaaegu 1,7 liitrit nagu sm. Kapa ütles. Võib-olla pingutasime ehk isegi üle, sest auto seisab mul praegu maja ees ning seega hoian tal pidevalt väikest pappitükki all, et ta kiviparketti ära ei rikuks. Üleliigne õli tilgub väga aeglaselt praegu spidomeetriajami juurest välja, kuid see on täiesti normaalne (auto on ka õrna kallaku peal).

Kenaks autoks saamiseni on tal siiski veel arenguruumi, arvan mina, kuid tänud kõigile komplimentide eest.

Eelmis(t)e omanike poolt tekitatud mõlgid ja kehvasti parandatud avariijäljed (olen ka kuskil vist maininud, et see auto sai kunagi Saaremaal metsseaga kokku) nõuavad minult ilmselt seda, et lähema kahe (kolme) aasta jooksul tuleb uuesti ette võtta keretööd. Nende suuremate keretööde käigus tuleks vahetada palju plekke ning eemaldada kõik vead, mis mind esimeste kiirkorras tehtud keretööde ajal eriti ei härinud.

Eks näeb, mis tulevik toob...

Tervitades,
Martin

[iisak]

Nägin täna kah siis selle masina ära, ei saa kurta, päris kena oli.

[Rannamäe]

Algselt postitas: iisak
Nägin täna kah siis selle masina ära, ei saa kurta, päris kena oli.

Kus seltsimehe valvas silm autot tabas? Pean hakkama teda vist paremini peitma siis.

[iisak]

Algselt postitas: hyper7

Algselt postitas: iisak
Nägin täna kah siis selle masina ära, ei saa kurta, päris kena oli.

Kus seltsimehe valvas silm autot tabas? Pean hakkama teda vist paremini peitma siis.

Kus ta ikka päevad otsa seisab, eks TTÜ Mehaanikateaduskonna juures .

[Mikk]

Hmm, peaks siis vist ka rohkem sammud kooli poole seadma. Saaks ka uuesti pilgu peale heita

[Edel]

Ma nüüd enam mäleta,kas olen seda pilti siin varem näidanud aga nüüd ta tuleb http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/54110095
Kena "kuuekopkane":)

[kapa]

Mina kui selle auto tehnika- ja remondikoordinaator raporteerin:

Peale jaanipäeva on auto kasutust näinud, nagu üks Lada seda suvel nägema peab, st läänemasin hakkas lõpuks sammalduma.
Kuid ei, jooksva remondita ei pääse ka 1999. aasta autod, veel enam, kui juulikuu lõpus ootas Summercamp ja ka tehnilisele ülevaatusele minek. Terve juuli sai esisilla remonti edasi lükatud, sest nii minul kui Martinil olid töised ja kiired ajad. Nädal enne Summercampi sai selgeks, et kuradile see töö ja muud kohustused, auto tuleb korda teha pikemaks otsaks. Plaanis polnudki midagi enamat, kui esisilla puksid, pidurivoolikud ja sarniirid välja vahetada, siit sealt veel kõpitseda (näiteks suvatses juhiakna tross ära surra, aga lahtise aknaga nagu nadi tulla), ülevaatus läbida ja "Tervist, Rutjale!". Paar päeva enne campi saime puksid, mis ei tahtnud kuidagi õõtshoova sisse jääda, siiski vahetatud , asusin pidurivoolikute kallale, need väga vastu ei hakanud. Kõik tundus hiilgav ja jäi mulje, et üks õhtu jääb ilusti testimiseks, sillaregullimiseks ja tehnilises käimiseks, aga siiis....

Siis suvatses piduri õhutusnippel ära murduda . Kõva tagasilöök meie öötundidele garaa?is, aga nii nõrgalt me alla ei andnud. Proovisin välja keerata, puurida, võluda ja paluda, ei tulnud. Järgmine päev toodi poest VENE UUS pidurisilinder, pandi ilusti supporti sisse, loeti sõnad peale ja ... no kaht silindrit ühendavat toru peale ei saa... Ikka jäi lekkima ja imelikult istuma oma pesas, proovisin nii ja naa mitu tundi, kuni suure vihaga ma selle pesa sealt puruks keerasin. No mis seal ikka, uus silinder poest. Siinkohal suur tänu Veerenni poe inimestele, kes on nõus hädasolijat aitama ka õdusal reedesel õhtul kell 10. Kell 12 olime taas garaa?is. Kerge närv hakkas tekkima, sest umbes kaheksa tunni pärast pidime juba Tallinna kogunemisel olema ja meie osalemine sai suure küsimärgi. Selle silindriga olin hellem ja avastasin enne toru sisse keeramist, et selle keere oli teab mis mõõdus ja praktiliselt olematu. Vene osad , kuidas me kohe sellele ei mõelnud, et tolerantsidest seal maal ei teata midagi. Keermepulgaga sai see ilusti üle ja asi kokku. Nüüd tuli meil mõlemal mängu väsimus, mis kergelt hakkas tööd pärssima. Ülevaatusele minekust olime selleks hetkeks ammu loobunud. No, abistasin Martinil aknasüsteemi (väga paha töö nende elektriakende puhul, kolmandat meest oleks veel vaja olnud) kokku panna. Kella kolme ajal tundus, et pidurid hakkasid pidama vedelikku ja sai kiiruga need kergelt ära õhutatud. Proovisõit (magava) Pirita elamurajooni vahel näitas, et oli vist kasu küll.

Garaa? kokku, tööriistad kaasa ja koju asju pakkima. Teekonnal Piritalt Laagrisse tuli uus tagasilöök. Viru väljakul hakkas Martin suunda kätega näitama. Ma aimasin vana viga, suunatuled olid lahkunud. Peale selle selgus kohale jõudes, et pidureid ka siiski pole. Tore! Meil on kolm tundi aega suunatuled ja pidurid saada. Igatahes, peale pikemat kompamist ja vandumist taskulambi valgel uuselamurajooni ridaelamu bokside parklas (ime et keegi meid varasteks ei pidanud) selgus, et mingi juhe oli oma töö positsioonilt lahkunud. Nii tüüpiline Ladale:). Õhutasime pidureid ja tegime proovisõitu taas. Oli parem, kiire otsus oli, et kahe tunni pärast oleme stardirivis, kui nüüd rohkem tagasilööke pole. Väsimusest me ei hoolinud enam.
Linnas vahepeatust tehes (minu maja ette keerates) lõi silda mingi ilusa kolina sisse. No millega meid veel õnnistatakse! Kaine mõistus siiski selgitas, et velg oli lahti ununenud. Läks lahtrisse "väsimus".
Palju kohvi ja olime siiski kell 8 Maksimarketi ees rivis. Kümneks olime kämbil, esimese otsa sain veel aru toimuvast, siis hakkasid 30 pingsat magamata tundi nagu tähelepanu endale võtma. Kokkuvõttes olime muidugi hakkama saanud, küll jah üle kändude ja kivide. Aga nii vist peabki?

Peale kämpi sai käsipidur korda tehtud ja Martin käis ülevaatusel, mille ta ka läbis, kaheldi vaid aastaarvu õigususes. Septembri teise pooleni sai auto kasutust (Jah, spioonid ei maga, teie pakkumised parkimiskohtade kohta peavad paika).
Eelmine nädalavahetus viis Martin auto talveunne ära, see aasta teise garaa?i.
Ah et mis tulevik toob? Mina ei tea, aga Martinil on mingid hullud plaanid. Ma pole täpselt aru saanud, aga poiss on garaa?i mingeid plekke täis riputanud. Oleks siis ainult plekke, aga kapotid-luugid on ka seal. Mingi jutt käis, et uksi on veel vaja. Mina olen segaduses igaljuhul. Alles saime sõitma ja nüüd... . Kindel on see, et minu varustusladu väljastas talle karteripõhja ja mootoripadjad, ehk vahetatakse siis ära.

Sai jah pikk jutt. Vähemalt on endal lihtsam selle suve juhtumisi meenutada.


Raporteeris sm. Kapa, kes ei suuda nii lihtsalt võõrutuda Ladadest.

[Erx]

Väga huvitav isend, just aastaarvu poolest. Muide need elektriakende lülitid on fordi omad või siis täpsed koopiad, huvi pärast tahaks teada mis kirjad neil peal on. Edu auto ehitamisel.

Algselt postitas: hyper7

Elektriakende lülitid:

[Muudetud: 25-10-2010 Erx]

[samara1500]

Vaz 21063 on isegi 2004 aasta oma arvel ja seda on 1,ei no andke andeks vene tehas teeb üht mudelit mitukümend aastat:(,ei auto on sul kena,edu ja jaksu ja loodame tänaval sõitmas näha.

[VäikeMägilane]

Algselt postitas: hyper7

Eelmis(t)e omanike poolt tekitatud mõlgid ja kehvasti parandatud avariijäljed (olen ka kuskil vist maininud, et see auto sai kunagi Saaremaal metsseaga kokku) nõuavad minult ilmselt seda, et lähema kahe (kolme) aasta jooksul tuleb uuesti ette võtta keretööd. Nende suuremate keretööde käigus tuleks vahetada palju plekke ning eemaldada kõik vead, mis mind esimeste kiirkorras tehtud keretööde ajal eriti ei härinud.

No siis puur ka juba sisse, kui plekid vahetusse lähevad:spin

[Rannamäe]

Auto on tegelikult juba pikemat aega talveunes olnud, aga ma leidsin alles praegu mahti, et üks väike hooaja kokkuvõte kirjutada. Häbi mulle...

Need kolm kuud, mis möödusid väga kiiresti, olid ühe Lada-entusiasti jaoks äärmiselt meeldivad. Ladaga sai käidud huvitavatel ringreisidel, sai pühapäeva hommikuti piima järgi poodi sõita ja isegi koolis käia. Terve hooaja läbisõiduks tuli üle 3700 km, mis on päris arvestatav suurus. Kogu keskmise kütusekulu arvutamiseks puuduvad vastavad andmed, aga näiteks terve Summercambi reisi kuluks tuli umbes 7.5 liitrit/100km kohta.

Truu valge sõber pidas ennast suve jooksul hästi üleval ja ka ülevaatus sai läbitud ilma ühegi veata. Ülevaatusele sattusin ma aga koos Sm. Tihhonovi ja tema eeskujuliku 03-ga. Minul olid küll silmad häbi täis, sest minu auto nägi ikka päris näru selle kolmeka kõrval välja. Tore oli muidugi see lugu, kuidas ma pidin meestele seal tõestama, et auto on tehasest välja veerenud aastal '99. See oli pikk protsess ja ma ei hakka seda siin kajastama. Nad jäid mind igatahes lõpuks uskuma ja rohkem probleeme meil ei tekkinud.

Esisilla remont läks vastavalt sm. Kapa kirjeldusele väga meeleolukalt. Selle nädala jooksul tahtsin vist küll vähemalt kolm korda seda autot metallihundi kätte viia, aga õnneks jäi veel kaine mõistus peale. Esisillas kasutasin olude sunnil siis Delphi ja Lemförderi ?arniire. Nüüd saab teada, millised kauem vastu peavad.


Juhiakna trossi purunemise tõttu tuli ka see süsteem jälle laiali kiskuda ja seekord otsustasin ka nendest kuulsatest elektriomootoritest pilti teha.




Summercambi ajal sai käidud ka veidikene Kirde-Eestit uudistamas ja mõned klõpsud ka autost tehtud:





Sellel talvel tõenäoliselt suuri töid auto juures ette ei võeta, aga veidikene nokitseda kas või enda rõõmuks tasub ikka.

Jääme kevadet ootama!

[Rannamäe]

Raporteerin olukorrast ühes Mustamäe pimedas garaažikooperatiivis.

Mõned päevad pärast eksamisessiooni sai kibekiiresti alustatud erinevate autode kallal töötamisega, vaba nädalat ei saanud ju ometigi raisku lasta ja ega see hooaeg ka enam nii kaugel pole. Järg jõudis ka lõpuks minu valge juurde ja jaanuari viimane nädal sai seega päris kasulikult sisustatud. Ära väsinud mootoripadjad nõudsid vahetust ning seoses sellega avanes ka võimalus kõveraks sõidetud ja muidu kole karter ära vahetada. Kasutatud, kuid paremas korras õlivann leiti kesklaost.

Suureks abiks oli loomulikult Sm. Kapa, temale ma võlgnen jälle tuhat tänu, aitas töö kiiresti ja korralikult ära teha. Ma ajasin veel tunkesid selga ja mõtlesin, kus mu padrunikomplekt on, kui auto alt juba kostus: "Käigukasti tala on lahti!".

Vana karteriga oli keegi veendunud kivide/kändude tugevuses. Paistab, et see "siseturu" variant tuli juba tehasest ilma karterikaitseta, 90ndate Toljatti toodang on siiani minu jaoks täielik müsteerium.



Uus lahendus sai siiski oluliselt sirgem ja viisakam. Selga tõmbasin sellele ettejuhtuva musta värvi riiulist (Hammerite), et kohe idanema ei hakkaks. Vaatame, kas sulab südasuvel kuumaga maha või ei... Karterikaitse tuleb ka veel varudest ülesse otsida ja ette monteerida.



"?igulovskaja" asemel sai sisse valatud midagi Addinoli toodangust. Loodan, et ta seda kurikuulsat pigi, mida "?iguli" õli endast maha jätab, väga lahustama ei hakka. Muidu tabab mind sama saatus mis Via punast.



Muret tegi mulle ka pilt, mis avanes vana õlivanni põhjas. Ise kahtlustan, et kunagi on midagi laiali lennanud (kett väikese tüki plokikaanest äkki kaasa võtnud?) ja sellest tulenevad tükid on jäetud karteri põhja vedelema. Mootori töös ei ole sellise võimaliku tagajärjega anomaaliaid täheldanud. Oskab keegi äkki kaasa rääkida?





Olen optimistlik ja loodan, et see hooaeg saab alguse kohe kui lumi sulab ja teed ära kuivavad.

Tervitades,
Martin

[VäikeMägilane]

Ikka juhtub...seal põhjas suurt midagi ei juhtu ka (sõel ju ees pumbal)

mul on aga veel parem mõistatus - kuidas satub 1/3 saale MOODI poolkuu kujuline tükk klapikabmri kaane alla?

Kui muidugi välistada pime juhus/hooletus või hoopis "pahatahtlikus"?

[aargo]

kena kuuene... pole ühtegi halba sõna öelda

[Rannamäe]

Päike käis juba kõrgelt ja ilmad olid soojad, kui mina enda valge aprilli lõpus garaažist välja ajasin.

Oktoobris tekkinud klapiklõbin ja laadimispinge kõikumine (täpsemalt siin: http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=26168 ) ei olnud ka kuhugi kadunud pärast kuut kuud. Klõbisemist klapikambrikaane all ravisin klappide reguleerimisega, sai oluliselt parem, kuid minu kõrva häirib ikka mingi tiksumine. Võib-olla olen niisama liiga pedant selle vene auto jaoks. Praegu kannatab sõita küll, kunagi hiljem võtan asja uuesti ette. Laadimispinge probleemi lahendamisest olen hetkeks loobunud, kõik loogilised vead on juba mitu korda üle kontrollitud ja lahendust ei ole leitud. Lähitulevikus hakkan erinevaid generaatoreid peale toppima ja jälgin muutusi.

Esimene päevavalgus alates oktoobrist:




Need probleemid ei takista aga nautimast Ladaga sõitmist. Eile sai tehtud autole suur pesupäev, küürisime seest ja väljast, päris ilus auto tuli tolmu alt jälle välja. Lisaks sai paigaldatud karterikaitse, uus põhjaplekk ja uued ajastukohased karbiliistud. Oleksin võinud panna sinna ilusa kroomliistu nagu vanematel kuutel, aga minu maitsemeel oleks liigitanud selle pornograafia alla. Sellel ajal, kui see auto tehasest välja veeres, olid kroomliistud ja puiduimitatsiooniga armatuurlauad juba ammu moest läinud ja vene insenerid otsustasid seega nende kaotamisega üle 20 aasta tootmises olnud mudelit moderniseerida. Mõistan nende otsuse hukka, aga ometigi neid välja ei hakka vahetama, seda võiks vaadata austusena vanemate mudelite vastu.

Loodetavasti kohtume täna õhtul Kapaga ka teiste klubilistega Retro Night Race stardirivis. Seniks aga paar pilti eilsest õhtust...

[masuurik]

TUlete kasparigsa rapla ka?

[Rannamäe]

 

TUlete kasparigsa rapla ka?

Kahjuks ei jõua, liiga palju asju vaja homme ära teha. Võistlemise jaoks autot niikuinii poleks.

[Rannamäe]

Aeg on käes, et teha jälle üks hooaja kokkuvõte

Suvi möödus kiirelt, konkreetse autoga väga palju ei pidanudki tegelema. Kallasin aina kütust paaki ja muljusin pedaali. Läbisõitu tuleb selle hooajaga ka priskelt juurde, oluliselt rohkem kui eelmisel aastal. Võin enda üle uhke olla, Lada ei kogunud niisama tolmu.

Kõigi muude sõitude kõrval jõudsime seltskonnaga ka paarile orienteerumisele ning Hiiumaa SummerCambile, viimane oli selle auto jaoks juba kolmas omataoline.

Retro Night Race 3. etapp 15.05.11 - vastavalt kolmas koht meie ekipaažile. Pilt pärast finišit:




Nagu ikka sai juulis ka ülevaatusel käidud. Vaatasime Kapaga kiiresti auto enne ülevaatust üle, leidsime ühe ära väsinud rooliotsa, mis sai ka kiiresti ära vahetatud. Kasutusele läks jälle Delphi toodang. Onud Laagri Sagro ülevaatuspunktis lõid passi templi ja otsustasid: "Auto on korras!". Vigade lahter jäi valgeks.

Generaatori virvendamisele leidsin viimaks lahenduse alles nüüd sügisel (lähemalt siin: http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=26168 ) ning üks klapp hakkas ka jälle rõõmsalt klõbisema eelmisel kolmapäeval pärast "parklahängi". Lisaks nendele vanadele probleemidele on juurde tekkinud üks imelik fenomen. Vihmase ilmaga järsult pidurdades ning pidurit vabastades kostub üks tume kolakas esisillast (võib-olla hoopis tagant, pole õrna aimugi). Kontrollisin pidurid üle, loksutasin ka peamised sõlmed läbi ja jäin nõutult vahtima. Kõik paistis olevat omal kohal ja ülemääraseid lõtke ei tunne ka käega. Kuiva ilmaga ei ole probleemi seni esinenud.

Üldiselt tundub mulle, et olen tegelenud remontplekkide ja varuosade otsimisega rohkem kui remondiga. Olen tassinud koju kõike alates uhiuutest punastest znakkidest kuni uute remondikohvrite (ühe teise tulevikuprojekti jaoks) ja CCCP-aegsete esituledeni. Viimati sain endale Tagadi laadalt 06 tagapõlle ja liiduaegse veepumba. Varsti tuleb vist uued valuveljed ka ära osta... See Lada-haigus on kole tõbi.

Üritaks pühapäeval veel Laitsesse ka tulla selle autoga, võistlema temaga ei hakka, täidab rohkem tööriistakuuri funktsiooni seal raja ääres. Varsti pärast seda jääb ka püsivalt talvekorterisse.

Avastasin, et auto on juba päris kaua minu omanduses olnud, täpsemalt 3 ja pool aastat juba. Kahjuks ei ole ma arvestust pidanud kõigi vahetatud detailide üle, oleks väga huvitav lugemine koos vastava hinnakirjaga.
Päev pärast ostu 01.03.2008 ja võrdluseks eelmine esmaspäev 03.10.2011:






Kaugelt vaadates ei olegi kõige koledam auto maailmas.

[Rannamäe]

Hooaeg lõppes ametlikult valge 21061 jaoks 25. oktoobril.

Hooldusraamatu vormis fikseerin odomeetri näidu garažeerimise hetkel, mis on 67 639 km. Hooaja läbisõiduks teeb see veidi alla 4000 kilomeetri, mis on oluliselt vähem, kui ma prognoosisin (hooaeg 2010 - 3700 km). Mulje on küll jäänud nagu oleks see aasta erakordselt palju Ladaga sõidetud, aga ju see on mingi peaviga.

See talv tuleb sarnane eelmisega, tegelen väiksemate töödega, vahetan väiksemaid kuluosi ja silitan niisama kroomi. Üritaksin rohkem oma vabal ajal keskenduda hoopis meie tagasihoidliku kooperatiivi teistele iseliikuritele ja garaažinurka kogunenud mootoritele.

Võib-olla jõuab järgmisel sügisel siis keretöödeni...

Selle aasta viimase sõidu pildid TTÜ mändide alt:



Jääme jälle kevadet ootama!