Tegelikult on vahepeal ikka veel miskit toimunud. Üks piltlik vihje ka:
Ma ei tea, kui palju tal neid tugevdusvitsasid seespool toeks on, aga võibolla paar-kolm tükki vist ainult. Et nii suure katusepinna jaoks peaks neid tugevdusi ikka rohkem olema- iga 40 cm tagant üks. Aga kui ei ole, siis ei ole.
P.S. Remargi korras mainin ära, et tegelikult neid katusepleki tugevdusvitsasid seespool ikkagi on-( vaatasin ühe sedaankerega autolt järgi), aga see tugevdusvitste pleki paksus ja profiil on noh.... Ütleme nii, et võiks ikka palju tummisem olla.
See katuseplekk on ikka jube vedel. Ses mõttes, et kui taldlihvijaga krundipinda lihvisin, siis plekk kippus "plinn-plõnn" ja "plip-plop" hääli tegema.
VAZ 2102, 06vaz, 1978
VAZ 2102, 06vaz, 1978
Foorumi reeglid
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Re: VAZ 2102, 06vaz, 1978
Paar ülevaatlikku pilti ka vahepeal, mis tehtud on ja mis veel teha.
Et aga ära võetud ja tagasi pandavate asjade kolm ühist nimetust oleksid; õlised, värvised ja mingil määral roostesed.
Nii et nitrolahusti, silikoonieemaldi ja kipsinuga on mul praegu kolm põhilist töövahendit. Pluss kotitäis eesli kannatust, kuna kogu see paikapanek võtab üüratult aega. Näiteks nende tagatulede puhastamise ja paikapaneku peale kulus ainuüksi tund. Ma tean jah, et üks tuleklaas on teisest veidi erineva tooniga, aga ega neid uusi tulesid pole momendil võtta. Nii et hää, et õnnestus vähe korralikum klaaski leida. Vana oli ikka väga ära pleekinud. Võibolla kunagi-kusagilt tulevad need korralikud tagatuled ka müüki, sest et praeguste kroomipind on juba täppe täis, nagu ustel lingidki. Uste paikasaamine oli ka paras jebla, aga nüüd juba hakkab looma. Korra jäi sihuke mulje, et parem esiuks on laiemaks paisunud või on auto kokku kuivanud- uks ei mahu ukseauku enam ära. Aga nüüd on juba enam-vähem. Mahtus ära küll.
Nagu näha, kere on värvitud ja jupphaaval laon seda lego kokku tagasi. Värvi läks kolm kihti ja praegu on veel liiter värvi järgi, pluss pool liitrit kinnitit. Nii et värvikulu jääb sinna 5-6 liitri kanti, valmisseguna. Alguses kui uksi seestpoolt võõpasin, tundus see toon ikka täiesti harjumatu. Sihuke mulje jäi, nagu poleks üldse selle auto värv. Sihuke rohekasvalge või hallikasvalge varjund on juures. Vaatasin värvilipikuid, uurisin netist erinevate piltide pealt erinevaid värvikaarte kus see 233 koodiga valge värv peal oli, arutasime auto omanikuga ja ainus võimalik oletus oli see, et tol ajal olid värvitoonid pastelsemad. Tänapäevased pinnavärvid on ikka suht erksad, võrreldes tolle ajastu erinevate värvitoonidega.Et aga ära võetud ja tagasi pandavate asjade kolm ühist nimetust oleksid; õlised, värvised ja mingil määral roostesed.
Nii et nitrolahusti, silikoonieemaldi ja kipsinuga on mul praegu kolm põhilist töövahendit. Pluss kotitäis eesli kannatust, kuna kogu see paikapanek võtab üüratult aega. Näiteks nende tagatulede puhastamise ja paikapaneku peale kulus ainuüksi tund. Ma tean jah, et üks tuleklaas on teisest veidi erineva tooniga, aga ega neid uusi tulesid pole momendil võtta. Nii et hää, et õnnestus vähe korralikum klaaski leida. Vana oli ikka väga ära pleekinud. Võibolla kunagi-kusagilt tulevad need korralikud tagatuled ka müüki, sest et praeguste kroomipind on juba täppe täis, nagu ustel lingidki. Uste paikasaamine oli ka paras jebla, aga nüüd juba hakkab looma. Korra jäi sihuke mulje, et parem esiuks on laiemaks paisunud või on auto kokku kuivanud- uks ei mahu ukseauku enam ära. Aga nüüd on juba enam-vähem. Mahtus ära küll.
Re: VAZ 2102, 06vaz, 1978
"Saatan peitub detailides"- sellise lausega võiks vahepealset auto juures toimunud tegevust nimetada. No ikka üüüüratu ajaröövel on see auto kokkupanek. Ma ei tea aga oletan et sellega nõustuvad teised ka, kes on selle tegevusega kokku puutunud. Vahet pole, kas tegu on siis enda või mõne kunde Žiguliga. Kirjutamata reegel ka vist ütles, et autot võtad lahti nädal aega, kokku paned kuu aega.
Põrkerauad sain vahepeal külge. Aga enne külgepanekut tuli neid õli-liivasegusest ollusest puhtaks kasida, roostes kinnituskronsteinid traatkettaga ära puhastada, kruntida, värvida. Ja kell muudkui tiksub.
Ma ei tea kes ja kuna seda korrosioonitõrjet teema peategelasele tegi, aga isegi stangealune tagurdustuli oli ka selle paakunud plögaga koos- ilmselt kardeti, et see plastkorpusega tuli võibolla hakkab millalgi äkki roostetama.
Ma ei tea, kas põrkeraudade ja kere vahele mingid tihendid ka tehase poolt käisid või mitte. Et natuke veider, metall vastu metallpinda. Sekund mõtlemist ja lõikasin ühest valgest plastkanistrist vastava mõõduga tükid, mis ma siis stangede kinnituskohtade ja kere vahele panin. Kaugelt vaadates ei saa arugi, et nad olemas on. Tegelikult tuleks see tagastange üldse ära vahetada- kroomipinnast hakkab rooste juba läbi tungima ja ta on lopergune ka mingi avarii tagajärjel. Aga sellega tegeleb auto omanik kunagi tulevikus, kui tal õnnestub see uus stange kusagilt leida.
Esitulede koopapoolsed korpused olid samuti paksult mingi õliga koos, kaasaarvatud tuledealused kummitihendid. No seda õli oli ja on igal pool. Ja jälle haruta kõik pulkadeks, puhasta korpus õlist ära, kinnitusrõngad kratsi vanast värvi puhtaks, pistikud ja juhtmed silikoonieemaldiga ära pesta ja siis alles sain hakata neid külge proovima. Ja kell muudkui tiksub. Esistange oli pealtnäha suht viisakas, aga seestpoolt vaatas vastu selline paks õlikiht, et ma ei leidnud endas enam sellist vaimujõudu, et seda venivat ollust hakata nitrolahustiga puhtaks pesema. Paar pilti veel, missugused need enne keretööde algust kere küljest võetud detailid välja näevad.
Roostes signaalipasunad. Ma ei tea, kas nad töötavad veel või on membraanid neil seest nii roostes, et tuleb sootuks uued trompetid osta. Eelmise värvimistööde ajal värviga üle võõbatud erinevad detailid, mis tuleb nüüd ükshaaval ära puhastada ja kokku panna. Ja sinna see aeg kaob. See on ainult murdosa nendest asjadest- suurem osa detaile on juba puhtaks kasitud ja auto külge tagasi pandud. Tööd jätkuvad ikka.
Põrkerauad sain vahepeal külge. Aga enne külgepanekut tuli neid õli-liivasegusest ollusest puhtaks kasida, roostes kinnituskronsteinid traatkettaga ära puhastada, kruntida, värvida. Ja kell muudkui tiksub.
Ma ei tea kes ja kuna seda korrosioonitõrjet teema peategelasele tegi, aga isegi stangealune tagurdustuli oli ka selle paakunud plögaga koos- ilmselt kardeti, et see plastkorpusega tuli võibolla hakkab millalgi äkki roostetama.
Ma ei tea, kas põrkeraudade ja kere vahele mingid tihendid ka tehase poolt käisid või mitte. Et natuke veider, metall vastu metallpinda. Sekund mõtlemist ja lõikasin ühest valgest plastkanistrist vastava mõõduga tükid, mis ma siis stangede kinnituskohtade ja kere vahele panin. Kaugelt vaadates ei saa arugi, et nad olemas on. Tegelikult tuleks see tagastange üldse ära vahetada- kroomipinnast hakkab rooste juba läbi tungima ja ta on lopergune ka mingi avarii tagajärjel. Aga sellega tegeleb auto omanik kunagi tulevikus, kui tal õnnestub see uus stange kusagilt leida.
Esitulede koopapoolsed korpused olid samuti paksult mingi õliga koos, kaasaarvatud tuledealused kummitihendid. No seda õli oli ja on igal pool. Ja jälle haruta kõik pulkadeks, puhasta korpus õlist ära, kinnitusrõngad kratsi vanast värvi puhtaks, pistikud ja juhtmed silikoonieemaldiga ära pesta ja siis alles sain hakata neid külge proovima. Ja kell muudkui tiksub. Esistange oli pealtnäha suht viisakas, aga seestpoolt vaatas vastu selline paks õlikiht, et ma ei leidnud endas enam sellist vaimujõudu, et seda venivat ollust hakata nitrolahustiga puhtaks pesema. Paar pilti veel, missugused need enne keretööde algust kere küljest võetud detailid välja näevad.
Roostes signaalipasunad. Ma ei tea, kas nad töötavad veel või on membraanid neil seest nii roostes, et tuleb sootuks uued trompetid osta. Eelmise värvimistööde ajal värviga üle võõbatud erinevad detailid, mis tuleb nüüd ükshaaval ära puhastada ja kokku panna. Ja sinna see aeg kaob. See on ainult murdosa nendest asjadest- suurem osa detaile on juba puhtaks kasitud ja auto külge tagasi pandud. Tööd jätkuvad ikka.