2101, twist, 1971

2101, twist, 1971

Võimalus foorumi külastajatel oma Ladat lähemalt tutvustada
Foorumi reeglid
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107

Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.

Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Vasta
u
uzzac
Foorumi kasutaja
Postitusi: 859
Liitunud: 13 Aug 2007 00:19
Asukoht: prn/tln
Autod: Volvo S40

Postitus Postitas uzzac »

Seal videos paistab et mootori sisemised pöörlevad detailid on küll vist kaks korda raskemaks tehtud. Sinu oma kõlas palju paremini
Kasutaja avatar
juss
Foorumi kasutaja
Postitusi: 171
Liitunud: 07 Jaan 2008 19:14
Asukoht: põlva
Autod: 2106/2101/2X21011/VTR1000(streetfighter)

Postitus Postitas juss »

Ilma küttekoguse suurendamiseta ei saa jõudu juurde mootorile. Muidugi segu kvaliteeti parandades ja põlemist efektiivsemaks tehes saab aga see keerulisem teema, kuigi tsikli karpad peaks ikka suutma juba suht head segu teha.
Tsikli karpadega on võimalik igasugust "nalja" teha.
On võimalik valida vastavalt vajadusele õige läbimõõduga karpad. Idee pooles, et mida peenemad on karpad seda madalamalt saavutab mootori väände. Aga vist samad peaks lõpuotsa võimsus jällegi lahjam olema.
Eks se karpa lõõride jämedus mõjutab ka mootori reageerimist gaasile mingilmääral ja karpade kaugus silindrist/mootorils peaks ka mõjutama mootori erksust.
Aga kindlasti on minust tunduvalt pädevamaid isikuid sellel karpade teemal.
u
uzzac
Foorumi kasutaja
Postitusi: 859
Liitunud: 13 Aug 2007 00:19
Asukoht: prn/tln
Autod: Volvo S40

Postitus Postitas uzzac »

Sisselaske kogupikkus mõjutab oluliselt jõukõverate tippe. Isegi sai uus kolle vähe pikem, et ühtlustada nm ja hj kõveraid. Kui panna suuremad karpad, siis kütet kulub kindlasti rohkem. Samas töötavad korralikud asjad täpsemalt ja sama kulu juures peaks saavutama suurema võimsuse. Eks hobiauto puhul jääb tegelikult küttekulu suurus teisejärguliseks ka kui aus olla. Meil ajust saadud teabe põhjal on ühe stardi küttekulu 50l tunnis, ehk kui pool tundi on kräunutamine pikk, kulub ligi 25l kütet :) Tavaline võistluste keskmine kiirus on kusagil 120-130km/h vahel, ehk liitrit 100km kohta on umbes 35l. Kui ükskord saame aju ka kiirust ja teepikkust lugema, siis saab täpsemaid andmeid.
o
olaaf
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 4924
Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
Asukoht: nõmme
Autod: 2105 s1300, 1119

Postitus Postitas olaaf »

 
twist kirjutas:
Nukkvõlli panin silma järgi paika. Tuleviku mõttes keerasin tunde järgi paar kraadi varasemaks ka.
Üldiselt tavanukki kiireks sõiduks pole varasemaks praktiline keerata, eriti kui kõrgemaid pöördeid armastada - lõpud kaovad ära..
Põhjus miks osadel läheb varasemaks keerates kõvasti paremaks on selles, et väntvõlli rihmarattal olev märk on vales kohas. Selle asukoha peaks kindlasti üle kontrollima indikaatorkellaga kolvipõhja pealt...
Mul on riiulis kuskil vända rihmaratas, millel märk on 1mm hilisem näiteks...

Kui suur surveaste mootoril tuli ja kui jäme nukkvõll plaanis hankida on?
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Kopeerin siia lõigu pikast tekstist tqhq foorumist (vist on sealt pärit):

Kui duration, LSA ja klapitõus on nukkvõlli 'sisse treitud', siis nukkvõlli paigaldamisel on siiski võimalik teda väntvõlli
suhtes natuke ette- või tahapoole keerata, muutes seega klappide avamisi-sulgemisi natuke varasemaks või hilisemaks.
Kui nukkvõll on sees otse (straight up), on sisse- ja väljalaskenukkide tipud vahepealsest kolvi ülemisest surnud seisust ühekaugusel.
Kui panna nukkvõlli veidi varasemaks (tavaliselt tehakse seda nelja kraadi kaupa), liigutab see
pöördemomenti kõrgetelt pööretelt madalamale,
vastassuunas pööramine aga annab pöördemomenti juurde kõrgetele pööretele.

*LSA - lobe separation angle nukkvõlli nukkide kõrgeimate kohtade vahe nukkvõlli kraadides.
h
hautz
Postitusi: 2276
Liitunud: 08 Jaan 2007 22:55
Asukoht: elva
Autod: 2x lada2101

Postitus Postitas hautz »

 
logman kirjutas:Kopeerin siia lõigu pikast tekstist tqhq foorumist (vist on sealt pärit):

Kui duration, LSA ja klapitõus on nukkvõlli 'sisse treitud', siis nukkvõlli paigaldamisel on siiski võimalik teda väntvõlli
suhtes natuke ette- või tahapoole keerata, muutes seega klappide avamisi-sulgemisi natuke varasemaks või hilisemaks.
Kui nukkvõll on sees otse (straight up), on sisse- ja väljalaskenukkide tipud vahepealsest kolvi ülemisest surnud seisust ühekaugusel.
Kui panna nukkvõlli veidi varasemaks (tavaliselt tehakse seda nelja kraadi kaupa), liigutab see
pöördemomenti kõrgetelt pööretelt madalamale,
vastassuunas pööramine aga annab pöördemomenti juurde kõrgetele pööretele.

*LSA - lobe separation angle nukkvõlli nukkide kõrgeimate kohtade vahe nukkvõlli kraadides.

Mul P*rsetunde järgi vastupidi toiminud:P
.._____
./_____\ -KOPIKAS :)
(OIIIIIIO)
.U........U
t
twist
Foorumi kasutaja
Postitusi: 547
Liitunud: 20 Dets 2008 15:44
Asukoht: Raplamaa
Autod: 2101

Postitus Postitas twist »

 
olaaf kirjutas: 
twist kirjutas:
Nukkvõlli panin silma järgi paika. Tuleviku mõttes keerasin tunde järgi paar kraadi varasemaks ka.
Üldiselt tavanukki kiireks sõiduks pole varasemaks praktiline keerata, eriti kui kõrgemaid pöördeid armastada - lõpud kaovad ära..
Põhjus miks osadel läheb varasemaks keerates kõvasti paremaks on selles, et väntvõlli rihmarattal olev märk on vales kohas. Selle asukoha peaks kindlasti üle kontrollima indikaatorkellaga kolvipõhja pealt...
Mul on riiulis kuskil vända rihmaratas, millel märk on 1mm hilisem näiteks...

Kui suur surveaste mootoril tuli ja kui jäme nukkvõll plaanis hankida on?
Klapid on vaja niikuinii uuesti reguleerida, kontrollin siis juba märkide õigsuse ka üle. Võis juhtuda, et keerasingi nuka lihtsalt "nulli". Surveaste on kõigi eelduste kohaselt 9,7. Nukkvõlli plaan on ~280 kraadi ja 8-9mm tõusu. Polegi eesmärk väga kõrgeid pöördeid taga ajada. Seda peaks reetma juba pikk sisselase 38mm karpadega ja 4-2-1 väljalase.
o
olaaf
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 4924
Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
Asukoht: nõmme
Autod: 2105 s1300, 1119

Postitus Postitas olaaf »

tava klapiajamiga 7,8mm nukkvõllilt mõõdetuna ringi ei käi enam. tehas 6-6,5
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
t
twist
Foorumi kasutaja
Postitusi: 547
Liitunud: 20 Dets 2008 15:44
Asukoht: Raplamaa
Autod: 2101

Postitus Postitas twist »

Kolbidel on 3,5mm süvendid sees. Aga nii või naa peab Dr. Tuhaga selles suhtes rohkem nõu pidama. Eelpool mainitud olid vaid orientiirid.
m
Mikk
Ladaklubi Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 13 Mär 2004 11:10
Asukoht: Harjumaa, Kose vald
Autod: VIS 23464-10

Postitus Postitas Mikk »

Ma saan aru, et probleemiks mitte ei teki see, et klapid vastu kolbi käivad vaid see, et klapivedru lükatakse liialt kokku ja kui isegi nukk läheb napilt mööda, siis käib vedru taldrik ikkagi vastu sääretihendit. Kunagi olaafi teemas olid vist mingid vastavad pildid ka.
t
twist
Foorumi kasutaja
Postitusi: 547
Liitunud: 20 Dets 2008 15:44
Asukoht: Raplamaa
Autod: 2101

Postitus Postitas twist »

Taaskord leidis tõestust, et jalgratast pole mõtet leiutada. Asi siis selles, et tagapidurid ei tahtnud kuidagi töötada. Põhjuseks see, et klotsid liialt eemal, kuna originaal käsipiduri süsteem oli eemaldatud ja miski enam neid peale ei reguleerinud. Lahendus oli taaskord midagi musta numbri valdkonnast. S.o. ekstsentrikutega 2101 piduritaldrikud, täitsa tehase värvi all, uued ja jõupaberisse mässitud.

 
Mikk kirjutas:Ma saan aru, et probleemiks mitte ei teki see, et klapid vastu kolbi käivad vaid see, et klapivedru lükatakse liialt kokku ja kui isegi nukk läheb napilt mööda, siis käib vedru taldrik ikkagi vastu sääretihendit. Kunagi olaafi teemas olid vist mingid vastavad pildid ka.
Tänud märkuse eest. Võtan selle arvesse.
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Kui on kindel-kindel tahtmine võtta kasutusele suurema tõusuga nukkvõll, siis peab uued klapid leidma. Pikemad.
Koos selle protsessiga (pikkade klappide paigaldamine) kaasneb ka uute vedrude leidmine.
Ma nüüd ei tea, kui hea on austatud teema autori vene keele oskus ja kas ta on vaatanud läbi kolm videolõiku, mis kahe kuu eest siia foorumisse postitasin. Ma soovitan seda (veelkord) teha.
Lühidalt on tegemist 2105 kaane ehitamisega Tauria sisselasete peale + kaanes olevate gaasikanalite voolavuse parendamisega + 2,0 liitrise Fordi klappide paigaldamisega. Lisaks veel muid tarkusi...

Rolikud siin: http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=28182
Konkreetselt kõrge tõusuga nukkvõlli hakatakse paigaldama kolmandas osas.

Miks kodanik Jevgeni Travnikov (videote autor, YT kasutajanimega WerwWolf666) just fordi vedrud-klapid valis, sellest saab aimu tema ühest teisest lektsioonist: http://youtu.be/9C1inBbqpWE (umbes 10.-st minutist algab praktiline võrdlemine).
Katsete tulemus on üsnagi meeldiv - fordi vedrud lasevad paigaldada kuni 12mm tõusuga nukvõlli :).
t
tuhajuhe
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 859
Liitunud: 11 Mai 2002 21:41
Asukoht: türi
Autod: Auto puudub

Postitus Postitas tuhajuhe »

 
twist kirjutas:Kolbidel on 3,5mm süvendid sees. Aga nii või naa peab Dr. Tuhaga selles suhtes rohkem nõu pidama. Eelpool mainitud olid vaid orientiirid.
276 kraadi nukil on ülekattel klapid avatud 2mm ja 294 kraadisel 2,8mm.Kui sul on 05 kolvid ja kaant või plokki maha freesitud,siis kindlasti need süvendid ei sobi mis kolbidel on.
56506878
o
olaaf
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 4924
Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
Asukoht: nõmme
Autod: 2105 s1300, 1119

Postitus Postitas olaaf »

Ma veeretasin ka käes fordi vedrusid ükspäev, mõõdetud sai ka kilogramme.
Ladal nõutud 42kg annab fordi vedru 40mm peal (lada vedru on normaalolekus ~ 33mm)
pikema varrega klapid ja kogu see teema on suhteliselt suur aretamine - seda enam, et eesti hindadega pole praktiline lasta omale käsitööna klappe teha :)

Kindlasti tasub üle mõõta klapivedrude tugevused - Atzkariku mootoril polnud näiteks ühtegi tehase andmetele vastavat vedru - kahel põlenud klapil olid -10kg vedrud... Kogu garaazhis olnud pundist läksid loosi 70ndate alguse 01 kaane pealt tulnud vedrud!
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
t
tuhajuhe
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 859
Liitunud: 11 Mai 2002 21:41
Asukoht: türi
Autod: Auto puudub

Postitus Postitas tuhajuhe »

Ega see klapi nii lahti ajamine ka enam suurt anna midagi.Ainult tehnilisi probleeme ja muresi mis juurde tulevad.
56506878
t
twist
Foorumi kasutaja
Postitusi: 547
Liitunud: 20 Dets 2008 15:44
Asukoht: Raplamaa
Autod: 2101

Postitus Postitas twist »

 
tuhajuhe kirjutas:276 kraadi nukil on ülekattel klapid avatud 2mm ja 294 kraadisel 2,8mm.Kui sul on 05 kolvid ja kaant või plokki maha freesitud,siis kindlasti need süvendid ei sobi mis kolbidel on.
Lihvitud on kokku 1,77mm ja süvendid on tehtud siledatele kolbidele originaalklappidest tehtud freesidega. Freesitud on kolvi ja klapi puutepunktist 3,5mm sügavamale. Süvendid hiljem töödeldud ja silutud. Pähekäimist küll ei karda ja rinkamootorit ei ehita, et hakkaks asju väga ulmeks ajama.
t
twist
Foorumi kasutaja
Postitusi: 547
Liitunud: 20 Dets 2008 15:44
Asukoht: Raplamaa
Autod: 2101

Postitus Postitas twist »

Kord sai kollektor omale mähkmed jalga:
Pilt

Seejärel asusin elektrisüsteemi kallale, mille otsustasin teha nullist ja releede peale. Esmalt otsisin välja 2 Lada jagu juhtmeid, mida siis rahulikult lõikuda saaks.
Pilt

Nüüd oli vaja midagi, kuhu kaitsmeplokid, releed ja lülitid paigutada. Lülitid pidin tooma sinna, kus tehaseautol turritaks käigukang, sest armatuurini käed ei ulataks. Tundub, et sai hea.
Pilt

Work in progress:
Pilt

Tulemusega võib rahule jääda. Kogu elektri konstrueerimine otsast lõpuni võttis aega kolm nädalavahetust. Endalegi pisut uskumatu.
Pilt

Juhikohale sai ka mehaaniline õlimanomeeter. Märgutuli jäi alles, kuid kordi suuremana, kui tehasest.
Pilt

Lõpetuseks paar poosetust hea nurga alt:
Pilt
Pilt

Järgmiseks nädalavahetuseks jäid paigaldada Lexanist küljeklaasid ning külge monteerida kõrvaliste ja turvavööd.
u
uzzac
Foorumi kasutaja
Postitusi: 859
Liitunud: 13 Aug 2007 00:19
Asukoht: prn/tln
Autod: Volvo S40

Postitus Postitas uzzac »

Naiss, naiss.

Vaatan siin seda kolleteipi ja meenub, et üleeelmine aasta sai sarnase välimusega asja kasutatud. Ostsime selle DB-HP-st. See on siiani kõige rõvedam teip mida näinud olen. Ta läheb karvaseks ja tossas meeletult, lisaks haises ka rõvedalt ja muutus rabedaks ning hakkas pudenema. Eelmine aasta vahetasime selle termo-teci vasekiuga asja vastu. See kleepis ennast kolle külge kinni, esimene kord tossas ja kõik. Siiani näeb väga kobe välja.

Mis hinnaga ja kuskohast Lexani välja otsisid?
m
masuurik
Postitusi: 1711
Liitunud: 09 Juun 2006 10:56
Asukoht: MUUMIORG
Autod: 1.seeria LADA

Postitus Postitas masuurik »

DP-HP teibiga läksin ka alt.Täiesti pask.Väga pude.Tossas kah kaua.Vahest tundub,et kevadeti tossab jälle.Õnneks mul väga hull ta pole,aga ikkagi.Valiks midagi muud nüüd raudselt.
Vägev sisu.5+Tõesti vägev-clean install.
Ja ei saa üle ega ümber sellest geniaalsest aknalauast ning ilusast ilusast puurist,mida ma kunagi enda autossegi loodan panna:)
PILL TULEB PIKA EHITAMISE PEALE!
t
twist
Foorumi kasutaja
Postitusi: 547
Liitunud: 20 Dets 2008 15:44
Asukoht: Raplamaa
Autod: 2101

Postitus Postitas twist »

Kolleteibiga läks jah nihu, enne polnud selle konkreetse teibi kohta kellegi kogemusi kuulnud. Tagatipuks pakkus VKM pärast db-hp-st tellimist paremat teipi suht sama hinnaga.

Lexani sain sõbra kaudu. Maksis 30-midagi eurot/ruut (kolm akent=1m^2) Ei näinud vajadust poest tervet tahvlit osta ja sain omale vajalikud tükid lõigata.
Vasta