klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

Motospordi foorum (üritused ja rallimasinate elu)
Kasutaja avatar
Hulkur
Foorumi kasutaja
Postitusi: 576
Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
Asukoht: V-Maarja Vald
Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
Kontakt:

#21

Postitus Postitas Hulkur » 05 Dets 2016 12:46

Nii.
Hetkeseisuga siis on mõõdetud orig sild. (esi)
Käik oli 141mm(mõõdetud kerest.)
Vasak ratas on rahutum kui parem. (hiljem lisan tabeli muutuvate väärtustega)

Sai mõõdetud ka enda auto esisild.
Õõtsad std.
Käik oli 165mm. veidi pikem amort(mõõdetud samast kohast kus eelmiselgi ladal.)
Käändmik 32mm lühem ja ackerman geomeetirat veidi muudetud.
Sillatala 13mm nihutatud ettepoole.
Tulemused on üsna kurvad. Parem ratas oleks veel talutav, aga vasak on puhta hull.

Istusime veidi maha ja mõtlesime. Teeme uued mõõtmised. Kasutame autodel täpselt samu rattaid(velgi) ja kaotame ära mõõtmise ajaks veljeflantsi.
Uue mõõtmisega mõõdaks ära ka rattakalde, järeljooksu, max steer.

Tulemus on küll suht punane... aga sõites nagu vägahull ei ole. Käest plehku panna ei taha.(treppis auklikul teel) Kuid numbrid võiksid ilusamad olla.

Meie pundis kellegil lattrooli pole. Kui keegi tahab oma siksi mõõta(lattrooliga klassikut) siis võib julgelt ühendust võtta u2u teel.
Asume L-Viru/V-Maarja

Hetkeks kõik. Proovime uuesti :D

Kasutaja avatar
sansa
Ladaklubi Liige
Postitusi: 730
Liitunud: 30 Sept 2010 15:04
Asukoht: otepää
Autod: BA3 2101, 2105,21013, Viamobile

Re: klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

#22

Postitus Postitas sansa » 10 Dets 2017 21:27

Leidsin sellise programmi: https://www.susprog.com/
Žiguliga juba igav ei hakka.

Kasutaja avatar
juss
Foorumi kasutaja
Postitusi: 151
Liitunud: 07 Jaan 2008 19:14
Asukoht: põlva
Autod: 2106/2101/2X21011/VTR1000(streetfighter)

Re: klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

#23

Postitus Postitas juss » 10 Okt 2018 19:40

Sai kunagi aeg ka üks lada natuke paremini keerama pandud, kasutasin uue niva sarniire mis sai keeratu 90 kraadi. Alumine sarniiri polt liikus 1cm etepoole ja ülemine sama palju tahapoole. Ratas jäi koopas samale kohale.
Kuna autole läks roolilatt (Nissan) siis sai ka rooliõlakuid muudetud, Õlakute muutmisel jälgisin, et toimima jääks Ackerman geomeetria ja ei tekiks bump steering. Latt sai tehtud lühemaks, et latt oleks lõppu keeratud siis kui õlakud/rooliotsad vastu kiiget on. Vasakult paremale on 2.5 ringi. Kui õieti mäletan siis roolilati horisontaalne telg sai alumiste kiigepoltidega samale tasapinnale. Rooliotsad sobisid Nissani omad, lihtsalt mõlemaid tuli natuke lõhemaks teha, samuti oli välimisel otsal piisavalt munaku liikumist. Nii hästi täitsa ei keera kui näiteks Golf 2 aga täitsa tore oli juba sõita.
Testi ratas oli 195/55R15 velje laius 6.5 tolli ja ET 43. Katsetuses eemaldasin originna terasest flantsi ja pärast paigaldasin 20mm vaheflantsid. Ratas ega velg ei käi kuskilt vastu kere ega sillaosasi.
Ma parem ei hakka ütlema mitu tundi kogu selle jama peale läks aga tehtud sai ka rakis rooliõlakute keevitamiseks, et mõlemad pooled oleksid samasugused.

Paar pilti ka juurde:
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt

Kasutaja avatar
Hulkur
Foorumi kasutaja
Postitusi: 576
Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
Asukoht: V-Maarja Vald
Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
Kontakt:

Re: klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

#24

Postitus Postitas Hulkur » 10 Okt 2018 20:53

Üldiselt on väheke pahasti, et rooliots nõnda vastu kiiget on. Kui ratas teeb töötsükli siis hõõrutakse seda rooliotsa vastu kiige külge.
Lisa probleem tekib veel kui nn trampliinilt auto maandub rattad välja keeratuna.
Sellised jõud tuleks lisa piirikuga käändmikus pidama saada(et stress ei tuleks mööda rooliotsa järgmistele detailidele)

Aga vägev, et teisiti mõtlejaid ikka leidub! :D

Kasutaja avatar
juss
Foorumi kasutaja
Postitusi: 151
Liitunud: 07 Jaan 2008 19:14
Asukoht: põlva
Autod: 2106/2101/2X21011/VTR1000(streetfighter)

Re: klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

#25

Postitus Postitas juss » 10 Okt 2018 22:18

Kriitika on täiesti asjakohane ja just see viib edasi!
Pildid tehtud peale 1000km linnasõitu.
Suurem jälg peaks olema rooliotsa kummi oma ja pisem täpp siis rooliotsa jälg. Ehk siis jah käänmiku tegelikult piirabki ära hoopis roolilatt. Inseneri praak :oops: Kindlasti tuleks piirajad meisterdada.
Sellel pillil on all eksport 01 vedrud ja b6 amordid (tänavale liialt jäik) ja isegi tavalise tänavasõiduga (suhteliselt siledates oludes) on sarniiri polt läbilöögi puksi ära lõhkunud (loe läbilöögi puks vastu kiiget käinud), ma ei kujuta ette kuis te taga veel rallit sõita saate :(

Kasutaja avatar
ToM
Foorumi kasutaja
Postitusi: 1015
Liitunud: 26 Juun 2007 00:24
Asukoht: Kohila/Tallinn
Autod: 2107, 2101

Re: klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

#26

Postitus Postitas ToM » 12 Okt 2018 23:15

juss kirjutas: Õlakute muutmisel jälgisin, et toimima jääks Ackerman geomeetria ja ei tekiks bump steering.

Ja kuidas täpsemalt seda jälgisid? Ja kogu lati asukoha valimist?
m'kay

Kasutaja avatar
juss
Foorumi kasutaja
Postitusi: 151
Liitunud: 07 Jaan 2008 19:14
Asukoht: põlva
Autod: 2106/2101/2X21011/VTR1000(streetfighter)

Re: klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

#27

Postitus Postitas juss » 13 Okt 2018 18:33

Kui aus olla siis lati asukohta valida ei saanud. Latt istub sillatala ja käigukast vahel väga täpselt, kõrgemale ka ei saanud tõsta, kuna karter tuli vastu, kuid latt pole sillatalast all pool. Ainult lati kinnitus kronsad tulevad ca.1 sentimeeter talast allapoole.
Ackermann geomeetria puhul pidi välimine rooliotsa munak tagasilla tsentri ja alumise sarniiriga samale joonele jääma.
Bump steeringu jälgimiseks (kokkujooksu seadistamiseks) käivad mul rataste külge ca meetrised latid kus märgitud mitmeid jooni, et oleks võimalik mõõta ja võrrelda rataste kokkujooksu nagu õpetas seda lada raamat. Ainult, et protseduur toimub auto ees lattide vahel.

Minul tekitas veel probleemi, et välimine rooliotsa polt on kaldu (tänu sellele oli võimalik natukene pöörderaadiust vähendada). Sellest tulenevalt hakkas olulist rolli mängima rooliotsa munaku liikuvus.
Prioriteet üks oli pöörderaadiuse vähendamine (kuid ei tohtinud kannatada Ackermann) Ja teine oli pump steering mille tarvis sai roolilati võlli lühemaks tehtud.
Kuna mul ei ole tõstukit siis sai isuga autot üles ja alla tungiga kruvitud ning kanalisse ja välja käidud.

Kokkuvõteks positiivse järeljooksu suurenemine, pöörderaadiuse vähenemine, rooliringid äärest-äärde vähenesid, pump steering vähenes, vähenesid närvirakud ja loodetavasti säilis ackermann steering.

Kasutaja avatar
zajetz
Ladaklubi Liige
Postitusi: 1039
Liitunud: 14 Nov 2002 15:31
Asukoht: Tallinn, Nõmme(Pääsküla)
Autod: 4x 2101x ; 626 ; Grand c-max

Re: klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

#28

Postitus Postitas zajetz » 15 Okt 2018 22:46

Olen ackermanni ja bumpsteeringu asjad oma auto peal läbi elanud 8a tagasi. Jussi kirjeldatuga peaks ackerman nulli jääma. Null olek on väga hea tänavale ja rajale kus on koguaeg pidamine. Minu masin väga hästi külg ees ei sõida. Standard ladaga palju lihtsam, jõus siin küsimus ei ole. Üks asi mis pärsib on vähenenud pöörde nurk ja teine ilmselt ackermann. Aastate jooksul pole viitsinud selle muutmist ette võtta. tänaval endiselt väga hea.
Osadel Wisefab drifti komplektidel on spetsiaalselt ackerman muudetav.

Kasutaja avatar
Hulkur
Foorumi kasutaja
Postitusi: 576
Liitunud: 14 Juun 2006 11:43
Asukoht: V-Maarja Vald
Autod: Uaz,Gaz ja Lada + Lugematul hulgal läänekaid.
Kontakt:

Re: klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

#29

Postitus Postitas Hulkur » 16 Okt 2018 20:48

Mul endal on välja töödatud õlakud + reg mutrite komplekt tava õõtsale.
Sellel komplektil muudetud ackermann nurka rajasõitu silmas pidades.
Kuni 25mm rattaflantsiga on täiesti talutav sõita.

Kui muuta õõtsasi laiemaks, või kasutada vene toruõõtsasi(rally õõtsad) on hoopis teine teema.


Bump steer on omaette teema. Seda 0 viia on päris keeruline. Eriti kui on suurendatud vedrustuse käik.

VäikeMägilane
Foorumi kasutaja
Postitusi: 1174
Liitunud: 06 Sept 2002 20:12
Asukoht: Mägi-Eesti
Autod: 2105, 2107 ja VFTS
Kontakt:

Re: klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

#30

Postitus Postitas VäikeMägilane » 16 Okt 2018 21:48

Minu tagasihoidlike tähelepanekute järgi, on väga raske tagavedusel miskit väga head saada, ilma amordi/vedru kinnitusi muutmata. Võite ju silda nihutada siia-sinna või offsetiga õõtsasi kasutada, kuid vedrustus ehk auto teelpüsivuse üks oluline osa jääb ikka lonkama.

See aga eeldab väga suurt ümber-ehitust ja ei pruugi ka TÜVist läbi saada, kui silm peale jääb:)
Festina lente!


Mine “Rallisport”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist