Algselt postitas: logman
Pole ta seal Soomes midagi korras. Paar talve ja ongi ilusad pikirööpad olemas. Vahe on ainult selles, et seal on töökultuur ja teede ehitamise tehnoloogia teine. Need tekkinud rööpad tasandatakse õigeaegselt nii kenasti ära, et meiesugune virokas ei saagi aru, mis vahepeal toimunud on.
Ok nüüd selge,aga lamelli ma ei soovitaks ikka meie kliimas,sest tal ei ole pidavust niipalju kui naelal:rolleyes
Kuidas siis muidu rallida(naeltega ikka ei hakkaks)
Tegelt oleneb ka palju rehvitootjst(segust)ja mustrikujust(sügavusest).
Soomes,Rootsis ja Norras asvalti põhiolluseks kraniit-Eestis lubjakivi!!!Norra mägi 11% kaldega ja taolise teekattega olen sealt tagurpidi liugu lasknud kunagi!!!Kumm ei hoia sind mäel paigal!!!Kett vähemalt ei lase autot tagurpidi libisema.Jala käid ka neljakäpuli!!!
Algselt postitas: hautz
Kuidas siis muidu rallida(naeltega ikka ei hakkaks)
Oleneb, mis rehviga tegemist ja mida sa rallimise all silmas pead.
Näiteks tuttava Audi S4-ja (4.2 V8 253kW 4wd) all on teist kuud Nokian Hakkapelita 4 (naastrehv). Pidedalt külg ees sõitu ning rattad käivad all ringi ja peaaegu et kõik naelad on alles. Rehvidele on muidugi tehtud korralik sissesõit ning mõned üksikud naelad on kadunud, kuid uskumatult hästi vastu pidanud need rehvid.
Jälgides tulist vaidlust rehvide teemal, meenub nõuka aeg kui ei osanud ei lamellidest, ei naastrehvidest undki näha...
Sai aastatel `88-`89 isegi erataksot sõidetud kõige tavalisemate rehvidega.(hea oli kui nispyd alla oskasid sebida,nendega oli lumistel teedel mõnus sõita)
Ei taha muidugi sellele vihjata, et nüüd peaks ajas tagasi minema AGA palju sõltub ikkagi tihendist istme ja rooli vahel.
Lamellidega saad veel aru kui libedaks hakkab minema ja oled ettevaatlik, naastudega on raskem sellest aru saada.
Eile just avalikustati uurimuse tulemused, milles leiti, et naastrehvid "freesivad" õhku imepeeneid asfalti osakesi, mis inimestel põhjustavad hingamisteede haiguste suurenemist.
Algselt postitas: Indy
Jälgides tulist vaidlust rehvide teemal, meenub nõuka aeg kui ei osanud ei lamellidest, ei naastrehvidest undki näha...
Sai aastatel `88-`89 isegi erataksot sõidetud kõige tavalisemate rehvidega.(hea oli kui nispyd alla oskasid sebida,nendega oli lumistel teedel mõnus sõita)
Ei taha muidugi sellele vihjata, et nüüd peaks ajas tagasi minema AGA palju sõltub ikkagi tihendist istme ja rooli vahel.
Lamellidega saad veel aru kui libedaks hakkab minema ja oled ettevaatlik, naastudega on raskem sellest aru saada.
Mu vanaisa on ka rääkinud,et veneajal ei osatud naeltest undki näha siis sõideti selliste pasteldega.Kuid paljud mu tuttavad sõidavad naeltega,sest lihtsalt lamelliga ei saa sa ristmikult jääga ära,sest rattad käivad ringi ja ei saa kohalt minema.Mu vanaisa sõitis samuti erataksot aastatel 93-02 ja tema on alati sõitnud naeltega ja ta ei taha mõeldagi lamellidele.See mis teid rikub on sool mis teedele puistatakse,ise panin ka talvel betoon trepile soola,et libe ei oleks ja suveks oli treppil sellised augud sees,ennem oli täitsa sile.
[Muudetud: 28-11-2007 Alfist]
"Alfa Romeo ei ole lihtsalt autotehas... See on nagu haigus... Või eluviis... Seda ei saagi defineerida. See kuulub tunnete ja kirgede valda, allub südame, mitte mõistuse kontrollile".
Insener ja disainer Orazio Satta Puglia
Algselt postitas: Mel
Eile just avalikustati uurimuse tulemused, milles leiti, et naastrehvid "freesivad" õhku imepeeneid asfalti osakesi, mis inimestel põhjustavad hingamisteede haiguste suurenemist.
Linnas jalakäijana mõtlen igal kevadel tolmutormides kõndides, et huvitav mida me siis sisse hingame. Ilmselt on ained järgmised: kivitolm, asfalti pigi, kummitolm... Kõik puhas toit vähile!
Seetõttu olen kindlalt naelkummide vastu. Vähemalt linnas.
Teema "naelkumm või lamell" on tegelikult tegu ususõjaga, mida ei olem mõtet pikalt lahata.
Vaadake,siin on kaks olukorda,mida olen ise isiklikult läbi proovinud.1kui on kettsiis sügava lumega on oke,kui aga on tarvis n.ö. ronida jääl,siis kipub KÜLGLIBISEMINE kergelt tulema.Seevastu on naelad seal kindlamad.Mis aga puutub tee lõhkumisse,siis on ikka ka soolad need.Muidugi ka kett ja naelad osaliselt ka.aga kett lõhub rohkem.
Algselt postitas: mummik
Vaadake,siin on kaks olukorda,mida olen ise isiklikult läbi proovinud.1kui on kettsiis sügava lumega on oke,kui aga on tarvis n.ö. ronida jääl,siis kipub KÜLGLIBISEMINE kergelt tulema.Seevastu on naelad seal kindlamad.Mis aga puutub tee lõhkumisse,siis on ikka ka soolad need.Muidugi ka kett ja naelad osaliselt ka.aga kett lõhub rohkem.
Ma olen mummiku jutuga nõus sool on üks põhilisemaid teede lõhkujaid näiteks pane sool betoon trepile mis juhtub,juhtub see et ta sööb augud betoonile sisse sama teeb ta ka asfaltile.Muidugi ka naelad lõhuvad asfalti kuid vähe.Oma turvalisuse kohapealt ei pane ma lamelli kunagi alla.
[Muudetud: 29-11-2007 Alfist]
"Alfa Romeo ei ole lihtsalt autotehas... See on nagu haigus... Või eluviis... Seda ei saagi defineerida. See kuulub tunnete ja kirgede valda, allub südame, mitte mõistuse kontrollile".
Insener ja disainer Orazio Satta Puglia
Praegu kõige pimedam aeg,sellest ei pääse kuidagi!Tööle pimedas,koju pimedas.Maanteel kasutan sellist nippi;kui vastutuleva auto tuled pimestavad panen ühe silma kinni niikauaks kuni auto on möödunud minust.
Aga kas selle kohta on ka mingi nipp kui vastu tuleb pikk rivi autosi? Mul on selline jama, et linna poolt tuleb õhtuti, kui tööpäev lõppenud, selline joru autosi, et vähe pole. Sellisele jorule vastu sõita on iga väga kehva, isegi teeäärt on raske eristada, eriti kui taevast midagi alla sajab:flaming
Ja ennekõike vähenda kiirust. Pole vaja igal pool ja alati kulgeda lubatu piiril. Hoog ikka vastavalt oludele, et ohtu ennetada. See piirkiirus 90km/h ei ole käsk, nagu tänapäeval enamus autojuhte arvavad.
jah logman see ei ole käsk. aga kui sa mul ees kulged 70-ga ja kilomeetrine rivi on sinu taga siis sul on KOHUSTUS teised mööda lasta mitte jätkata mõtlemisega et sõidan teeoludele vastava kiirusega...
minumeelest võiksid autojuhid maanteel ka peegleid kasutada,mis nad seal küljes ikka tühjalt ripuvad
