2104 Pick-Up, SexSix, 1988

[olaaf]

diisli mõtted?

[motamees]

Algselt postitas: olaaf
diisli mõtted?

Siiani on kaine mõistus võitu saanud - arvutuste põhjal mõttetu värk.
Aga mine tea, millal ära keerab ja siis läheb tööks lahti.

[reiner]

http://www.carrating.org/car.php?15082

Lööd Carratingus laineid?

[motamees]

Digitaalspido paigaldamist alustasin ratta juurest (enne seda vaatasin Olku kogemusi).
Kõigepealt puurisin piduritrumli ääre sisse 12mm (leitud magneti suurus) puuriga madala augu. Silikon taha ja augule "punn" ette.
Lõikekettaga lasin pidurikilbi ääre sisse väikse süvendi, et andur saaks magnetile lähemale ja "istub" paremini paika.

[motamees]

Nüüd vaja andur silikoniga pessa liimida. Ka juhe tuleb kenasti paigutada, muidu lumi lõhub selle ära.
Ratast käega ringi, selgub, et spidokas töötab.
Nüüd jääb üle vaid pikendusjuhe vahele tinutada ja spido täpseks timmida.

[overspeed]

Algselt postitas: motamees
Käsipump on nüüd alati kaasas (teistel autodel selline vidin puudub).

Tunnen end liigse pedandina. Oma mölemil autol on vötmekomplektile lisaks käsipump (tagavararattad ei taha üle poole aasta nominaalröhul püsida), eebel (ei oska isegi öelda, miks), varuöhukumm, kruvikakomplekt, 12V indikaator, kandelamp, tikud, taskulamp, nuga, näpitsad, jupp juhet ... ja palju muud nipet näpet kuni 220 V indikaatorini välja. Ühesönaga, tööriista kott on täis.
Küsite... Lisakaal? On, aga ta on tagasillast tahapoole jääv, seega kruusateel juhitavust parandava toimega. Omale seda vast vaja polegi (juhitavuse parandust, mötlen), kuid naine ja teised vöörad, kes söidukit laenavad ja pole vene tagaveolise auto kerge tagaotsaga harjunud, omavad nati vähem söidukogemust sellega libedal (jää, lumi kruus, muru).

[wax]

Huvitav projekt Kummardus tegijale!

Üks küsimus kah. Kas ei tulnud mõtet kardaani kokku keevitades, et otsida ~20cm torujupike, mille sisemõõt oleks sama kardaani välisläbimõõduga, ja oleks liitekoha selle nn. suurema toruga katnud? Ja siis mõlemalt poolt ringiratast see torujupp kardaani külge keevitada. Peaks jääma tugevam kui praegu (lihtsalt ots otsaga kokku keevitatuna.)

Üks ettepanek kah. Kuna kardaani kallal on käidud ja ta võib iga kell viskama hakata või kurat teab mispärast omalt kohalt lihtsalt lahkuda (kiiresti pöörlev jublakas ikkagi), siis võiksid raami alla keevitada U-kujulise(d) aasa(d), läbi mille kardaan jookseb. Sul küll tagaistujaid pole kes pooliku kardaaniga vastu jalgu võiksid saada, kuid ohutuse mõttes võiks ikkagi olla Mul on selline asjandus Nysa bussile keevitatud.

Jõudu soovides,
wax

[motamees]

Algselt postitas: wax
Üks küsimus kah. Kas ei tulnud mõtet kardaani kokku keevitades ...

Ei sellist mõtet küll ei tulnud. See oleks paistnud, kui vene ajal lapitud katlatoru. Tegelikult on kõige nõrgem koht keevitus. Siis oleks olnud kaks nõrka kohta.
Teise toru sissepanemist kaalusin küll. Siis oleks tulnud ikkagi üks keevitus. Sisse pandud toru oleks olnud ainult rihtimiseks. Leidsin aga teise rihtimise mooduse.
Logman'i pakutud idee meeldis küll, siis oli aga hilja.

Algselt postitas: wax
Üks ettepanek kah. Kuna kardaani kallal ...

Seda asja peab vaatama/kaaluma.
Loodan, et ta enam ära ei lagune. Katsetused ju tehtud. Kiiresti sõidetud (Tallina reis) ja koormust antud (kiirendus ilma amortideta rapsis teda ikka väga korralikult). Vaatasin kardaani üle - ei ole hakanud loopima ega vibreerima.

[MaRk0]

mul tekkis nagu kaks kysimust selle lada ehitajale kas ruumi väheks ei jää ja mix ta taha leht vedrud pani?

[motamees]

Algselt postitas: mark0
mul tekkis nagu kaks kysimust selle lada ehitajale kas ruumi väheks ei jää ja mix ta taha leht vedrud pani?

Tekstis mõlemale küsimusele vastus olemas.
Ruum (kui mõtled kabiini ruumi) on tehtud täpselt minu mõõtmete järgi. Pigem vähem, kui rohkem. Nii jääb kasti jaoks rohkem ruumi. Ka jaotub kaal ühtlasemalt mõlemale sillale. Tegu ikkagi veokiga.

Lehtvedrudega on kaalu jaotamine raamile parem.
Puudub vajadus reaktiivarraste järele.
Kasti põhi saab olla madalam.

[motamees]

Algselt postitas: motamees
Digitaalspido paigaldamist alustasin ratta juurest.....
Ratast käega ringi, selgub, et spidokas töötab.
Nüüd jääb üle vaid pikendusjuhe vahele tinutada ja spido täpseks timmida.

Polegi see asi nii lihtne.
Spidokas töötas kenast ja nii ta seisma jäi. Täna autot käivitades aga selgus, et mingi induktiivvool segab spidoka tööd. Nagu mootorit käivitasin, hakkas spido tööle. Suuremate pööretega isegi üle 100km/h. Kiskusin spidoka armatuurist maha ja tõmbasin juhtme välja (arvasin, et armatuuri all mingid impulsid või küünalde kõrgepinge) Tuleb aga välja, et impulsid löövad sisse juba kusagil tagajuhtmete juures. Võtsin välja laadimise kaitse, ikka tulemuseta.
Otsustasin, et lihtsam on vahetada tagareduktorit (nagunii plaanisin kiirema reduktori alla panna), kui elektroonikaga mässata. Nüüd peaks auto spido õieti näitama (test vaja muidugi teha). Alla läks kiirema ülekandega reduktor.

[Muudetud: 1-5-2007 motamees]

[tiit]

Mis seal jalgratta spidost rääkida. Mul läks autode testimiseks mõeldud (tahho ja kontaktide suletusnurga funktsiooniga) digitester lolliks kui töötava mootoriga aku pinget tahtsin mõõta. Kuna juhtmed olid head pikad, siis poritiiva "varjus" sain ikka oma mõõtmistulemuse kätte. Kusjuures see ei olnud kõige odavam hiinakas. Mingi 600 eeku maksis.

[Muudetud: 29-3-2007 tiit]

[motamees]

Panen tihti digistroboskoobiga süüteid paika. Osa masinaid on sellised, millel ei ole võimalik seda teha. Lihtsalt strobo läheb "lolliks". Numbrid lendavad, nii kuis tahavad. Ei aita ka autonoomse aku kasutamine. Vahel aitab teine tester, vahel mõlemad "lollid". Siis jääb reguleerimine lihtsalt ära.

[Laada]

Algselt postitas: motamees

Algselt postitas: motamees
Digitaalspido paigaldamist alustasin ratta juurest.....
Ratast käega ringi, selgub, et spidokas töötab.
Nüüd jääb üle vaid pikendusjuhe vahele tinutada ja spido täpseks timmida.

Polegi see asi nii lihtne.
Spidokas töötas kenast ja nii ta seisma jäi. Täna autot käivitades aga selgus, et mingi induktiivvool segab spidoka tööd. Nagu mootorit käivitasin, hakkas spido tööle. Suuremate pööretega isegi üle 100km/h. Kiskusin spidoka armatuurist maha ja tõmbasin juhtme välja (arvasin, et armatuuri all mingid impulsid või küünalde kõrgepinge) Tuleb aga välja, et impulsid löövad sisse juba kusagil tagajuhtmete juures. Võtsin välja laadimise kaitse, ikka tulemuseta.
Otsustasin, et lihtsam on vahetada tagareduktorit (nagunii plaanisin kiirema reduktori alla panna), kui elektroonikaga mässata. Nüüd peaks auto spido õieti näitama (test vaja muidugi teha). Alla läks 3,9 ülekandega reduktor.

"Pikendusjuhe" varjestatud? Kui ei siis tasuks kindlasti proovida varjestatud juhtmega, kusjuures varjestust võib proovida mõlemast otsast maandada. Või läheb spido lollika ka siis kui juhet üldse järgi ei ole? Sellisel juhul ei aita muidugi miski.

[olaaf]

probleemi põhjustavad ilmselt katkesti kontaktid..
oli sarnane juhus kus peale elektronsüüte paigaldamist töötas strobo ilusti
ehk pidev sädelahendus seal vahel plägab täis eetri...

[logman]

Njahh, aga mu samaaril kontakte pole ja digitahhokas keeldus ikkagi õigeid numbreid näitamast. Täpselt samamoodi nagu Motal spidoga lendasid numbrid seinast-seina, vaid allamäge käiguga pidurdades rahunes asi maha ja sai ka õiget näitu näha.

[tuhajuhe]

Ma olen tähele pannud,et digi strobole aitab teinekord kui panna küünla juhtme andur jägaja juurde või siis küünla juurde.Päris paljudel autodel kipuvad digi asjad lolliks minema.

[romka]

[/quote]...Nagu mootorit käivitasin, hakkas spido tööle. Suuremate pööretega isegi üle 100km/h...[/quote]

Mul oli kunagi sama probleem võrriga. Nimelt säästukast ostetud digispido näitas töötava mootoriga suvalisi numbreid. Aga tuli välja et see et kannatanud üldse vibratsiooni.
Ühel teisel spidol polnud aga vibratsiooni vastu midagi ja töötas aga hästi.

[Landy]

Ehee, kaunitari jälle pealinna tänavatel liiklemas nähtud.

[motamees]

Algselt postitas: Landy
Ehee, kaunitari jälle pealinna tänavatel liiklemas nähtud.

Sa Landy nagu passiks koguaeg seal teeääres. Ei saa sust kuidagi mööda, ükskõik mis teed pidi ma linna sisse sõidan.
Täna käisin autot vormistamas. Otsustasin seda teha Saue ARKis, et oma närve säästa.

Algselt postitas: reiner
Aga mis auto see siis lõpuks saab olema? Tehnilise passi järgi. Lada 2104-PickUp?:)

Nüüd ka need andmed olemas.
Mark .......................................VAZ
Kaubanduslik nimetus............ 2104
Värvus...................................roheline
Kere tüüp............................... madel
Töömaht .............................1300 cm*
Võimsus .................................51 kw
Mootori tüüp ........................bensiin
Täismass ............................1790 kg
Registri mass ......................1790 kg
Tühimass .............................990 kg
Kandevõime .........................800 kg
Pikkus ................................4450 mm
Laius ..................................1680 mm
Kõrgus ...............................1443 mm
Esitelje koormus .................656 kg
Tagatelje koormus .............1150 kg
Piduritega haagis ................750 kg
Piduriteta haagis ..................300 kg
Tüübikood ...........xxxxxxx ainuke/oma isiklik
Ekspert oli oma töö teinud perfektselt. Soovitan soojaltneile, kes midagi ümber teevad ja seda regada tahavad. Koostööd peaks alustama juba algfaasis. Enne ehitama asumist valisin juba eksperdi välja ja käisin konsulteerimas. Töö käigus küsisin telefoni teel, vajadusel. Nii jääb osa mõttetut tööd ära (ümberehitused). Nõuded on päris täpsed. Koostöös saab soovitud tulemuse.
Reklaamin tänutäheks siin eksperti (ARK poolt tunnustatud).
Jaan-Peeter Taklaja
Tel 5203764
ARKis polnud mingeid probleeme ümberehituse poole pealt. Üks kummimõõdu näpukas lipsas sisse (avastasin pärastpoole). Ju vaatab, mis sest saab.