2106, MuKi14, 1985
2106, MuKi14, 1985
Foorumi reeglid
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
- zerosix
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 155
- Liitunud: 18 Veebr 2009 13:07
- Asukoht: Võrumaa Kõrgepalu
- Autod: 2106 Turbo, Audi A6 C5 TDI
Kui kokkupanemisel väntvõll suht vaevaliselt ringi käis siis see hea näitaja just pole. Siin logman'il hea jutt koostatud ja palju juttu ka väntvõllist:
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... #pid131701
Kolvirõngaste paisumisvahed võiksid jääda piiridesse 0,25-0,35 mm. Kuskilt meelde jäänud, et kõige ülemisel rõngal võiks natu suurem vahe olla kuid mitte üle 0,35 mm. Parandage mind kui ma eksin.
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... #pid131701
Kolvirõngaste paisumisvahed võiksid jääda piiridesse 0,25-0,35 mm. Kuskilt meelde jäänud, et kõige ülemisel rõngal võiks natu suurem vahe olla kuid mitte üle 0,35 mm. Parandage mind kui ma eksin.
Mul mootor originaal mõõdus, hoonimis jäljedki silndritel olemas, rõnga lukuvahe oligi umbes 0,25-0,35mm. Üks imelik asi selle mootori juures on see et, väntvõlli raamsaale pesa on jube täpse istuga, st et need vastu plokki saada pidi need kas väga otse panema või lihtsalt poltidega ligi tõmbama.
Kui mõtlema hakata siis võib tõesti starter kulunud olla, vahe peal tegi see mul klõpsu ja võtis kogu voolu autost ära (klemmid ilust peal) siis süüde välja ja uuesti proovides lähks ilusti käima.
Jutt käib muidu 1.7 mootorist mille peale üv-d autole tõstsin, et rohkem powerit oleks aga dutkit prat, küünlajuhtmed mingid jamad, summuti käib jubedalt vastu kere, solexiga on kah mingi error majas üle 3000 rpm pole enam üldse jõudu (või vähemalt nii nagu võiks olla), termostaat otsustas ka järsku suletuks jääda. Klappe sai ka suure hoolega regullitud, üks ikka tiksub...
Kui mõtlema hakata siis võib tõesti starter kulunud olla, vahe peal tegi see mul klõpsu ja võtis kogu voolu autost ära (klemmid ilust peal) siis süüde välja ja uuesti proovides lähks ilusti käima.
Jutt käib muidu 1.7 mootorist mille peale üv-d autole tõstsin, et rohkem powerit oleks aga dutkit prat, küünlajuhtmed mingid jamad, summuti käib jubedalt vastu kere, solexiga on kah mingi error majas üle 3000 rpm pole enam üldse jõudu (või vähemalt nii nagu võiks olla), termostaat otsustas ka järsku suletuks jääda. Klappe sai ka suure hoolega regullitud, üks ikka tiksub...
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4001
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Liiga tilluke väntvõlli pikilõtk ja tihedad saaled on asjad, mis mootorit sel moel puua võivad.
Soovitan tungivalt peale iga paari paigaldamist ka kontrollida, kuidas võll pöörlema jäi.
See käib sedaviisi, et
*Keerad tavalise padrunisabaga kõik kammitsad plokile ligi.
*Kontrollid võlli pöörlemisvõimet. OK?
*Seejärel hakkad sellesama sabaga järjest pingutama (ülisuurt jõudu pole tarvis selleks rakendada - kui on kinni, seda on tunda) ja iga kammitsa kinnisaamise järel kontrollid, mida võll teeb.
*Kui kõik OK, siis alles asud dünovõtmega askeldama ja samuti iga lõpetatud kammitsa järel tšekkad võlli üle.
Kepsudega täpselt sama trikk, et algul lõdva käega kammitsad ligi, seejärel tugevamalt sama võtmega ja siis alles dünovõtmega lõpupingutuseni.
Seda, et kõik peab olema eelnevalt käsitsi õlitatud, vist pole vaja mainidagi (hülss, kolb, saaled, väntvõlli kepsu- ja raami kaelad).
Kepsude liikuvust soovitatakse samal moel kontrollida ennem võlli mootorisse paigaldamist, aga mina pole seda viitsinud ette võtta. Lihtsalt sel põhjusel, et alati jääb käte külge mingit pudi, olgu nad siis nii puhtad kuitahes, õli külge kleepub ka ruumis lenduv tolm. Sellest johtuvalt tegutsen põhimõttel - mida rahulikumalt, aga samas ka kiiremini selle kokku laon ja kaane alla saan, seda puhtam ja parem tulemus jääb.
Õnneks pole kepsude kontrillimise protsessi ärajätmine siiani probleeme tekitanud.
Niipaljukest, kui ma neid mootoreid kokku olen ladunud, pole ma kunagi raamsaalesid koos väntvõlliga oma pesadesse pidanud pressima. Ikka käsitsi saaled põhjani sisse (vajadusel haamri puitvarrega ülalt alla saale otsa, mitte tööpnna(!) pihta koputades) ja siis vänt vahele ning kammitsad kinni.MuKi14 kirjutas: Üks imelik asi selle mootori juures on see et, väntvõlli raamsaale pesa on jube täpse istuga, st et need vastu plokki saada pidi need kas väga otse panema või lihtsalt poltidega ligi tõmbama.
Soovitan tungivalt peale iga paari paigaldamist ka kontrollida, kuidas võll pöörlema jäi.
See käib sedaviisi, et
*Keerad tavalise padrunisabaga kõik kammitsad plokile ligi.
*Kontrollid võlli pöörlemisvõimet. OK?
*Seejärel hakkad sellesama sabaga järjest pingutama (ülisuurt jõudu pole tarvis selleks rakendada - kui on kinni, seda on tunda) ja iga kammitsa kinnisaamise järel kontrollid, mida võll teeb.
*Kui kõik OK, siis alles asud dünovõtmega askeldama ja samuti iga lõpetatud kammitsa järel tšekkad võlli üle.
Kepsudega täpselt sama trikk, et algul lõdva käega kammitsad ligi, seejärel tugevamalt sama võtmega ja siis alles dünovõtmega lõpupingutuseni.
Seda, et kõik peab olema eelnevalt käsitsi õlitatud, vist pole vaja mainidagi (hülss, kolb, saaled, väntvõlli kepsu- ja raami kaelad).
Kepsude liikuvust soovitatakse samal moel kontrollida ennem võlli mootorisse paigaldamist, aga mina pole seda viitsinud ette võtta. Lihtsalt sel põhjusel, et alati jääb käte külge mingit pudi, olgu nad siis nii puhtad kuitahes, õli külge kleepub ka ruumis lenduv tolm. Sellest johtuvalt tegutsen põhimõttel - mida rahulikumalt, aga samas ka kiiremini selle kokku laon ja kaane alla saan, seda puhtam ja parem tulemus jääb.
Õnneks pole kepsude kontrillimise protsessi ärajätmine siiani probleeme tekitanud.
Pikilõtku ma ausalt öeldes ei tundnud mingisugust, samas mu 1.3 on õrnalt tuntav too pikilõtk.
Ennem kui 1.6 motot tegin, tollel ka ei pidanud jõuga neid sisse sudima, läksid pm ise pehmelt oma pesasse ära. Kui kokku panin, siis panin igalepoole õli, kõikidele saaledele, kolbe sisse pannes pm ujutasin neid rõngad ja hülsse õliga. ennem kui mootor peale tõstsin ajasin trelli ja jäiga kummivoolikuga õlipumpa ka ringi nii kaua kui nukkvõlli kõikide nookurite pealt õli jooksma hakkas. Toda väntvõlli pöörlemis tõesti ei katsetanud ennem kui kõik juba kokku keeratud oli.
Kas pikilõtku saaled on muidu mõlemal pool ühe paksusega või käib ühele poole õhem?
Ennem kui 1.6 motot tegin, tollel ka ei pidanud jõuga neid sisse sudima, läksid pm ise pehmelt oma pesasse ära. Kui kokku panin, siis panin igalepoole õli, kõikidele saaledele, kolbe sisse pannes pm ujutasin neid rõngad ja hülsse õliga. ennem kui mootor peale tõstsin ajasin trelli ja jäiga kummivoolikuga õlipumpa ka ringi nii kaua kui nukkvõlli kõikide nookurite pealt õli jooksma hakkas. Toda väntvõlli pöörlemis tõesti ei katsetanud ennem kui kõik juba kokku keeratud oli.
Kas pikilõtku saaled on muidu mõlemal pool ühe paksusega või käib ühele poole õhem?
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4001
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Teoreetiliselt peaksid mõlemad komplektid võrdse paksusega olema, sest muidu ju ei satu kepsud hülsi suhtes tsentrisse (jäävad kolvi sõrme ühest otsast rohkem koormama, samuti on nad nihkes kepsukaeltel). Kuskil skeemil on see kõik kindlasti olemas.MuKi14 kirjutas: Kas pikilõtku saaled on muidu mõlemal pool ühe paksusega või käib ühele poole õhem?
Praktikas kulub mootori esiotsapoolne seibikomplekt rohkem. Siduri lahutamisega surutakse ka väntvõlli ettepoole, vastu pikilõtku reguleerseibe.
Siinkohal võiks keegi, kes teisiti arvab, samuti suu lahti teha. Ma pole jumal.
Kui pikilõtk juba ülearu suureks on kulunud, ei jõua ka starter hästi vedada. Seda lahutatud siduri korral! Starteri töö kergendamiseks säärases hapus seisus mootori puhul sidurit käivitamisel alla ei vajutata (ei lahutata), vaid piirdutakse käigukangi neutraalasendisse viimisega. Tegelikult vajab säärane mootor juba remonti.
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4924
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
See mootori kuumast peast raske ringlemine kõlab väga selle moodi, et rõngad paisuvad kinni silindrisse.
Atzkarikul oli ka kunagi selline jama - pärast rõngaste vahetust kadus mure ära.
Mul on mõned blokid läbi käinud millel raamipakud väga tuugalt pessa sobisid.
Ka peale korraliku pesu bensiiniga läks üsna tugevalt oma pessa raamipakk.
Samas mootor käis ringi väga hästi, kui pakud kinni keeratud.
Samas tahaks siinkohal hoiatada, et üks õhtu proovisime Atsi uude mootorisse vänta sisse ja võtsin pakist vene aegsed originaal mõõdus saaled, kenasti standardi märk peal, kuid nendega sisuliselt vänt ringi ei käinud.
Sai riiulist kaasaegne toode võetud pärast mida käis väga kenasti ringi mootor - nõuka ajast pärit varuosad ei pruugi olla kvaliteetsed!
edu
Atzkarikul oli ka kunagi selline jama - pärast rõngaste vahetust kadus mure ära.
Mul on mõned blokid läbi käinud millel raamipakud väga tuugalt pessa sobisid.
Ka peale korraliku pesu bensiiniga läks üsna tugevalt oma pessa raamipakk.
Samas mootor käis ringi väga hästi, kui pakud kinni keeratud.
Samas tahaks siinkohal hoiatada, et üks õhtu proovisime Atsi uude mootorisse vänta sisse ja võtsin pakist vene aegsed originaal mõõdus saaled, kenasti standardi märk peal, kuid nendega sisuliselt vänt ringi ei käinud.
Sai riiulist kaasaegne toode võetud pärast mida käis väga kenasti ringi mootor - nõuka ajast pärit varuosad ei pruugi olla kvaliteetsed!
edu
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."