Toimub taas Mansio campingus nagu eelmisel aastal.
Lisan ka faili ürituse kohta.
Idän ihmeet kohtaavat 10-12.08
Idän ihmeet kohtaavat 10-12.08
Idän ihmeet kohtaavat 10-12.08
See aasta siis jällegi soomlaste kogunemine augusti teisel nädalavahetusel.
Toimub taas Mansio campingus nagu eelmisel aastal.
Lisan ka faili ürituse kohta.
Toimub taas Mansio campingus nagu eelmisel aastal.
Lisan ka faili ürituse kohta.
Roolin nii kuis jaksan
-
logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4002
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Vaikus.
Tglt. pole hullu midagi, max 250 km Helsinki Olympia terminalist, kui õigesti sõita.
On huvilisi? Ise ei pretendeeri, kuid võin teatud määral abiks olla
Mul see eelmises postituses olev fail igatahes mingeid elumärke ei liigutanud.
Lisan veel ühe igaks petteks.
Ja suund on ikka Ikaalisest nats loode suunale Manso (mitte Mansio) kämpingusse. Mansiot sealtkandist ei leia.
[Muudetud: 1-8-2007 logman]
Tglt. pole hullu midagi, max 250 km Helsinki Olympia terminalist, kui õigesti sõita.
On huvilisi? Ise ei pretendeeri, kuid võin teatud määral abiks olla
Mul see eelmises postituses olev fail igatahes mingeid elumärke ei liigutanud.
Lisan veel ühe igaks petteks.
Ja suund on ikka Ikaalisest nats loode suunale Manso (mitte Mansio) kämpingusse. Mansiot sealtkandist ei leia.
[Muudetud: 1-8-2007 logman]
Komandeering Soome Vabariiki algas möödunud reede hommikul kui esimese laevaga Tallinnast välja sõideti. Varajase stardi tingis vajadus minu Inglise pruudile uued jalavarjud leida. Helsingist viis tee Espoosse, kus pidavat asuma Karaasi nimeline briti autotööstuse tooteid remontiv ettevõte.
Tööstuspiirkonnas asuva ettevõtte hoovil oli autosid palju, töökojas rippus tõstukil 60`dest pärit Rover, ning mõned uuemad autod. Teenindas mind firma logolt tuttav habetunud ümarate prillidega vanem härra. Hoone taga olevatelt varuosariiulitelt leiti kähku sobivad rattad, esimese shopingu võis kordaläinuks lugeda! Suhteliselt viimasel päeval planeeritud reisi tõttu oli kodutöö loomulikult tegemata, kui juba selliseid oldtimerite garaaze külastada tuleb teistele kassiomanikele ka midagi tuua - raporteerisin Robile, ning uurisin ehk on temal või teistel seltsimeestel miskit vaja. Üsna kohe tuli mitu telefonikõnet ja nimekiri pikenes.
Kuigi Robile sain vajalikud karburaatoridetailid Karaasist, otsustasin, et kui juba Soomes kohal olen siis tasub ka Turus ära käia, sest seal asuvat "the Finnish classic car specialist" Triangle Motor CO. Kihutasime Turu linna poole...
Firma oli oma tiitlit väärt, töökoja põrand oli lumivalge, nagu poleks seal kunagi ühtki autot remonditud, hoovis seisid kõrvuti RR ja Ferrari, Jaguare tükki mitu ning üks päris vana Bentley. Samas ei paistnud neil reedese tööpäeva keskel midagi teha olevat, kutid(no olid tõepoolest noored mehed) istusid hoovis, võtsid päikest ja sirvisid kuulutustelehti.
Usun et Zhiguliga kohale veerenud tegelased kes 1955. inglasele ukselukke küsisid ning paberilt järjest muudele autodele asju pärisid, jätsid eestlastest üpris ebanormaalse mulje.
Mõningaid asju neil laos oli ja pärast portsu Eurode loovutamist ilmselt esmamulje Zhiguliga reisivatest naabritest paranes.
Muuseas Raldo 03 läikis paremini kui see vana Bentley.
Edasi tegelesime reisi põhieesmärgiga, jõuda õhtuks Ikaalise vallas asuvasse Mansocampingusse. Soomes on autoga reisida tore, teed siledad ja sirged, aga Eestis on tegelikult ka hea, vähemalt ei tule uni peale. Pärast Tamperet oli tee juba tuttav, kuskilt kõrvalteelt võttis meile sappa üks kollane 03, kui autod campingu väravas kõrvuti seisid tundusid nad kaksikutena. Vormistasime ennast kaheks päevaks telkima, aktiivne puhkus võis alata. Juba kohalolevast seltskonnast olid paljud näod tuttavad, autod mis reedel kohal olid ei tekitanud just suurt vaimustust, aga paar ennenägemata mudelit siiski. Näiteks Wartburg 1000 :
Varahommikune ärkamine ja pikk teekond olid üsna väsitavad, seega ei viitsinud esimese õhtu õllejoomise ja muljetamise programmist osa
võtta.
järgneb...
Tööstuspiirkonnas asuva ettevõtte hoovil oli autosid palju, töökojas rippus tõstukil 60`dest pärit Rover, ning mõned uuemad autod. Teenindas mind firma logolt tuttav habetunud ümarate prillidega vanem härra. Hoone taga olevatelt varuosariiulitelt leiti kähku sobivad rattad, esimese shopingu võis kordaläinuks lugeda! Suhteliselt viimasel päeval planeeritud reisi tõttu oli kodutöö loomulikult tegemata, kui juba selliseid oldtimerite garaaze külastada tuleb teistele kassiomanikele ka midagi tuua - raporteerisin Robile, ning uurisin ehk on temal või teistel seltsimeestel miskit vaja. Üsna kohe tuli mitu telefonikõnet ja nimekiri pikenes.
Kuigi Robile sain vajalikud karburaatoridetailid Karaasist, otsustasin, et kui juba Soomes kohal olen siis tasub ka Turus ära käia, sest seal asuvat "the Finnish classic car specialist" Triangle Motor CO. Kihutasime Turu linna poole...
Firma oli oma tiitlit väärt, töökoja põrand oli lumivalge, nagu poleks seal kunagi ühtki autot remonditud, hoovis seisid kõrvuti RR ja Ferrari, Jaguare tükki mitu ning üks päris vana Bentley. Samas ei paistnud neil reedese tööpäeva keskel midagi teha olevat, kutid(no olid tõepoolest noored mehed) istusid hoovis, võtsid päikest ja sirvisid kuulutustelehti.
Usun et Zhiguliga kohale veerenud tegelased kes 1955. inglasele ukselukke küsisid ning paberilt järjest muudele autodele asju pärisid, jätsid eestlastest üpris ebanormaalse mulje.
Mõningaid asju neil laos oli ja pärast portsu Eurode loovutamist ilmselt esmamulje Zhiguliga reisivatest naabritest paranes.
Muuseas Raldo 03 läikis paremini kui see vana Bentley.
Edasi tegelesime reisi põhieesmärgiga, jõuda õhtuks Ikaalise vallas asuvasse Mansocampingusse. Soomes on autoga reisida tore, teed siledad ja sirged, aga Eestis on tegelikult ka hea, vähemalt ei tule uni peale. Pärast Tamperet oli tee juba tuttav, kuskilt kõrvalteelt võttis meile sappa üks kollane 03, kui autod campingu väravas kõrvuti seisid tundusid nad kaksikutena. Vormistasime ennast kaheks päevaks telkima, aktiivne puhkus võis alata. Juba kohalolevast seltskonnast olid paljud näod tuttavad, autod mis reedel kohal olid ei tekitanud just suurt vaimustust, aga paar ennenägemata mudelit siiski. Näiteks Wartburg 1000 :
Varahommikune ärkamine ja pikk teekond olid üsna väsitavad, seega ei viitsinud esimese õhtu õllejoomise ja muljetamise programmist osa
võtta.
järgneb...
Öösel tekivad muhud!
Muhkudeks kutsub rahvasuu ZAZ 965 Zaporozet?, tüüpi väikeautosid. Igaljuhul minul oli hommikul hämming, ühte neist autodest olin varem Eestis näinud, teist, helesinist mitte. Kui ma seal unisena kakerdasin teretati mind eesti keeles, huh vähemalt polnud me enam ainsad eestlased, kes üritusele nõuk. ajast pärit autoga tulid.
Eesti Muhuklubi esindasid siis originaalilähedaseks taastatud helesinine "Pilveke" mille juhiks Uku, kaardilugejaks tema õde, ning oldtimerite rallidelt tuttav kollane 19??. aasta muhk kelle omanikuks üks ladafoorumi liige(kes teab, see teab, kes ei tea uurigu välja, miks ta siinset foorumit külastab).
Traditsiooniliselt oli hommikul kohal paar suuremat koormat autokola, sekond händ pudukaupa ja igasugust mõttetut nodi. mitme auto kojamehe vahel lehvis paber nimekrijaga mida müüakse jne. Mõni autogi oli müügis, näiteks 123 kere mersu esivõre ja pilpakatusega vaz 2108 oleks 300 euroga omale saanud, kahjuks pole esiveolised minu sümpaatia...
Raldo leidis oma pirukamossele klaasipesupaagi, helesinine "Pilveke" sai aga ootamatult lepingu lõpetanud õlifiltrile asenduse.
Pisut enne keskpäeva hakati rahvast ringsõidule koondama, kahjuks sel aastal cruisil mingit konkreetset sihtpunkti polnud. Tegime tiiru lähima linna südames ja kogunesime supermarketi parklasse. Ainus mis selle ringsõidu juures meeldis oli vaikus, keegi ei plärtsutanud kordagi signaali. Minu sügav isiklik arvamus on et ei pea linna kolm korda läbi sõites kätt pidevalt signaalinupul hoidma, kultuurne inimene saab ühest korrast ka aru mis toimub.
Kollane ASI
Tagasi kämpingus, oli aega kohale tulnud masinatega tutvuda. Ladakerho Suomi ridades midagi ennenägematut polnud; neoonkollane turbo011, puitdetaildest sisuga Niva ja palju erinevaid "tuunituid" ladasid. Rohkem erutasid mind varemmainitud kollane 03 ja üks ajutiste(transiit) numbritega punane 03 millel olid isegi new-age diagonaalrehvid all.
Ülejäänud masinatest tuleb kindlasti ära märkida restaureeritud Moskvich 408 Elite, mida ma kolm aastat näinud olen aga alati uuesti imetlemas käin. ?koda 440(punane auto Esso tanklas, kaks pilti üles). Ning need lahedad mootorratta häälega ning suitsevad kahetaktilised Wartburgid.
Üsna kobe "Alma"
Päevaprogramm hõlmas endas veel autojuppide oksjonit kus müüdi ka erinevas vormis sirpe ja vasaraid ning lenini portree.
Kohalikele huvi pakkunud oksjonit me vaatama ei jäänud. Muljetasime Muhuklubi rahvaga, rääkisime autodest ja klubilisest tegevusest. Ei tea miks küll, aga pidi ka nende klubis nii olema et üritustel käivad ikka ühed samad inimesed, kes ka igapäevaelus headeks sõpradeks on saanud. Meil oleks neilt õppida nii mõndagi, üritustel käiakse ikka muhkudega, ära ei peljata ka pikemaid reise. Soovitan lugeda Muhuklubi foorumist teemat välisreisist Ahvenamaale!
Aga üks lõbus asi on ühine, karaoke:
Kes see ikka nalja teeb kui ise ei tee:
Muhkudeks kutsub rahvasuu ZAZ 965 Zaporozet?, tüüpi väikeautosid. Igaljuhul minul oli hommikul hämming, ühte neist autodest olin varem Eestis näinud, teist, helesinist mitte. Kui ma seal unisena kakerdasin teretati mind eesti keeles, huh vähemalt polnud me enam ainsad eestlased, kes üritusele nõuk. ajast pärit autoga tulid.
Eesti Muhuklubi esindasid siis originaalilähedaseks taastatud helesinine "Pilveke" mille juhiks Uku, kaardilugejaks tema õde, ning oldtimerite rallidelt tuttav kollane 19??. aasta muhk kelle omanikuks üks ladafoorumi liige(kes teab, see teab, kes ei tea uurigu välja, miks ta siinset foorumit külastab).
Traditsiooniliselt oli hommikul kohal paar suuremat koormat autokola, sekond händ pudukaupa ja igasugust mõttetut nodi. mitme auto kojamehe vahel lehvis paber nimekrijaga mida müüakse jne. Mõni autogi oli müügis, näiteks 123 kere mersu esivõre ja pilpakatusega vaz 2108 oleks 300 euroga omale saanud, kahjuks pole esiveolised minu sümpaatia...
Raldo leidis oma pirukamossele klaasipesupaagi, helesinine "Pilveke" sai aga ootamatult lepingu lõpetanud õlifiltrile asenduse.
Pisut enne keskpäeva hakati rahvast ringsõidule koondama, kahjuks sel aastal cruisil mingit konkreetset sihtpunkti polnud. Tegime tiiru lähima linna südames ja kogunesime supermarketi parklasse. Ainus mis selle ringsõidu juures meeldis oli vaikus, keegi ei plärtsutanud kordagi signaali. Minu sügav isiklik arvamus on et ei pea linna kolm korda läbi sõites kätt pidevalt signaalinupul hoidma, kultuurne inimene saab ühest korrast ka aru mis toimub.
Kollane ASI
Tagasi kämpingus, oli aega kohale tulnud masinatega tutvuda. Ladakerho Suomi ridades midagi ennenägematut polnud; neoonkollane turbo011, puitdetaildest sisuga Niva ja palju erinevaid "tuunituid" ladasid. Rohkem erutasid mind varemmainitud kollane 03 ja üks ajutiste(transiit) numbritega punane 03 millel olid isegi new-age diagonaalrehvid all.
Ülejäänud masinatest tuleb kindlasti ära märkida restaureeritud Moskvich 408 Elite, mida ma kolm aastat näinud olen aga alati uuesti imetlemas käin. ?koda 440(punane auto Esso tanklas, kaks pilti üles). Ning need lahedad mootorratta häälega ning suitsevad kahetaktilised Wartburgid.
Üsna kobe "Alma"
Päevaprogramm hõlmas endas veel autojuppide oksjonit kus müüdi ka erinevas vormis sirpe ja vasaraid ning lenini portree.
Kohalikele huvi pakkunud oksjonit me vaatama ei jäänud. Muljetasime Muhuklubi rahvaga, rääkisime autodest ja klubilisest tegevusest. Ei tea miks küll, aga pidi ka nende klubis nii olema et üritustel käivad ikka ühed samad inimesed, kes ka igapäevaelus headeks sõpradeks on saanud. Meil oleks neilt õppida nii mõndagi, üritustel käiakse ikka muhkudega, ära ei peljata ka pikemaid reise. Soovitan lugeda Muhuklubi foorumist teemat välisreisist Ahvenamaale!
Aga üks lõbus asi on ühine, karaoke:
Kes see ikka nalja teeb kui ise ei tee: