Te vöite ju keps-kolb mootorist (1600 ccm) 180 hobujöudu välja vötta, kuid see on ju vöimsus KW mis te sealt välja pinnite. Vaadake aga rootormootori (1300 ccm) pöördedemomenti: 186 Nm (4500 p/min)
Vördluseks: 1600 ccm pöördemoment: 124 Nm (3400 p/min)
Pöördemoment saab tösta ülelaadimisega vöi kubatuuri suurendamisega. Mis saab siis, kui Rootormootorile ülelaadimine panna?
Vankel mootori
Vankel mootori
-
aAaClub
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 189
- Liitunud: 13 Nov 2003 22:54
- Asukoht: Tallinn Liiva
- Kontakt:
Ma usun et neis vormeli mootorites ei old mitte teps lada originaal jupid vaid enamus käsitöö. Ei usu ka neid numbreid kui ei ole oma silmaga näind ja katsunud!
Ka kõige suurem miinus nende mootorite juures oli eluiga 2-3 võistlust ja vaja uut
Tekib küsimus kas on mõtet sel kõigel panna mega rahad aretuse alla ja lõbu suht üürike ???
Ka kõige suurem miinus nende mootorite juures oli eluiga 2-3 võistlust ja vaja uut
Tekib küsimus kas on mõtet sel kõigel panna mega rahad aretuse alla ja lõbu suht üürike ???
Esimesed vankelautod Eestis (1980, November ajakiri Tehnika ja Tootmine)
Volga Autotehase tehnokeskuses vankelmootori kallal tehtavast tööst räägiti juba ammu. Nüüd on töö vili meieni jõudnud autodes VAZ-21018, millest esimesed saabusid Tallinna septembris 1980.
Välimuselt ei erine kaheksateistkümnes modifikatsioon millegagi tavalisest «null-üheteistkümnest». Kui aga autosse istuda, torkab otsekohe silma käigukangi omapärane asend - kang väljub armatuurlaua alla monteeritud paneelist, mitte enam põrandatunnelist. Ilmselt on käigukast uue mootori taga kaugele ette nihkunud. Teiseks silmnähtavaks erinevuseks on kindalaeka alla kinnituv plekk-karp, punaste kontroll-lampide paar esiküljel. Hoolikamal ülevaatusel avastate tundmatu otstarbega nupu juhi vasakul käel.
Mootorikatte all tunneb «Ziguli» omanik ära vast kaks asja - õhupuhasti ja karburaatori. Ülejäänud seadmestikuosa, mis mootorisse puutub, on täiesti uus, kohandatud vankelmootori nõuetele. Kuna lisandeid on hulgaliselt, väheneb mootori enda kompaktsuse mulje. Seda aga mootor VAZ-311 tegelikult on oma ühe 80 mm laiuse töökambriga. Ega ta saanuks palju pikem ka kahekambrilisena, küll aga liialt võimas «Ziguli» tarvis. Annab ju üks kamber juba 70 hj. 6000 pjm. ning 9,7 kgf- m 3400...4000 pjm., s. o. tubli 1,3-liitrise kolbmootori jao. Mootori laius ja kõrgus on samuti üsna väikesed (epitrohhoidi moodustajaraadius on 102 mm). Jahutamiseks kasutatakse radiaatorile kinnituvat elektriventilaatorit. Kuueliitrise mahuga õlitussüsteemi kuulub läbipaistev polüetüleenist reservpaak. Surveõlitus on laagrite, paiskõlitus hammas- ja nukkmehhanismide tarvis. Vankelmootori kapriisseimatele detailidele - rootoritihenditele - doseerib õli mootori peale kinnituv õliti. Õlipump annab mootori maksimaalsetel pööretel rõhu kuni 6 kgf/cm2.
Vankelmootori käivitamine külmaga on vaevaline, millest annab tunnistust käivitusseade, mis sisaldab antifriisipaaki, pumpa, tagasilöögiklappi, filtrit, lülitit ja torustikke. Ülalnimetatud nupp ongi lüliti, mis tuleb välistemperatuuril -25 °C sisse vajutada. Põlemiskambrisse pritsitav antifriis hoiab ära jäite tekkimise küünlaelektroodidel, kuid ainult mõnekümne sekundi vältel. Käivitamisega tuleb seepärast alustada kohe. Korduskäivitamisel pritsitava antifriisi hulka vähendatakse, kolmanda katse eel aga nuppu ei puudutata.
Süütesüsteem on uue jõuallika kõige moodsam osa. Ei ming mehaanilist katkestit enam! Kaks erilist kahe külgelektroodiga (sädevahe 0,60?0,75mm), 19mm pikkuse keermega küünalt A26DV-1 saavad sädeme kumbki oma süütepoolilt. Juhtimine on elektrooniline, numbriline (plekk-karp kindalaeka all ongi elektronjuhtimisplokk). Elektronplokk reguleerib eelsüütenurka andmete alusel, mis ta saab pöörete-, koormuse- (hõrenduse) ja temperatuurianduritelt.
Väljalaskel kasutatakse 3 summutit ja termoreaktorit, mootor eritab tühikäigupööretel 950 p/min. kuni 2% vingugaasi.
Piltidel mootorit ei näidata ja jutt on ka n.ö. ümmargune, võimalik et rahvale ei tahetud liialt palju avaldada.
Välimuselt ei erine kaheksateistkümnes modifikatsioon millegagi tavalisest «null-üheteistkümnest». Kui aga autosse istuda, torkab otsekohe silma käigukangi omapärane asend - kang väljub armatuurlaua alla monteeritud paneelist, mitte enam põrandatunnelist. Ilmselt on käigukast uue mootori taga kaugele ette nihkunud. Teiseks silmnähtavaks erinevuseks on kindalaeka alla kinnituv plekk-karp, punaste kontroll-lampide paar esiküljel. Hoolikamal ülevaatusel avastate tundmatu otstarbega nupu juhi vasakul käel.
Mootorikatte all tunneb «Ziguli» omanik ära vast kaks asja - õhupuhasti ja karburaatori. Ülejäänud seadmestikuosa, mis mootorisse puutub, on täiesti uus, kohandatud vankelmootori nõuetele. Kuna lisandeid on hulgaliselt, väheneb mootori enda kompaktsuse mulje. Seda aga mootor VAZ-311 tegelikult on oma ühe 80 mm laiuse töökambriga. Ega ta saanuks palju pikem ka kahekambrilisena, küll aga liialt võimas «Ziguli» tarvis. Annab ju üks kamber juba 70 hj. 6000 pjm. ning 9,7 kgf- m 3400...4000 pjm., s. o. tubli 1,3-liitrise kolbmootori jao. Mootori laius ja kõrgus on samuti üsna väikesed (epitrohhoidi moodustajaraadius on 102 mm). Jahutamiseks kasutatakse radiaatorile kinnituvat elektriventilaatorit. Kuueliitrise mahuga õlitussüsteemi kuulub läbipaistev polüetüleenist reservpaak. Surveõlitus on laagrite, paiskõlitus hammas- ja nukkmehhanismide tarvis. Vankelmootori kapriisseimatele detailidele - rootoritihenditele - doseerib õli mootori peale kinnituv õliti. Õlipump annab mootori maksimaalsetel pööretel rõhu kuni 6 kgf/cm2.
Vankelmootori käivitamine külmaga on vaevaline, millest annab tunnistust käivitusseade, mis sisaldab antifriisipaaki, pumpa, tagasilöögiklappi, filtrit, lülitit ja torustikke. Ülalnimetatud nupp ongi lüliti, mis tuleb välistemperatuuril -25 °C sisse vajutada. Põlemiskambrisse pritsitav antifriis hoiab ära jäite tekkimise küünlaelektroodidel, kuid ainult mõnekümne sekundi vältel. Käivitamisega tuleb seepärast alustada kohe. Korduskäivitamisel pritsitava antifriisi hulka vähendatakse, kolmanda katse eel aga nuppu ei puudutata.
Süütesüsteem on uue jõuallika kõige moodsam osa. Ei ming mehaanilist katkestit enam! Kaks erilist kahe külgelektroodiga (sädevahe 0,60?0,75mm), 19mm pikkuse keermega küünalt A26DV-1 saavad sädeme kumbki oma süütepoolilt. Juhtimine on elektrooniline, numbriline (plekk-karp kindalaeka all ongi elektronjuhtimisplokk). Elektronplokk reguleerib eelsüütenurka andmete alusel, mis ta saab pöörete-, koormuse- (hõrenduse) ja temperatuurianduritelt.
Väljalaskel kasutatakse 3 summutit ja termoreaktorit, mootor eritab tühikäigupööretel 950 p/min. kuni 2% vingugaasi.
Piltidel mootorit ei näidata ja jutt on ka n.ö. ümmargune, võimalik et rahvale ei tahetud liialt palju avaldada.
-
logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 3998
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Sai ka siia kunagi vene ja japsi vanklist TM-i põhjal padratud:
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... 1#pid55396
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... 1#pid55396
