1. leht 2-st

klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

Postitatud: 08 Apr 2016 10:32
Postitas Hulkur
Aegade jooksul on igasuguseid asju läbi käinud.

Teeks siis ühe teema ja korjaks siia sisse kõikide arvamusi.

Teeks siis küsimuste otsa lahti.


1) Järeljooks. Tema plussid ja miinused.

2) Esisillas tala ehitus? On seal vaja üldse muudatusi peale mõne tugevduse?

3) Flantsid esisillas. (Saad suurendada rööbet, kuid miinuseid rohkem?)

4) Käändmikud. ??

5) Stabilisaator ja Topelt stabilisaator. Mida annab?

6) Stabilisaator taga sillale. Mida annab?

7) Roolilatti kasutamine.

Postitatud: 08 Apr 2016 20:56
Postitas 01vaz01
Mul ehitus järgus oleval rallikal siis, sillatala tugevdatud, laiad õõtsad (rõõbe 10cm laiem), fiati käändmikud ning roolilatt. Selline seade tundus endale vastupidav ning ka peaks juhitavust parandama aktiivsemal sõidul, kõik see kokku pandud targemate/kogenumate Ladameeste poolt. Muudatustest kohapeal keerutades väga millestki aru ei saa, kuid roolilatt+võimendi on küll üks väga tervitatav lisa Ladal! Sõitnud veel pole sellise seadega kuid kindlasti kirjutan ükspäev foorumi tagasisidet. ;)

Postitatud: 08 Apr 2016 21:48
Postitas Hulkur
Roolilati valikul tuleks muidugi teha suurem mõõtmine ja arvestamine.
Pilt

Kui ei jää ülemise ja alumise õõtsa joonele tekib ratta ülesse/alla liikumisel kohe probleem.(bump steering)


Järeljooks.

Enda autol on sätitud 2,5 kraadi. Sihilikult jäärajale. Ratas keerates püstises asendis.(rehvil kontaktpind suurem)
Olen sõitnud ka sarnase autoga nagu endal, kuid 10 kraadise järeljooksuga. Ainukeseks plussiks, et rool jookseb kiirelt tagasi.
Tagasipööretel tahab nina libiseda(rehvi kontaktpind tänu järeljooksule väiksem)

Sillatala.

Sillatala võiks lihtsalt veidi tugevdada. Keevitused üle ja tikud värskemad.
Õõtsa kinnitust võiks järeljooksu suurendamiseks ettepoole viia. Esimest õõtsakinnitust tõsta ei soovita.

Kui esimest õõtsakinnitust ülesse viia, siis muutub silla geomeetria kehvemaks. Õõts ei liigu enam sirgjooneliselt ülesse, vaid liigub ka suunaga tahapoole. Järeljooks väheneb ja ratas keerab ülesse/alla liikudes.


See kõik on teoreetiline. Kes rohkem sõitnud võiks kah kommenteerida.

Postitatud: 13 Apr 2016 13:55
Postitas Hulkur
Flantsid ja nende +/-

Vedrustuse geomeetriast räägib alates 2,25

https://www.youtube.com/watch?v=hWijfooeSyU

Postitatud: 13 Apr 2016 22:54
Postitas Hulkur
Siin väike joonis.
Lada sild analoogne.

Vedrustuse kokku surumisel tekib netatiivne rattakalle.





Pilt

Tugeval pidurdamisel kannab rattad vaid väliskülgedel.
Kui lisaks on suurendatud järeljooksu (umbes 10kraadi)
ei jäägi rattal kontaktpinda.

Postitatud: 13 Apr 2016 23:32
Postitas zajetz
Väga asjalikud pildid. Jätka samas vaimus. Ehk on sul ka midagi akcermanni kohta. Akcermann on oluline kui rooli õlakuid lühendada.

Postitatud: 14 Apr 2016 10:05
Postitas Hulkur
Nii üritan siis veidi ackerman geomeetriast ka rääkida.

Kurvi raadius seest ja väljast on erinev. Võrdselt keeravate rataste puhul hakkab sisemine ratas lohistama kurvist välja suunal.
Ackerman geomeetria puhul antakse sisemisele rattale suurem pöörde nurk.

Kui lada rooliõlakut sirgjooneliselt lühendada läheb keeramis geomeetria liiga rajuks. Kurvi sisemine ratas keerab rohkem kui oleks vaja. (Ladal rooliõlak erinev võrreldes joonisega)

Pilt

Süsteemi mõte, et kurvis sisemine ratas keeraks mõned kraadid rohkem.
Pilt


Osades võistlus sarjades kasutatakse aga tagurpidi ackerman-i

Postitatud: 15 Apr 2016 21:18
Postitas Hulkur
Stabilisaatori vardad.

Kasutegur.
Stabika eesmärk on vähendada kere kaldumist kurvis(body roll).

Kahjutegur.
Sellega väheneb kurvis mõlema ratta pidamine.(Välimine ratas on suurema surve all, sellega üritab stabika varras tõsta kurvis sisemist ratast)
Sisemisel rattal väheneb surve maapinnaga.

Üldiselt jäik stabikas tekitab esisillas alajuhitavust, tagasillas aga ülejuhitavust.

Postitatud: 23 Mai 2016 21:49
Postitas Hulkur
Kui mina 10 a tagasi alustasin masinate rajasõiduks kohandamisega siis sõitsid esiotsa mehed bilsuga mida oli soomes tuunitud.
Kontakte enam alles pole, aga teab äkki keegi rääkida mida seal soomes siis nende amortidel ringi tehti?
Kas peale tuunimist siis paigaldati amortidele ventiil millega uuesti survestati?

Postitatud: 24 Mai 2016 21:43
Postitas ccve
 
Hulkur kirjutas:Kui mina 10 a tagasi alustasin masinate rajasõiduks kohandamisega siis sõitsid esiotsa mehed bilsuga mida oli soomes tuunitud.
Kontakte enam alles pole, aga teab äkki keegi rääkida mida seal soomes siis nende amortidel ringi tehti?
Kas peale tuunimist siis paigaldati amortidele ventiil millega uuesti survestati?
www.rallysystems.com tegi ja teeb siiani neid amorte ümber.
Ventiili ei paigaldata, sisu tehakse ringi.

Postitatud: 25 Mai 2016 20:13
Postitas Hulkur
Nüüd ootaks kommentaare kuidas asi oli algul ja peane tuuningut.

Hetkel riiulis B6 Ja B6 rally mode. Tehase seades. Isiklikult valmistas Rallymode pettumuse.

Amorti kokkusurudes jõud ühtlane. Trampliinis ei suuda originaal käiguga kindlasti autot sujuvalt maandada ja vedrustus jookseb vastu läbilöögipukse.

Postitatud: 26 Mai 2016 12:21
Postitas ccve
 
Hulkur kirjutas:Nüüd ootaks kommentaare kuidas asi oli algul ja peane tuuningut.

Hetkel riiulis B6 Ja B6 rally mode. Tehase seades. Isiklikult valmistas Rallymode pettumuse.

Amorti kokkusurudes jõud ühtlane. Trampliinis ei suuda originaal käiguga kindlasti autot sujuvalt maandada ja vedrustus jookseb vastu läbilöögipukse.
Kogenud mehed on öelnud, et originaal B6 Rallyega ei olegi võimalik sõita enne kui neid Soomes ümber ei ole tehtud :) Eriti aukudes/lohkudes/rööpas kus originaal seades hüppab kargab - pärast enam mitte.

Postitatud: 26 Mai 2016 15:05
Postitas RRisto
Aga ega ei oska pakkuda, Palju nende Bilsude ringitegemine maksta ka võiks? Vb on odavama otsa coilid juba sama hinnaga?

Postitatud: 26 Mai 2016 21:58
Postitas ccve
 
RRisto kirjutas:Aga ega ei oska pakkuda, Palju nende Bilsude ringitegemine maksta ka võiks? Vb on odavama otsa coilid juba sama hinnaga?
Mis see tegemine täna maksab - ei oska kahjuks öelda. Kel huvi, saab eelneva lingi kaudu Timo'lt ise uurida.
Paraku odavama otsa coilid ei sobi üldjuhul ka asfaltile mitte, rääkimata kruusal sõitmisest.

Postitatud: 26 Mai 2016 22:27
Postitas Hulkur
Kui natuke mõelda assju läbi siis ei pea ilmtingimata tohutut investeeringut tegema.
Rahvaspordiks kõlbab b6 sport, orig vedru, pikem läbilöögi puks.

Õõtsade pikkusega mängimisel muutub kogu elu.
Kõige suurem mure ongi minusilmis trampliinilt maandumine. Kogu esimene vedrustus jookseb kolinaga ülesse kokku.
Mingi süsteemiga peaks seda tagasi hoidma.

Lihtsaim varjant on sarnane kooniline läbilöögi kummist puffer suurendatud kujul.

Postitatud: 26 Mai 2016 22:54
Postitas RRisto
Meil ees lühendatud Niva vedru+B6 Rallymod ja taga venelaste muutuva keermetihedusega vedrud + B6 Rallymod .... Kehala paarisrada ja trampat talus ilusti ... aga mootoripadjad on need, mis seal ära lõhub.

Postitatud: 26 Mai 2016 23:33
Postitas Hulkur
Mootoripadja saab IKH-st. Pole 3. tuge vajagi. K-Kastile poluretaan tugi.

Bilsu b6 seeria on seadistatud orig tugevusega vedrule.

Postitatud: 18 Juul 2016 07:46
Postitas raigovilbiks
 
RRisto kirjutas:Aga ega ei oska pakkuda, Palju nende Bilsude ringitegemine maksta ka võiks? Vb on odavama otsa coilid juba sama hinnaga?
Pool aastat tagasi oli veel 100 euri amort, ümber tegemine.

Postitatud: 08 Okt 2016 21:47
Postitas Hulkur
Nii. Jõudsime siis sõbra ühte standard sigulli sillapingis mõõta. Hetkel mingid andmed olemas.
Eesmärk oli mõõta ära nn bump steer. Hetkel võin peast öelda vaid nii, et rattad keeravad vaid minuteid, ning mitte võrdselt. Peamine põhjus on, et roolikarbi ja pendelhoova asukoht erinev.
Ühesõnaga bump steer on üsna minimaalne.

Plaanis veel mõõta erinevaid nn tuuning varjante.
Lõigatud käändmik ja ümbertehtud esisild(järeljooks)
Mingil hetkel koostab ka väikse tabeli.

Postitatud: 09 Okt 2016 18:11
Postitas VäikeMägilane
 
Hulkur kirjutas:Nii. Jõudsime siis sõbra ühte standard sigulli sillapingis mõõta. Hetkel mingid andmed olemas.
Eesmärk oli mõõta ära nn bump steer. Hetkel võin peast öelda vaid nii, et rattad keeravad vaid minuteid, ning mitte võrdselt. Peamine põhjus on, et roolikarbi ja pendelhoova asukoht erinev.
Ühesõnaga bump steer on üsna minimaalne.

Plaanis veel mõõta erinevaid nn tuuning varjante.
Lõigatud käändmik ja ümbertehtud esisild(järeljooks)
Mingil hetkel koostab ka väikse tabeli.
Paistab, et lõpuks on jõutud ka ladaklubis võidusõidu autode ehituses selle õige lähte juurde. Tublid, ootame huviga tulemusi!