Üle pikaaja ka sellest autost mõni sõna.
Eelmise aasta novembris hakkas autol korraga õlirõhu tuli põlema. Kuna mootoris oli juba eelnevalt teada, et ka saaled läbi - kolks sees ja vilets õlisurve, siis jäigi auto seisma. Mõte oli küll, et kohe mootor maha ja korda, aga mõtteks see jäigi.
Vahepeal sõitsin teiste autodega ja mitte mingit soovi ei olnud käsi õliseks teha. Hakkasin juba vaikselt muretki tundma, et milles asi. Peast käsi juba korraks mõtegi läbi, et mida kuradit ma nende vanade autodega jaman. Aga paistis, et tegemist oli loomingulise kriisiga:) Klubiliste rahustuseks võin öelda, et vana ja hea Mel on tagasi - silmad säravad vanade autode peale ning õliste sõrmede juurde kuulub rahulolev irve.
Alles selle aasta septembris sai lahti võetud garaa?inurgas seisev 1,5 mootor, mille olin maha võtnud enda 06-e pealt kuna suitses hirmsasti. Kuna oli teada, et see mootor oli sõitnud kõigest 59 000 km, siis ei tohiks midagi hullu olla. Varem olid juba klapisääretihendid vahetatud. Mootor lahti võetud, selgus, et 1., 2. ja 4. kolb olid 1. ja 2. rõnga vahelt puruks ehk see rõngaste vahe oli osaliselt lahti murdunud ja kolmas kolb servast veidi üles sulanud. Silindriseinad olid aga korralikud ja ilma randita. Seega uued kolvid ja rõngad sisse ja mootor peale.
Karpaga tegin väikese eksperimendi. Kuna 01-e originaalne nn weberi karpa oli 480 tuhande kilomeetri jooksul väga kulunud (randid lõõrides, kõikvõimalikud loksud hoovastikes), siis panin peale 1,5 mootori juurde kuulunud karpa, see aga teadupärast magnetklapiga. Ei viitsinud hakata täiendavat elektri möllu tekitama kapoti alla. Seega eksperiment seisneski selles, et klapist viskasin välja selle "pulga", mida magnet lülitab. Ja minu suureks üllatuseks karpa töötab korralikult.
Siis sai teha autole ka väikene roostetõrje, seejärel ülevaatusele, mille läbisime ühegi veata
