21013 loonik 1983

[vallo]

 

Vaja on soetada uued kolvirõngad originaal mõõdus (76 mm) ja mootoritihendite kmpl. Millisest august soovitate Tallinnas selliseid asju soetada? Lisaks klapisääretihendid.

Veerenni ringi juures, pärnu mnt poole välja tulles ringilt kohe paremat kätt, lada varuosade pood. Suht had hinnad ja valik ka okei.

[loonik]

Mootori plokk, plokikaas ja muud detailid said täna samuti pestud ja uue väljanägemise. Kõigepealt leotasin neid pigiainega ja siis survepesuriga üle. Seejärel traathari ja kruvikeeraja mehhaaniliseks kraapimiseks. Ning kolmas "käik" oli leotusaine ja taas survepesu. Sain sellega enam-vähem puhta tulemuse.
Mingist ajast oli jäänud kahekomponentset autovärvi ja sellega lasin ploki üle. Uue võõba said ka klapikambrikaas, karter ja veel mõni pudi-padi tükk.
http://public.fotki.com/loonik/vaz-2101 ... k-007.html

Võtsin lahti siis ka raamsaaled ning puhusin vända kanalid suruõhuga läbi. Vänt on ilus ning raamsaaled originaalmõõdus kui see "rõnga sees kajakas" seda tähendab.

Olen ka hulga kereplekke kokku ajanud. Esimesed tiivad, karbid, tagumine põll, pagassi luuk. Osad neist ei ole tehase poolt saanud peale musta krunti. Need võivad olla üsna roostes pealispinnast. Panin ketaslõikuri otsa traatharja ning lasin pinnad puhtaks. Mingi teooria väidab, et traathari peksab rooste hoopis pleki sisse mitte ei kaota seda ära. Aga paremat plaani ka ei olnud. Harjatud sisepinnad lasin kohe Dinitrol ML-iga üle. Arvan, et kärab küll.
http://public.fotki.com/loonik/vaz-2101 ... k-006.html
Puudu on veel vasak tagatiib ja esimesed põhjaplekid.
Tööd tuleb aga iga päevaga juurde. Lisaks plekiringile on veidi mäda ka vasak tagumine vedrukann.

Püüan nüüd mootori uute tihendite, saalede, rõngaste, tõukurite ja nukaga kokku panna. Klappide soveldamiseni täna ei jõudnud. Päev kulus teiste tööde saatel ära.

[ando]

Ilus värv ja puha, aga sa oled suures tuhinas üle värvinud ka veepumba kinnitustasapinna, esimese alumiiniumist kaane, ploki jahutusvedeliku väljalaske punni, karterituulutuse kaane. Mina oleks need värvimata jätnud ja võõbanud ka külmumiskorgid mustaks. Aga tähtis, et omanik ise rahul oleks.

[loonik]

Veepumba kinnituspinnal on tegelikult vana tihend peal. Seega seda ei pidanud katma. Esikaane ja karterituulutuse värvisin tahtlikult üle. Arvasin, et saab ilus
Mustaga saab punnid hiljem tahtmise korral üle värvida. Ploki ja kaaned värvisin ludinal püstoliga.

 

Ilus värv ja puha, aga sa oled suures tuhinas üle värvinud ka veepumba kinnitustasapinna, esimese alumiiniumist kaane, ploki jahutusvedeliku väljalaske punni, karterituulutuse kaane. Mina oleks need värvimata jätnud ja võõbanud ka külmumiskorgid mustaks. Aga tähtis, et omanik ise rahul oleks.

[loonik]

Ostsin saaled, sääretihendid ja asusin klappide kallale. Minu õnneks oli tuttaval ka klapipesa lõikurid olemas. Kaks silindrit said kenasti tehtud. Lõikasin uued klapipesad ja soveldasin üle. Ühe klapisääretihendi lõhkusin pealepanekuga ära. See tuleb homme poest uus tuua.
Avastasin, et teise silindri sisselaske klapp on nii põlenud, et sellest enam elulooma ei saa. Tuleb seegi homme uus osta. Siis saab ehk ka teised pesad-klapid tehtud ning õhtul diisliga põlemiskambrid kontrolli panna.

Poest ostsin ka originaalmõõdus (76,00 mm) kolvirõngad. Proovisin neid silindris ja mõõtsin lehtkaliibriga lukuvahet. Tark raamat ütleb vist, et vahe peaks olema 0.15-0,25 mm. Mina sain aga kaliibriga mõõtes piluks 0,50 mm. Mida peaksin nüüd edasi tegema? Esimene remondimõõt on 76,40mm. See jääb liiga suureks (võib muidugi rõnga otsa maha viilida.) Või panen sellise lukupiluga mootori kokku? Rohkem ei kujutagi ette reaalseid variante.

[Arvos]

Ei saa sa seal midagi viilida. Sul jääb rõngas silindrisse ovaalne. Kui tahad ideaalset asja, tuleb plokk remonti lasta 76,4 peale, siis on uusi kolbe vaja jne.
Pane aga 76,0 sisse ja käib ka hästi. Ei ole tal viga midagi.

[logman]

 

Ei saa sa seal midagi viilida. Sul jääb rõngas silindrisse ovaalne. Kui tahad ideaalset asja, tuleb plokk remonti lasta 76,4 peale, siis on uusi kolbe vaja jne.
Pane aga 76,0 sisse ja käib ka hästi. Ei ole tal viga midagi.

Miks rõngas ovaalne jääb? Oled proovinud?
Siin on ringjoone pikkused 76,0 ja 76,4 mõõduga rõngal.
238,64 mm - 76,0 diam.
239,896 mm - 76,4 diam.

Puusalt tulistatuna ~1mm sellest ringi pikkusest maha võtta ei muuda veel midagi ovaalseks.
Rõngas töötab sisse kah. Lukuvahe tuleks algselt teha 0,15-0,17 (kui raamat annab 0,15-0,25, mis tuleb kindlasti täpselt järele vaadata!). Hülss on nii ehk naa kah natuke ellipsis. Saad enam-vähem pilli.
0,5-se vahega rõngas praegu sisse panna oleks üsna suur enesepettus.

Kuram, päris uhked arvutusvead olid siin, aga nüüd kõik õige

Üks üsnagi hea sisuga link kah siia, kust mõistust ammutada:
http://www.ms-motor-service.com/index.asp?cls=02

Rõngaste kohta leiab edasi minnes sellise koha:
http://www.ms-motor-service.com/content ... =02&pcat=5

[SexSix]

Raamat "Sõiduautode remont" annab lukuvaheks 0,20-0,35 mm.

[Arvos]

 

Miks rõngas ovaalne jääb? Oled proovinud?
Siin on ringjoone pikkused 76,0 ja 76,4 mõõduga rõngal.
238,64 mm - 76,0 diam.
239,896 mm - 76,4 diam.
Puusalt tulistatuna ~1mm sellest ringi pikkusest maha võtta ei muuda veel midagi ovaalseks.
Rõngas töötab sisse kah. Lukuvahe tuleks algselt teha 0,15-0,17 (kui raamat annab 0,15-0,25, mis tuleb kindlasti täpselt järele vaadata!). Hülss on nii ehk naa kah natuke ellipsis. Saad enam-vähem pilli.
0,5-se vahega rõngas praegu sisse panna oleks üsna suur enesepettus.

Kui Sa nii ütled... Loomulikult on hülsid ka veidi ellipsis. Pole kunagi sellist katset tõesti teinud järgmise mõõdu rõngastega. Aga selle lõpptulemuse kuulaks küll heal meelel ära.

[loonik]

Njahh,.... ei teagi nüüd mida selle rõngateemaga teha. Olemas 76.00 rõngad. Mõõtsin küll lukuvatel ülevalt umbes 2,5 cm hülsi kõrguselt. Rüütmani raamat käskis aga mõõta alltpoolt, sealt pidi kulumine väiksem olema. Lähen vaatan selle ka garaazis veel täna üle.
Lukuvaheks oli 0,40 mm. Võib-olla vahetab Veerenni butiik mu rõngad ümber 76,40 vastu. Siis pean veidi otsi viilima püüan vahe saada 0,20 kanti.

Klappide soveldamine tehtud aga puudu on üks peenema vedru alune seib. http://public.fotki.com/loonik/vaz-2101 ... s-002.html
Ilmselt oli see juba lahti võttes puudu. Enne mind olid juba elringi sääretihendid sinna pandud ja sib sellest ajast puudu. Kas seda eraldi poes müüakse? Või võib niisama ilma kraeta sama paksu seibi sinna panna?

[logman]

Poes pole mina küll seda seibi müügil näinud. Muidugi pole ma viimasel ajal mingi eriline šoppaja olnud kah.
Tasub siiasamasse püstitada sellesisuline abivajamise kuulutus. Kellelgi on kindlasti kuskil sääraseid asjakesi vedelemas, et kasvõi mõne kottiläinud mootori küljest võtta.
Näiteks Ardi Soovik Raplamaalt pidas kunagi laialdast ladalammarit. Vist siiamaani terve põld neid romusid täis .
http://www.ladaklubi.ee/foorum/member.p ... i%20Soovik

[loonik]

klapivedru seibi sain Veerennist ja tasapisi hakkan oma home made kapremondiga valmis saama. Jään ud on veel klapivahede reguleerimine mis ehk samuti õhtuks tehtud saab. Sisse said uued tihendid ja simmerid, rõngad, saaled, nukk, nookurid, siduriketas. Ülejäänud pulgad olid veel täiesti kõlbulikud.
Loomulikult sai peale raam-, ja kepsusaalede vahetust vastavate momtentidega need sõlmed kinni keeratud. Peale seda on üsna raske mootorit ringi ajada:puzzled? Hoorattast keerates peab ikka üsna palju vaeva nägema. Aga ju nii see peabki olema.
Kaua klappide kontrollimisel lasete diislil seal peal seista? Kas õhkõrn kadumine 24h jooksul ühest põlemiskambrist on ok? Tegelilult võib ju klappide vahel olla veel mingi võõrkeha. Nt üksik tera sovelduspastast....

[kõrv]

 

Peale seda on üsna raske mootorit ringi ajada?

Kas õli ikka lisasid saalede vahele enne kinnikeeramist?

[olaaf]

Hea oleks kokku panna hoopiski täissünteetilise transmissiooni õliga.
Asjade ringikäimist peab kontrollima peale iga liuglaagri paku kinni tõmbamist.
Väntvõlli sirgust ja kaelade ümarust oleks pidanud enne koostamist kontrollima.

[loonik]

Tegelikult liikus kõik üsna lobedalt kuni sai dünamomeetriga viimane lihv antud. Liigub ta nüüdki - lihtsalt üsna kõva kätejõudu tuleb rakendada. Õli panin samuti saalede vahele enne kokkukeeramist. Ma usun, et paanikaks põhjust pole. Sisse läksid tehase mõõdus saaled ja seega ei saa teoreetiliselt mootor liiga tihe olla. Või saab?

Nüüd aga järgmine sürpriis. Kui hakkasin klappe reguleerima, siis paaride järjekord oli teine kui foorumis kirjutatakse. Kas panin väntvõlli 180 kraadi valesti? Kui nii, kas peab selle õigeks panema? Või võib klapid reguleerida ja nii jätta. Kuhu siis jagaja suund üss-is keerata?

[loonik]

Nädal jälle möödas ja eile võtsin mootori uuesti ette. Klapireguleerimise probleem oli "mütsi all". Nimelt oli kõik õigesti, lihtsalt pöörasin väntvõlli reguleerimisel vastupidises suunas:P.

Vahepeal puhusin ka ühele nõuka-aegsele kompressorile hinge sisse. Lisasin sellele surveautomaatika ja 270 liitrise õhuressiiveri. Tootlikus on 500 l/min mis on garaazile igati piisav. Sellega saab ka värvimis ja liivapritsi tööd ära teha:).

Täna hakkasin karpe vahetama. Eelnevat kogemust omamata läks sellega üsna palju aega. Küll aga sai mõned tunnid pusitud ja küljes ta oligi. Homme võtan kõrvalsõitja poole käsile. Tegelikult läbivat roostet seal ei olegi. Ei taha aga paari aasta pärast jälle autot värvima hakata, seepärast targem kohe uued külge siirdada. Siin paar pilti läbi keevitus-suitsu: http://public.fotki.com/loonik/vaz-2101 ... r-001.html
http://public.fotki.com/loonik/vaz-2101 ... html#media

Kuna uus karp oli haljas ehk kruntimata, siis lasin ta traatharjaga seest üle ja lasin otse haljale pinnale Dinitrol ML-i. Nii ta ka külge sai pandud. Hiljem saab veel düübliavadest korra juurde pihustada. Sain aru et, Motamees on selle läbi katsetanud ning kruntimine või värvimine Dinitrol ML-i alla ei ole otstarbekas.

Üle ootuste töömahukas on see vana auto tegemine. Kõik vaba aja ja nädalavahetused kuluvad sellele. Ja ilmselt hakkavad suuremad "edu emotsioonid" tekkima alles siis kui kere hakkab valmis saama ja muidugi kui uus värv selga saab.
Vahepeal on veel saanud ära vahetada kinni jäänud soojakraan ja töökorda sätitud "kliima" reguleerimis trossid. Olid ajaga nimelt kinni jäänud. Ka mootor ootab uut õli ja õlifiltrit. Enne ei saa ju mootorit proovida, kui kere korras millele ta peale tõsta. Seega enne kevadsuve mootori häält ei kuule: http://public.fotki.com/loonik/vaz-2101 ... r-007.html

[loonik]

Välimised karbid nüüdseks mõlemad vahetatud. Vaheplekid olid korralikud kuna karbid olid auto noorusajal seest auke täis puuritud ning korrosioonitõrjet täis lastud.
Esiistmete jalgealused vahetasin samuti ära. Kuna rooste oli purenud ainult poolraami pealset pinda siis jäid üle põhjaplekkide osad istme raamidega. Need võin nüüd mõnele päris mädanenud põhja paikajale sixpaki eest ära anda.
http://public.fotki.com/loonik/vaz-21013/phi-003.html
Salongi põrand sai õhtul Buvanoliga üle tehtud ning lähiajal saab krundi peale. Hape haises vägevalt ning homme saab tulemust vaadata. http://public.fotki.com/loonik/vaz-21013/phi-002.html
Seejärel keevitusmastiksiga keevitatud kohad ja nurgad ära katta. Järgnev tegevus on veel veidi segane. Kolmandaks värvida või Dinitroliga üle teha? Peab netist selle kohta veel teavet tuhnima. Ning võimalik, et panen ka ehitusliku "pigimati" ehk katusekatte materjali värvi alla.

[loonik]

Mõned päevad on olnud jälle pusimist. Puurisin lahti esipõlle. Samuti toodi mulle koos karpidega ka esimene rist-tala mis on radiaatori all. Puurisin ja meiseldasin ka selle auto küljest ära. Aga võttis aga asja sai. Lõpuks oli pilt selline http://public.fotki.com/loonik/vaz-2101 ... d-002.html

Siis tuli asuda uusi plekke ettevalmistama külgepanekuks. Enamus uusi plekke on tehasest musta krundiga kaetud ja heas korras. Vasak tiib aga oli haljas ning pinnarooste mõnes kohas juba oma tööd tegemas. Selle halja tiiva lasin traadist kaussharjaga puhtaks. Ning otse haljale pinnale pihustasin mitu kihti Dinitroli ML-i. Hiljem plaan paksem mastiks veel korrosiooni tõrje käigus lisaks sinna lasta. Musta krundiga plekid matistasin seespoolt jämeda paberiga ja kruntisin Korrostopiga veel üle. Ning siis ML krundikihi peale. Nüüd saab näha kumb tiib ennem läbi roostetab

Uus tala ja esipõll said paika. Tiibadega oli mängimist rohkem. Igast nurgast sai ühe punktiga kinni lastud. Siis kapott ja esiuks tagasi külge, et vahesid kontrollida. Kui need ei klapi, siis vaja sättida. Parema esiukse ja tiiva vahe oligi natuke lai. Puurisin punktid lahti ja tõstsin veidi tahapoole tiiba. Siis said kõik vahed kenasti paika. Paari väikst pitskruvi on suureks abiks plekitöödel. Saab plekid üksteisele korralikult ligi pressida. Ning nüüd sai juba korralikult tiivad kinni punktitud. Päeva lõpuks oli pilt juba lõbusam http://public.fotki.com/loonik/vaz-2101 ... html#media
Homme käiab puktid siledaks, täna juba tehtud küll. Ning siis on kord asuda tagapõlle (ja tiibade?) kallale. Ilmnes ka, et juhiuks on alt läbi. Vaja kas ukseplekk vahetada või siis leiab terve ukse kusagilt mõistliku hinnaga.

[iisak]

Soovitaks soojalt kõik see tehasekrunt maha lihvida. Kunagi võib näo virilaks teha kui rebane alt ründma hakkab.

[loonik]

 

Soovitaks soojalt kõik see tehasekrunt maha lihvida. Kunagi võib näo virilaks teha kui rebane alt ründma hakkab.

Üldjuhul teen selle "tehase musta" alati jämeda 100-se liivapaberiga üle. Suurema osa saab sellega plekilt maha. Siis normaalne krunt plekile peale.